Pühapäev, 23. november 2008

Lumine elu....

Lõpuks on siis käes aeg kus maad on katmas valge vaip, ja seda rohkemgi kui viimased aastad minu mälusopist meenutavad meie maal. Tänane ilm on olnud minu meelest vapustav - kõik see tuul, lumi - kohe õige talve tunne tuleb peale, mida pole juba ammu tunda saanud. Kui ikka novembri lõpuks on paksud hanged maas ja seda ikka mõned kuud.Mhmm, mõnus. Kui vaid väga külma ei teeks, nii -5 on täitsa paras. Mõtlesin siia ka pilti lisada sellest mis väljas paistab, aga kuna aknad on nii kinni tuisanud, siis pole mõtet, ning välja ma ka oma hinnalist tehnikat viia ei taha :).
Hetkel maha sadama hakanud lumi pani kohe ka minu südame kiiremimi põksuma, eile sai oma valge nunnu kohe viidud määrdemeistrite käe alla, lootuses et järgmine nädalavahetus on veel nõlvad ka Lõuna-Eestis lumised ja saan oma esimesed laskumised teha, mhmm. Peavad olema.
See selleks, aga muus osas olen oma pea igapäevast liigutamist jätkanud, see nädal isegi rohkem kui tavapäraselt. Isegi eile suutsin end välja vedada ja teha paarkümmend otsa basseinis, peale mida sai lihtsalt mõnuletud mullikas. Täiuslik laupäev. Kuna nädala sees olin kimpus magamatusega, siis loodetavasti on nädalavahetus mõjunud hästi ja olen vähemalt välja puhanud. Aga eks see homme hommik näha ole. Terve nädal peaks tulema suht kiire, pea iga päev on ette näha mõni kohtumine või lõuna.
Meele teeb natuke mõruks see, et pea kuu aega rassimist trennis ei näita kaalus mingit muutust. Elan edasi lootuses, et trenn on siis lihast kasvatanud, kuna enesetunne on hea ja siiani pole tulnud mõtet asja pooleli jätta.
Kuigi meel on mõru ja väljas tuiskab, elan mõtteis päikese käes, kuna juba pea pooleteise nädala pärast lendan ära üheks kosutavaks patareide laadimiseks hispaania päikese alla. Nimelt teeme siis väikse jõulueelse tripi Kanaaridele. Oeh, soojem on seal kindlasti kui meil.
Seniks aga nautige talve, kuna nüüd tahavad tantsud tantsimist....

Teisipäev, 11. november 2008

Kopp ees vol2.

Pealkiri peaks ütlema kõik, miks ma pole siia nii kaua juba kirjutanud. Lihtsalt kopp on ees kõigest juba pikemat aega. Ja kui tõsiselt mõelda, pole siin miskit juhtunud ka suurt ja põhjapanevat. Kuid siiski mõtlesin, et kirjutaks midagi.
Vaadates eelmist postitust, siis jätkan sealt kus pooleli jäi. Nii et juuksur sai külastatud, olek kohe parem. Alustasin ka suurema tervise-sportliku projektiga, nimelt iga päev püüan end liigutada. Kui spordiklubisse ei jõua siis võimlen kodus, nii et nüüd ootan põnevusega tulemusi. Kuid neid ma arvan lähima kuu jooksul ei ole mõtet oodata. Kuigi esimene tagasilöök oli sellega et peale nädalast trenni, suutsin taas haigeks jääda, mis nüüdseks hetkeks peaks olema seljatatud ja alustasin eile taas otsast. Enesetunne oli juba sant, seetõttu otsustasin ka uuesti kiiremas korras trenniridded kapist välja ajada. Ja oh seda rõõmu ja head enesetunnet peale trenni.
Viimased 2 nädalavahetust olen täiega viilinud igasugustest üritustest ja olesklenud kodus diivani ja raamatuga. Eelmine nädal sai käidud ja vaadatud ka üle uus "Bond", mis oli bondilik ja ei midagi väga erutavat minu jaoks, kuna pole just eriline fänn. Võis vaadata, aga vaimustus puudub. Pean vist mainima tõsiasja et edasi läheb eluke suht kultuurseks mõneks ajaks. Juba sel reedel lähen "Nii on meil moes" muusikali esilinastusele, peale selle ootab ees kohe detsmebris 2 teatrikülastust Linnateatris. Kõige selle vahepeale mahub veel nädalane puhkus kuskil eemal soojas, eeldatavalt Kanaarid ning siis juba 2 nädalat jõulupuhkust, mida püüan nautida loodetavasti lumises Lõuna-Eestis, koos omale armsaks saanud lauaga, kes nukralt ootab juba talve.
Kuid maitsev on see, et olen soetanud endale vahepeal ka uue kokaraamamatu, mille pilte on keelatud vaadata tühja kõhuga, sest sisu tundub nii ahvatlen, njämm.
Siitkohalt lõpetangi ja suundun üsna pea ees ootavale lõunale....