kolmapäev, 25. aprill 2012

Kõrvitsasupp väikese lihaga

Kuna laupäevasest roast jäi meeldivalt alles pool kõrvitsat, siis otsisin veebist ühe lihtsa püreesupi, mida siis tuunisin veidikese lihaga, et midagi ikka hamba alla jääks.


Vaja:

0,5L köögiviljapuljongit
800g kõrvitsat
1 sibul
2 küünt küüslauku
0,5tl muskaatpähklit
0,5dl vahukoort (mina kasutasin 400ml)
sool-pipar

frikadellid

Kuumuta aedviljapuljong keemiseni. Lisa tükeldatud-puhastatud kõrvits ja sibul ning peenestatud küüslauk.
Hauta tasasel tulel 20 minutit, kuni aedviljad on pehmed. Püreesta supp ning pane uuesti potti. Maitsesta muskaatpähkli, soola ja pipraga ning kuumuta läbi. Jaota supp taldrikutesse ning kaunista lusikatäie rõõsa koorega.

Kuna vanad silmad ikka enam ei näe, siis olin kogemata vahukoore koguseks vaadanud 500ml ja kogu selle koguse ma ka suppi panin, kohe peale püreestamist. Kui supp uuesti keema tõusis, siis lisasin paki frikadelle. Kui viimased pinnale tõusevad on ka toit valmis.
Tulemus oli äärmiselt üllatav ja maitsev. Isegi ei uskunud alguses.


allikas: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7547

esmaspäev, 23. aprill 2012

Argine kartuli-singivorm

Midagi kiiret, lihtsat ning mõnusat kiiresse argiõhtusse. Eeldusel muidugi, et sügavkülmikus leidub külmutatud friikartuleid:).




Vaja:
500g külmutatud friikartuleid
150g sinki
marineeritud kurki
200g sulatatud juustu
1 muna
2dl kohvikoort
soola
õli või võid vormi määrimiseks

Määri ahjuvorm õli või võiga. Puista põhja pool kartulite kogusest ning raputa üle soolaga. Seejärel lisa tükeldatud sink ning marineeritud kurk. Tõsta nende peale ülejäänud kartulid ning taaskord maitsesta soolaga. Klopi muna koos kohvikoorega lahti. Klopi juurde ka juust (võib jääda ka tükki, kuna sulab hiljem ahjus). Vala segu vormi. Küpseta ahjus 200kraadi juures 20-25 minutit.

Imehästi sobis juurde ka tomati - värske karulaugu ja hapukoore salat. Eilne turulkäik tasus end ära, selle aasta esimene lauk, oeh..

Lihtsuses peitub ikka võlu, seetõttu satuvad tihti kätte ka lastele mõeldud kokaraamatud.

Kui friikartuleid kodus pole, siis tuleb arvestada poole pikema küpsemisajaga ning asuda esmalt kartuleid koorima ja ribadeks lõikama, soovitavalt õhukesteks viiludeks.

allikas: Poisid köögis2

pühapäev, 22. aprill 2012

Pasta Carbonara

Just paras lõpp mõnusale päikesepaistelisele pühapäevale, kus sai jalutatud Sadama turule ja sealt edasi juba mõne jalapuhkamispeatusega vanalinnas, koju tagasi tuldud. Tubli kolmetunnine ring. Nautisime ilma, turusaadusi kui ka nüüd juba koduvaasis olevaid lilli.



Vaja:

250g pastat

150g sinki
110g suitsupeekonit
200g kirsstomateid
200ml vahukoort
soola-pipart

Valmista pasta kas ise või keeda valmistoode vastavalt pakendil olevale õpetusele.
Samal ajal pruunista kuival pannil tükeldatud peekon, seejärel lisa tükeldatud sink, ning kuumuta veel ca minut. Kalla peale koor ja kuumuta keemiseni. Lisa tükeldatud tomatid. Lase veidi nö tõmmata ning sega kokku valmis pastaga.
Klaas veini kõrvale ja pikk nädal ongi seljatatud.

allikas: Poisid köögis 2(Lemmikute lemmik pasta carbonara)

laupäev, 21. aprill 2012

Rikkalik shokolaadi-toorjuustutort

Ega soolane ei saa ka jääda ilma magusata. Nii me peale kana-kõrvitsahautist end shokolaadil hellitada lasimegi.


Vaja:
1pakk shokolaadimaitselisi küpsiseid
80g võid

1kg toorjuustu
4 muna
200g suhkrut
1tl vanillisuhkrut
2spl jahu
200g hapukoort
50ml 35% koort
70g tumedat shokolaadi
100g piimashokolaadi
100g valget shokolaadi

Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga ühtlaseks massiks. Suru see lahtikäiva koogivormi põhja.
Täidiseks sega omavahel toorjuust, munad, suhkrud, jahu, hapukoor ning rõõsk koor.

Jaota täidis kolme võrdsesse ossa. Esimesele lisa sulatatud tume shokolaad ning kalla ettevalmistatud põhjale. Teisele osale lisa sulatatud piimashokolaad ning lisa ettevaatlikult tumeda kihi peale vormi. Viimasele osale lisa sulatatud valge shokolaad ja lisa seegi ettevaatlikult piimashokolaadi kihi peale.
Küpseta kooki 175 kraadises ahjus tund aega, lase seal ka maha jahtuda ja hoia kuni serveerimiseni külmikus.


allikas: Oma Maitse aprill 2012

Kreemjas ahjukana kõrvitsa ja tshilliga

Olles seda rooga juba enne korra proovida saanud ja juba ka tema headuse unustada suutnud, siis kuuldes täna Jüris , et plaan on seda taaskord valmistada, siis haarasin härjal sarvist ja nii me Anuga seda koos ka tegema hakkasime. Ja nii see mõnus maheda maitsega hautis ka meie toidulauda täna kaunistas.


