Pühapäev, 21. november 2010

Pasteeditegu

Kuna pasteet on üks mu lemmikuid võileivapealseid, siis olen ammu mõelnud et selle ise tegemine ei saa olla nii raske. Kui ma juba pelmeenidega hakkama saan, siis pean ka sellega saama. Kuna Avo ema oli seda nüüd juba mitu korda ise teinud, siis palusin teda et ta juhendaks mind. Nii saigi eile tehtud väike poering, kus korvi potsatasid nii maks kui liha. Ülejäänud koostisosad - porgand, või, sibul, vesi, sool-pipar, loorber olid meil olemas. Kui kõik sai tükeldatud, pruunistatud, siis panime kogu kompoti edasi hauduma, nii paariks tunniks:



Kui kõik oli pehmenenud, siis lasime saumiksri käiku ning või sisse ja oligi valmis karpidesse panemiseks ning külma. Pühapäeva hommikut isetehtud pasteediga alustada oli mõnus:).



Ja et asi väga soolaseks ei kisuks, siis otsustasin ka need õunakorvid ükskord ära teha, mille retsept mul mitu nädalat juba laual oli. Retsept leidsin veebist.
Ma ei teagi kas tegin midagi valesti, või mulle lihtsalt ei jätnud seda maitset mida lootsin. Aga mida ma lootsin, ma ei teagi. Teistele igatahes väga meeldis.



Ja et asi veel magusamaks ajada, otsustasid Anu ja Ingemar teha veel vanakooli vahvleid..Ai need olid head koos vahukoorega. Siin üks üksik eksemplar:



Peale kõige selle suutsin veel läbi töötada eile uue kokaraamatu, mis reedel siis soetatud sai. Tegemist Anni Arro uue raamatuga "Itaalias, Pelgulinnas, Sepamaal..". Kuna Anni eelmised raamatud ka mulle väga meeldisid, siis ei kahelnud ma üldse, et ka see mulle riiulile potsatab. Taaskord palju huvitavaid ning enamuses maalähedaseid retsepte, mis ootavad järeleproovimist.
Ning jõuludeks on välja tulemas ka "Jamie Ameerika", ootan juba põnevusega, kuna sari tohutult meeldis.

Isu teile kõigile..

Pühapäev, 14. november 2010

Köögilainel

Laupäev möödus peaasjalikult köögis, kuna vaja oli valmistada 2 kooki ning uus laar pelmeene. Õhtuks oli küll kopp ees, aga tulemus oli alljärgnev:

Palju õnne sünnipäevaks - vanaemale sai uue aasta lisandumise puhul valmistatud juba proovitud shokolaadi-pirnikook:



Head isadepäeva - selleks puhuks sai valmistatud jogurtikook (esimene isiklik katsetus zeleega, mis õnnestus):



Head isu - kuna eelmine laar pelmeene sai kibekiirelt otsa, siis valmistasin täpselt 103 tükki uut, juba täiesti ise, ilma valvsa pilguta:

Teisipäev, 9. november 2010

Kulinaarsed katsetused

Kokakooli lainel on kohe hea edasi minna toiduteemadel. Seekord siis minu katsetiused. Olen päris mitmel nädalavahetusel nüüd järjest kätte võtnud ning otsinud midagi erilisemat pearoaks, millele siis järgneb midagi uut magusa vallast.

Kuigi pean tunnistama, et kulinaarsuse lipulaev vahepealsel ajal on olnud hoopis "Pelmeenitegu" - jah, just nii, tegin ise pelmeene. Kuna hea õpetaja oli omast käest võtta siis nii me üks pühapäeva hommik ka neid koos tegime. Tagantjärgi võttes on see lihtsamast lihtsam, lihtsalt võtab alul natuke rohkem aega nokitsemiseks. Kui juba täitmine ning vormimine rohkem käppas, siis läheb libedamalt. Kuigi eks seltskonnas on ikka vahvam.
Retsept on lihtsamast lihtsam - jahu, sool, vesi. Täidiseks panime seekord hakkliha sibulaga. Siit väike fotomeenutus:






Otseloomulikult said kõik kiirelt otsa, nii et nädalavahetusel tuleb vist taas tegu ette võtta.

