Teisipäev, 26. jaanuar 2010

Inspiratsiooni puudus..

Seda on näha ajast, mis on jäänud vahele vs eelmise postitusega - ega palju tervest kuust puudu pole. On olnud suur inspiratsiooni puudus, kuigi tegelikult on vahepeal nii mõnigi raamat läbi loetud, nii mõnigi huvitav toidukatsetus tehtud, kinos käidud kui ka tööd rabatud nagu hull ning trennigi jõutud ja mis peamine - lumelaud on selle hooaja ristsed saanud:).

Seega rääägingi vaid, millest rääkida on.
Raamatud:
Viimases postituses mainisin et poolikud on "Triumfikaar" ning "Lohetätoveeringuga tüdruk". Neist viimane on loetud, ning täitsa meeldis ning hetkel kui vähegi tööorjuse kõrvalt vaba aega leian, plaan ka filmi minna vaatama.
"Triumfikaar" - ikka poolik, kuna tähtaega kukil pole.
Nendele lisaks on läbi võetud "Aasia päevikud", mis oli retk läbi India ja Hiina, jättis päris hea mulje. Kohati segas asjade/eluolu mahategemine, aga nii see on, mis teha. Veel "Musta kulla needus" - lootsin midagi enamat, aga no tunnike vast kuluski selle peale üldse. Lootsin rohkem huvitavaid seiku kogu matkast, kuigi erinevaid märkusi kohaliku elu-olu suhtes ikkagi oli. Aga need millegipärast ei üllatanud mind, kuna tegemist oli ikkagi enamuses meie vanade vennasvabariikidega.
Hetkel on lisandunud veel riiulile "Aasta maailmas", mis kahjuks satub üha vähem kätte, kuna aega ja jõudu lihtsalt pole. Eks me näe, kas lähitulevik seda kõike annab.
Toidukatsetused:
Mango-vaarika toorjuustukook, sidruni-toorjuustukook, kartuli-broileri pirukas ning kana faijta on vast kõige uuemad, muud olid juba vanad klassikud, mis ennegi tehtud.
Kolme esimese pilte ma kahjuks enam üles ei leia, seega hetkel jäävad lisamata. Mango-vaarika kook oli mõnusalt mahe ja kreemjas, sidruni oma oli ikka väga sidruni maitsega. Kartuli-broileri pirukaga juhtus küll kentsakas lugu, nimelt olid seal ühe koostisosana soolaseened, mida ma otseloomulikult ei ei leotanud ega pesnud, et soolakihti eemaldada. Tulemus oli tulisoolane, kuid ära sai söödud ohtra salatiga segades, kuna pirukas lihtsalt tundus liiga hea, et minema visata.
Kana-faijta on tänaõhtune üllitis "Jamie Kokakooli" varamust, mida ise küll proovinud pole, aga söödud seda on teiste poolt, seega tundub et tuli välja küll.
Kana-faijta koos salsakastmega:

Kino:
"Eli raamat" - no ei olnud minu jaoks see film. Ütleme nii et vaadatav aga minu jaoks ei midagi erilist.
"Sherlok Holmes" - see oli hoopis teine tera. Hästi jälgitav ning minu jaoks põnevam kui eelmine üllitis.

Peamine ja mõnusaim hetk oli siis jaanuari üks nädalvahetus, kus sai väsimuse ning külma kiuste sõidetud maale ning sealt edasi mäele kimatud. Esimesed laskumised tulid suht raskelt, kuid hijem oli juba lõbus ja kaif. Pahandus oli see, et suutsin lifti järsu tõmbe tagajärel päris halvasti kukkuda. Õnneks jäid luud terveks, vaid õlad said põrutada, kuna inertsi tagajärjel sai kummaline õhulend sooritatud. Enda jaoks tegi nalja see, et ma polnud ainus kes seal seekord nii kukkus, vähemalt ei jätnud ma mingit totakat muljet, kes hakkama ei saa. Aga no ehmatus oli päris korralik, see kõik käis nii kähku. Töötajad olid ka väga abivalmid ja tulid ning abistasid, kuigi üles ma siiski kohe ei sõitnud, vaid toibusin natuke, peale mida oli elu taas ilus:).


Trenniga sai ka siis lõpuks taas joonele, vähemalt mingi rütm sai taastatud, kuigi see saab juba selle nädalaga omamoodi lõhutud - kuna homme pean minema ekspromt tööasjus Riiga, siis neljapäeva hommikul ma lihtsalt ei ole suuteline end sinna vedama, ikkagi 8 tundi bussisõitu, seda siis edasi-tagasi.

