Puhkus

Viimases postituses andsin märku, et algamas on puhkus. Nii ta oli ja nüüdseks juba pea nädal ka tööl käidud, aga pole olnud lihtsalt mahti pajatada tegemistest. Puhkuse ajal hoidsin heaga arvutist eemale niipalju kui andis ja enam vähem see ka õnnestus.
Ja puhkusest siis - 3 nädalat linnakärast eemal on ikka tõsine kosutus, mis sest et isegi vahel töökõnesid tuli vastata, aga maaõhk vist kompenseeris kõik.
Viimases postituses räägitud kontsert jäi otseloomulikult külastamata, kuna pühapäeva õhtuks selgusid juba teised plaanid ning Viljandi Folgile ka kahjuks Virvet kuulama ei jõudnud. Kahju, loodan et mõni tuur veel eakal memmel tulemas.
Kogu puhkuse aeg sai tõsiselt vedeletud.
Esimene vaba nädal oli üsna päikeseline, seega kohe oli paar rannatuuri Pärnusse ning rõdul lamamist kõht taevapoole. Raamatud, mis olid ka ripakile jäänud said ka üsna kiirelt oma lõpu. Uued sai isegi valmis toodud, aga siis kuidagi läks aeg nii käest, et pole siiani jõudnud üldse süübida. Kuna ilmad ka nii kenad hetkel, siis püüab ka päris palju väljas olla ning nii need õhtud mööduvadki. Täna on vaid tubane õhtu ja seda kohe kasutasin siis osavalt lahtiste kohtade parandamiseks:).
Korra sai ka põigatud Lätti koos emaga - käisime nostalgitsemas Ruhjas. Pisike väikelinn või alev, ei teagi kumb ta hetkel on, Lätis, kohe meie lähedal. Mäletan lapsepõlvest, et vanaemaga sai sinna ikka käidud liinibussiga kui suveti maal olime, aga sellest on oma 20 või rohkemgi aastat tagasi. Ja siis võtsime ükspäev ette ja tegime emaga juba mitu aastat plaanitud tripi ära - jalutasime Ruhjas, sõime kohalikku jäätist, ostsime lehmakommi ning kohalikku õlut ning siidrit ja siis kimasime koju tagasi läbides veel mõningad väikelinnad.
Teine nädal sadas peaasjalikult päeval vihma ning õhtud olid juba päikeselisemad - seega sai niisama tubaselt toimetatud ning õhtuti väljas tshillitud, isegi korra käisime mustikal, millest siis ema moosi keetis. Minule jäigi vaid korjamise rõõm, kuna moos pole just mu lemmik asi. Kuigi mõte on veel metsa rünnata, kuna tahaks ikka mustikakooki ka kord aastas värsketest ja eriti enda korjatud marjadest. Siiani on kasutuses olnud vaid eelmiste aastate jäägid sügavkülmast.
Suurt rõhku sai pandud ka söögi tegemisele kogu puhkuse vältel. Emaga moodustasime omamoodi köögitoimkonnad, üks meisterdas ühel teine teisel õhtul, kuidagi tuleb need mul hunnikus kokku soetatud kokaraamatud ju kasulikuks teha.Saigi peasasjalikult ette võetud just neid asju, mida siiani pole teinud ja kõik läks kaubaks ning kiideti samuti. Ja tendents on siiani jätkunud, olen enda üle uhke ka.
Viimane puhkuse nädal sai ette võetud ka väike 3-päevane trip üle lahe. Sai külastatud peretuttavaid Lahtis ja kapatud mööda kirbukaid ja muid poode ning otseloomulikult kõvasti shopatud - sest kõiki neid asju on ju nii VÄGA vaja :). Kuigi tegelikult suustin ka endale imestuseks olla tagasihoidlik, ning piirduda kohati vaid tõesti soovitud asjadega, millest puudust tundsin oma garderoobis. Peale reisu sai veel tshillitud maal mõned päevad ja siis algas taas pakkimine tagasi kodupoole linna. Õnneks oli see hea, et oli teada, et tööl midagi hullu ees ei oota ja sai kohe esimene nädal rahulikult teha eelnevate kampaaniste kokkuvõtteid ning natuke süübida juba sügiseplaanidesse. Päevad on olnud tegusad, aga see ongi hea, siis saabub kiirelt ilus päikeseline nädalavahetus nagu nüüd ju lubatakase ning teadmine, et maa ootab taas.
Koos töö algusega sai ka kohe alustatud uuesti treeningutega, püüame käia kui vähegi võimalik lõunaajal, et värskendada meeli ning saada korrakski töörütmist välja ning boonuseks on ju siis õhtu vaba. Esimese nädala skoor on kohe 3 trenni (3s tegelikult alles homme:), vast ikka jõuame) ja seda joont püüame siis ka säilitada. Küllap saab ikka asja.
Ja muud nagu polegi vist, Harry Potteri uue filmi võiks vaid veel plaani võtta, siis peaks nagu taas järjel olema linnaeluga..Ja uut puhkust on õnneks vaid oodata vaja ca 1,5 kuud, siis saab loodetavasti taas päikesel end lasta silitada.