Laupäev, 11. juuli 2009

Kinoralli..

Ja nii see nädal kokkuvõttes oligi.
3 õhtut järjest kinos, see on minu käesolev rekord, tegelikult isegi 4, kuna reedel sai veel kodus filmiõhtu tehtud ja vaadatud ka hitti.
Trennidega sai tehtud kiirmaraton - esmaspäeval ja teisipäeval kohustuslikud 2 korda ja sellega on siis jokk, kuni puhkuse lõpuni.
Kino vahet kulgemine oli siis teisipäeva, kolmapäeva ja neljapäea õhtu. Teisipäeval oli vaatamise all "Ettepanek", väga lõbus film, kolmapäeval "Jääaeg 3D", taaskordne sõprade seiklus oli lihtsalt väga hea ning neljapäeval "Populaarne vaenlane", selle kohta nagu ei oskagi miskit öelda - minu meelest liiga venitatud, kuigi muusika ja olustik oli väga truu ja nauditav. Ning nagu kriitikudki öelnud siis Depp ei olnud kopeerinud nö kedagi vana "pätti", vaid loonud oma tegelaskuju täiesti puhtalt lehelt. Lõpuks reedel otsustasime siis kodus lõpuks mõne filmi oma varamust ära vaadata, valituks osutus "Rentslimiljonär", tõsiselt hea film, vähemalt mulle jättis väga sügava mulje ja olen enam kui kindel et nii see elu seal olla võibki. Kurb aga tõsi.
Täna siis veel natuke pakkimist, õhtul Õllesummer ning homme juba komandeering maale ning kui hästi läheb/jõuab siis veel juba homme õhtul Viljandis Kihnu Virve kontsert.
Eile töölt lahkudes polnud ka absoluutselt reede tunnet ning veel vähem seda tunnet et järgmised 3 nädalat ma sinna jalga ei tõsta..Täiesti kummaline.Rabelemist oli ka viimane nädal korralikult, eks see ka mõjus.
Aga nüüd lähen toimetan edasi..

Esmaspäev, 6. juuli 2009

Nädal veel..

..seda siis taaskordse puhkuseni.
Vahepeal pole taas inspiratsiooni peale tulnud et oma tegemistest pajatada. Nüüd püüan end kokku võtta ja tagantjärgi siiski miskit kirja saada.
Alustan siis sealt, kus eelmine kord pooleli jäi.
Pikkade päevade rodu puhkuse näol oli siis Jaanipäev. Kuna ilmad olid nii nagu olid, suht-koht pilves, küll õnneks kuivad siis miskit päevitamislaadset nagu ette ei võtnudki, rääkimata ujumisest. 21sel sai siis külastattud selle suve esimest suveetendust - "Härra Punttila ja tema sulane Matti" - vahva suvekas siis Ugala poolt, nalja ja tralli kui palju, kuigi seekord jäi tükk natuke kuivemaks kui eelmised nende omad. Igatahes jään ootamaka round 2te "Charley tädi" näol.
Jaanipäeval sai tradistiooniliselt käidud laadal, tehtud natuke ettevalmistusi õhtuseks söögimaratoniks ja niisama chillitud. Õhtu saigi siis vaikselt veeretatud öösse kodus rõdugrilli tehes ja niisama ausalt öeldes passides. Aga ega midagi ei pidanudki ju tegema:). Järgmisel päeval taas tagasi linna poole et 25 taas tööle roomata, kuigi seekord vedas. Nädal oli tõsiselt lühike - 22 pool päeva kodukontor, 25dal kontoris ja juba samal õhtul sättisime end juba töökaaslastega Rootsi laevale, et teha väike kõrvalepõige ja kruiisida uue laevaga. "Baltic Queen" oli siis nagu laev ikka, ei miskit erilist minu meelest, Stockholm oma vana koha peal. Kuna reisi eesmärk oligi niisama chillida, siis laeval sai kummutatud korralikult ikka õlli ja päeval kulutatud kingi shopates. Kuid seekordne saak polnud meil kellegil väga suur, ei leidnud nagu miskit põnevat. Aga eks neid asju ole ju juba ikka olemas ka:).
Peale laeva naasmist laupäeva hommikul kodukamaral võtsime motikaga suuna tagasi maale, kuna auto kereremont oli lõppenud ja hea oleks ikka ka vahepeal katus peakohal sõita.
Ülejäänud nädal möödus tööl sõna otses mõttes "vihastades". Ütleme nii et paar korda olin juba väga lähedal avalduse lauale viskama ja ukse omajärel kinni tõmbama.
Aga hetkel millegipärast istun ikkagi sama koha peal.
Reedel sai siis osa võetud igakordsest tradistioonist - tantsupeo esimene etendus, kindlasti esimene. Kuna ise ka paar korda seal murul oma pastlaid kulutanud siis jäänud tradistioon et emaga lähme ja vaatame kindlasti iga kord kui asi taas toimub, olgu see siis noorte või üld. Kuna ilm pidas kenasi vastu oli etendus veel eriti võimas. Nagu alati. Aga eks pealtvaatajana olla on hoopis teine seis - pole seda nädalajagu trenni ja muud melu, mis selle juurde käib. Kunagi mäletan sai kadestatud lauljaid, kes saabusid alles linna nädalalõpuks, paar proovi ja oligi juba kontsert. Meie vaesed tantsijad olime selleks ajaks juba nädal trenni teinud ja kopp oli ees. Aga iga murule tulek suure publiku ees pani selle kõik unustama, sest see tunne seal on lihtsalt nii võimas. Aga enam ei viitsiks, hakkan vist vanaks jääma. Publikus vaadata on ka vahva, kohe tulevad vanad head ajad meelde.
Peale pidu oli taas suund maale, linnas lihtsalt ei taha kohe olla ning laupäeval oli ka kodukross. Laupäeval saigi siis seal passitud, õhtul küpsetatud ja vahitud laulupeo esimest kontserdit. Selles osas liitun ka kriitikutega, et see polnud rahvale. Minu meelest oli see kohutav, mitte ilma, vaid repertuaari poolest. Igatahes lõpuni ma seda ei suutnud vaadata. See-eest pühapäeval sai siis veel kord tantsupidu üle vaadatud ning lõpuks ka õige laulupidu. Pühapäevast kontserdit oli kohe lust vaadata, see oli see õige.
Kuigi ma pole meie kodumaa patrioot, siis millegipärast tantsupidu käin jah alati vaatamas, aga laulupidu eelistan teleri vahendusel kogeda. Eks tantsupeol on suur osa minu kunagisel osalemisel lihtsalt.
Ja nüüd olen siis taas tagasi kontoris, õnneks ilm on jahedaks pööranud, seega ei pea põdema rannailmade pärast. Aga no alates reede pealelõunast sooviks siiski 3 nädalat rannailma ja mitte tilkagi vihma, sest algab PUHKUS!
Kuigi tööl tundub asi vaiksemaks minema, ptüi-ptüi-ptüi, siis 2 trenni on veel ees, homme kino, kolmapäeval ka vist kino ning laupäeval veel õllekas, peale mida komandeerin end siis maale.
Ja lõpetuseks - http://www.youtube.com/watch?v=MbSGpJodSik
Lihtsalt liiga ilus..