Muudest asjadest on olnud siis erilisemat laual:
* Hautatud küülik veinikastmes - kuna mulle ei meenu kas olen enne küülikut saanud, siis võrrelda ma ei oskagi millegiga, aga iseenesest maitsev pealelõunane eine sai.


* Õunarullid - olin natuke hirmul pärmitaigna ees, mida tegin pirukate jaoks esimest korda, aga kõik õnnestus 101% ning maitse oli suussulav.


* Ahjus valmistatud a'la Jamie kana - siin pean tunnistama olid kokkadeks hoopis mehed - said tööga ilusti hakkama ning maitses.


* Küpsistega plaadikook - väga lihtne ja ka järgmisel päeval ülimõnus tarbida.


* Shokolaadi pirnikook - uus lemmik.


* Spaghettivorm - tänaõhtune üllataja. Ülimõnus kerge (ilma lihata!) eine.


* Juustune shokolaadikook - ülirammus, muud ei kosta.
Kahjuks sellest vist pilti pole..

Mehhiko kokakool

Peale spakäiku sain end mõnusalt vaimselt haritud. Taaskordne kokakool oli pühendatud firma sünnipäeva tähistamiseks ning välja olime valinud Mehhiko toidud:
* Eelroog: Quesidillad kana ja guacamole kastmega
Ise tegime kanale nii marinaadi kui ka guacamole kastme. Peale mida täitsime tortillad sisumaterjaliga (toorjuust, kana, tomat, jalapeno, juust) ning praadisime pannil natuke ning valmis see oligi. Kõrvale manustasime kastet ning rucolat.



* Pearoog: Chilli con Carne
Esmalt valmistasime ette veiseliha, mis oli nö põhiaineks antud roas, peale mida hautasime seda potis koos ubade ja muu sinna toitu kuuluvaga. Serveerisime ahjus krõbedaks küpsetatud chiabbata viilul.


Miks ta selle pildi mul valepidi siin keerab, tõesti ei tea. Proovisin mitmeid kordi ja tulemus ikka sama:(. Igatahes keerake siis pead selle vaatamiseks.

* Magustoit: Maasikamargariita sorbee
See oli muidugi õhtu nael, kuna maasikamargariita saime sorbeeks vedela lämmastikuga. Põnevust oli palju, polnud ju enne silmaga sellist imet näinud, kuidas see toimis. Nüüd võite arvata, kust "Uue kodu peo" üllatuse välja mõtlesime:).






Igatahes põnevust, head toitu ning veini sinna kõrvale oli taaskord palju.
Kahte esimest rooga olen ka ise varem teinud, kuigi teiste variatsioonidega ja pole kõiki kastmeid ja asju otsast-lõpuni ise teinud. Kolmas roog on ju vana klassika, mis sest et külmumata kujul:). Ja muidugi ei saa kiitmata jätta Heimarit, lihtsalt super.

Ootan põnevusega järgmist korda, mil iganes see ka ei tuleks.

Lühike spa nauding Ida regioonis

Olime oma keskkooli plikade pundiga ammu mõelnud et sügisel peaks ette võtma spa ühiskülastuse. Aastad on kuidagi läinud, iga kord sünnipäevadel teema õhus olnud, aga vedama pole saanud. Seekord ärksamad tegelased võtsid teema üles ja kiire bronn ning läksime.
Valisime selleks korraks (just, selleks, kuna kavatseme traditsiooni hoida) Narva-Jõesuu Spa.
Nii me siis ühel oktoobrikuu laupäeva hommikul suuna sinnapoole võtsime, et nautida protseduure ning üksteise seltskonda. Spa maja ise oli siis pisut nõukar, aga me ei pirtsutanud, nõukogude lapsed ikkagi ja paljukestki meil siis vaja oli. 5 tärni me sinna otsima ei läinud ja seega ei pidanud ka pettuma. Kõigil oli meil ette nähtud soolakamber, solaarium, jalatalla massaaz, ujula-saunade vaba külastus ning igaüks valis siis lisaprotseduuri just sellise mida hing ihaldas.
Mina isiklikult valisin Tai massaazi ja pettuma ei pidanud. Tegijaks oli nooremapoolne vene noormees Mihhail, kes trampis ja väntsutas mu keha ikka korralikult, nii et hiljem ka sõrmed valutasid. Aga seda ma tegelt kõike ka ootasin, kuna läbi riiete massaaz peabki jõulisem olema, mitte palja ihu silitamine.
Mihhail tegi ka meie pundist ühele laavakividega seansi, millega samuti jäädi väga rahule. Üldse jäime kõik rahule. See soolakamber ja muud tilulilud olid pigem boonuseks.
Õhtul sai tehtud väike tutvus rannajoonega ning samuti einestatud ühes kohalikus restoranis, kus esialgu olime ainsad külalised, kuid kuhu vahepeal lisandus bussitäis soomlaseid õlut lappapa ning tangot tantsima:).