Aga nüüd kaon kust seda ja teist, kuna hommikul äratab kell mind kell 6:00, et alustada bussisõitu Riia poole kell 7:00. Juhheii.

Ja ei olnudki seekordne kirje just inspiratsioonist puutumatu:)

Reede, 1. jaanuar 2010

Aasta uus..

Head uut siis kõigile. Käes ta ongi, uus kümnend käesoleval sajandil.
Pühad on ka selleks korraks lõppenud, küll suure külma ja lumega. Lume vastu pole mul miskit - täna saigi kohe käidud vaatamas kohalikku suusamäge, kuid kahjuks oli see täna kinni ning laud peaks saama soojaks sel hooajal siis homme. Kuna mägi oli kinni, siis läksime hoopistükkis edasi Holstre-Polli, kus siis mõningad seltskonnast panid alla murdmaasuusad ja tegid väiksed ringid seal. Mina, kui vana murdmaa-vihkaja ronisin sel ajal samal territooriumil olevasse 25m kõrgusesse vaatetorni.


Vaade oli võimas, kuid ümbritsev külm samuti - kodust lahkudes näitas kraadiklaas -9, kuid tagasi saabudes juba -15, nüüdseks kindlasti juba enam.
Pühade ajal ja vahepeal on siis ahi saanud kõvasti vatti - küpsetanud olen uuest "Juustukookide" raamatust juba 2 kooki (juustukook doominoküpsistega ning maasika-mustika juustukook), mõlemad oli väga väga head, minu jaoks õnneks pisut vähemmagusamad kui jõuludepaiku tehtud küpsetis.


Ja "Kohupiima ning kodujuusturaamat" on ka end juba õigustanud - saiakate munast-kodujuustust lugematu arv kordi ning homseks sünnipäevaks valmib sealt ananassi-kohupiima kook.
Pole päris pikka aega niipalju jutti küpsetanud, aga kõik on väga kiirelt laualt kadunud. Kogu pühade ajal siis kokku tuleb 4 erinevat kooki - päris suur kogus magusat:).
Jõulude ja aastavahetuse vahepealsed päevad möödusid siiski ka natuke töörütmiga, õnneks midagi hullu polnud, aga ikkagi see nö valvesolek. Uue hooga peaks asi minema lahti juba siis esmaspäeval, kui aus olla ega väga ikka ei oota küll. Tahaks pigem puhata ja mängida. Kuigi enamus päevi on molütatud ja kaua magatud, siis tunne on ikka selline nagu hull tamp oleks peal olnud.
Kaks raamatut sai ka paari päevaga siin läbi töödeldud - "Minu Itaalia" ja "Mina, Vandersell". Mõlemad väga head lugemised, Itaalia oli nagu ikka need Minu sarja raamatud, minu poolt väga oodatud ja pettuma ei pidanud ka seekord. Vandersell oli siis "Minu Argentina" autori teine raamat Lõuna-Ameerika kohta. Mulle meeldis juba väga Minu sarja raamat ja nagu oligi arvata lõppes ka Vandersell minu käte vahel üllatavalt kiiresti. Lihtsalt nii hea lugemisvara. Ilmselt meeldivad mulle taolised raamatud, kuna need ongi kirjutatud nii nagu tegelikult seal elu ongi. Pole sellist tavapärast "turismireisi" maiku mann, mis teebki just loetava huvitavaks, seda enam kui sa ise pole seal kunagi käinud või kui oledki, siis tuleb paljustki tuttav ette. Hetkel on käsil ka veel "Triumfikaar" ning "Lohetätoveeringuga tüdruk".

Mida siis eelmise aasta kohta kokkuvõtvalt öelda?
Tööd on ikka õnneks jagunud.
Tervisega pole ka suuremaid jamasid olnud.
Reisida on ka saadud - kuna eelmine aasta panin kirja kõik aastajooksul külastatud riigid, siis püüan seda seegikord teha (Soome, Rootsi, Läti, Kreeka, Portugal, Inglismaa).Sellega ongi vist nimekiri täis, hetkel ei meenu rohkem.
Kolinud kahjuks pole.
Ja kaotanud ühe väga lähedase inimese.
Sellega olengi vist aasta kokku võtnud.

Ja kuidas tuli uus:
Palju head sööki
Palju head jooki
Ilutulestik
Hea kaaslane TV
Ning täiskuu ja sellest tingituna ülimalt selge ja külm öö.

Kui aus olla ei mäletagi, millal öösel nii valge väljas oli - see oli tõsiselt müstiline öö.
Aga nüüd lõpetan - uus kook vaja ahju pista ning nina arvutist eemale saada:).