Minu õnnetuseks olin just enne seda lõbureisi tõbiseks jäänud, kuid pidasin rohtude najal vapralt vastu kõik tegevused, mis sest et pühapäeval koju jõudes kukkusin poolsurnult voodi räige palavikuga, mida ma pole omanud päris pikka-pikka aega.
Nali oli muidugi see, et esmaspäeva hommikuks oli palavik kadunud, kuid ikkagi terve ülejäänud nädala põdesin veel takkajärgi. Kahjuks püstijalu.

Uus kodu ja selle pidu

Uus kodu on tegelikult siis viimase postituse järel järjekorras õigel kohal. Mitte et ma isiklikus elus kolinud olen, vaid seda tegime kontoriga. Töö ju enamus meie ajast moodustab, seega õdus ja mugav kontor on selleks hea.
Jätsime oma vana kohaga hüvasti 24dal septembril, et siis kohe 27dast alustada uues.
Asjade pakkimine minul isiklikult väga kaua ei võtnudki, kuna olen ikka vahel seda jama minema ka visanud, mida tõesti enam vaja ei lähe, ja palju selle ühe laua ja riiuli peale ikka mahub.
Kolijad olid teinud tubli töö ja esmaspäeval kontori minnes, ainus mis puudus oli internetiühendus et üldse midagi teha. See sai ka tehnikaajastu kiirusega lahendatud ning juba järgmine päev pea kõik esmased ühendused toimisid. Vahemaa eelmise kohaga on olemas, kuid oluliselt mitte tajutav, kuna kesklinn jääb kesklinnaks. Olengi rohkem jala tööle minema hakanud kui ilm kannatab, kuna hommikune 30 min jalutuskäik teeb vaid head. Konkreetseid aadresse ma siia lisama ei hakka, sest kes teab see teab:).
Ja et uus koht saaks ikka sisse õnnistatud, pean natuke kronoloogias ette ruttama. Pidu sai peetud juba ca kuu hiljem, 26 oktoober, aga kuna kolimine ja pidu käisid kokku siis mõtlesin mõlemaid koos kajastada.
Legend:
Peo koht - kontor
Külalisi - ca 100 inimest
Muu: Toit, jook, muusika ning fotograafid meie poolt
Üllatus: Heimar oma vedela lämmastiku ning võrratute margariitadega

100 inimest hirmutas meid esialgu päris korralikult, kuna uus koht on eelmisega võrreldes sopilisem ning sellist suurt avarat vaba ruumi ei ole. Kuid kui hetk oli käes siis inimesed kuidagi tulid ning läksid ja kõik sujus kuidagi väga edukalt. Polnud tohutut ruumipuudust, mida kartsime. Üks ühes nurgas rääkimas, teine teises, kolmas toidu juures, kõik olid kuidagi oma koha leidnud. Ajaliselt olime planeerinud ürituse ka suht ok, et ei peaks poole ööni tiksuma. Kuigi koju jõudsid mõningad alles poole öö paiku. Selle põhjuseks oli tegelikult Rock Cafe kontsert, kuhu päris paljud meie omadest edasi suundusid. Meeleoluka pealelõuna lõpetas seega kontserelamus ning peod said korraga läbi.

Siit paar meeleolupilti peost:

Sisukord:

Püüan üle pika aja end kokku võtta ja panna kirja, mis vahepeal huvitavat toimunud, ning seda loodetavasti õiges kronoloogilises järjekorras.
Tulevased postitused:
1. Uus kodu ja selle pidu
2. Lühike spa nauding Ida regioonis
3. Mehhiko kokakool
4. Kulinaarsed katsetused