Vaja läheb 4-le:

600g nahata ja kondita kanakintsu
600g kõrvitsat
6 šalottsibulat või kolm keskmist tavalist sibulat
3 küüslauguküünt
1 tšilli
1 tl karripulbrit
1 kaneelikoor
600ml kanapuljongit
1dl 35% koort (võib ka 10% olla)
oliivõli
1spl võid
soola-pipart
Koori kõrvits, puhasta seemnetest ja tükelda u 1-2 cm läbimõõduga 3-4 cm tükkideks. Viiluta sibul ja küüslauk. Puhasta tshilli(võib ka kasutada pulbrit, kuid siis ollal ettevaatlik doseerimisega) ning haki peeneks.

Kuumuta pannil veidi õli, maitsesta kana soola ja pipraga ning prae mõlemalt poolt kuldseks. Tõsta eenale ootele. Kuumuta haudevormi  põhjas oliivõli ja või ning lisa sibul ja kuumuta keskmisel kuumusel kuni sibul pehmeneb. Seejärel lisa küüslauk ja tšilli ning kuumuta veel paar minutit. Lisa karripulber ja paariks-kolmeks tükiks murtud kaneelikoor ning  kuumuta hetk. Lisa kõrvitsatükid ning sega läbi.
Tõsta kanakintsud kõrvitsatükkide vahele ja lisa kanapuljong nii, et kana oleks poolenisti kaetud. Lase korraks keema tõusta ning pane 25-30 minutiks 200 kraadisesse ahju. Kui kana kipub kuivama, siis kasta vahepeal puljongiga.

Kui kana on küps, siis tõsta vorm ahjust välja. Lase vormil pliidil mõneks minutiks keema tõusta, et kaste veidi pakseneks. Lisa koor, sega mõni minut ja eemalda tulelt. Serveeri näiteks riisiga.

allikas: http://www.heatoit.com/2010/09/kreemjas-ahjukana-korvitsa-ja-tsilliga.html

kolmapäev, 18. aprill 2012

Avokaadovõie

Üks mõnus ja kiire võileivapealne. Eriti hea valik siis, kui mõni avokaado on seisma jäänud.



Vaja:
1 avokaado
1/2 tl sidrunimahla
peale raputamiseks helbesoola


allikas: internet

Teeme pizzat

Kuna mul juhuslikult oli taas kappi ära eksinud üle lahe varutud pizzapõhja jahu, mis on mu enda arvates suur leid, kuna see on nagu päris, siis peale puhkust sai korraldatud kohe pizza ja smuutiõhtu. Kuna alati on probleem, et kate on nii tavaline (ehk minu maitse järgi), siis seekord olime demokraatlikud ning plaadi jaotus 50/50.



Valmista põhi vastavalt enda retseptile või poest ostetud pizzapõhjapulbriga.


Kate1: (igavam, ehk minu oma, kuid kindla peale minek)
ketshup
riivjuust
pizzakate
ananass
tomat
riivjuust
pune

Kate2: (põnevam)
ketshup
riivjuust
suitsusink
küüslauk
krevetid
virsik
riivjuust
pune


Mõlemad olid head ning banaani-õunamahla-vaarika smuuti oli ka sinna juurde häää..
Hea toit, seltskond ning film sinnajuurde ning oligi üks õhtu sisustatud.

Lahtine tomatipirukas

Keegi tark väitis, et ei pidavat seda retsepti siin olema, ise ma ka kindel pole. Kurb, kurb ma ütlen, kuna olen seda teinud juba aastaid ja see on nii hea. Seega saab see siin ka olema, siiralt loodan et topelt nüüd pole.



Vaja:
3dl jahu
150g võid
0,5tl soola
2sl vett

3 suurt tomatit (talvisel ajal soovitatav kasutada kirsstomateid)
0,5dl rohelist sibulat
2dl riivjuustu
2 muna
2sl jahu
2dl piima
1/2 tl soola
1/4 tl pipart
1/4 tl jahvatatud muskaatpähklit
punet

Haki või ja jahu purutaoliseks massiks, lisa sool ja vesi ning sõtku ühtlaseks tainaks. Jäta külmikusse vähemalt 30 minutiks.

Tükelda tomatid, sega hakitud sibula ning riivjuustuga. Klopi munad lahti, lisa jahu ja piim. Maitsesta soola-pipra ja muskaatpähkliga ning sega juurde veidi punet. Ühenda munasegu ja tomatid.

Suru tainas võiga määritud pirukavormi põhja ja äärtele. Vala sisu põhjale ning küpseta 190 kraadi juures 45 minutit. Enne serveerimist lase jahtuda.



allikas: Tomatiraamat

Päikesepüüdmine


Kui kogu märts oli orav rattas ringlemine ja ka viimased tööpäevad kujunesid ca 14 tunnisteks, siis võtsin kätte ja läksin ning lasin end päikesel emmata, koos ema-isaga. Lõpp enne puhkusele minekut oli küll karm, poole ööni kontoris ja isegi veel enne lennuki peale minekut viimased toimetused, aga sain ka kõik valmis ning südamerahuga õhku tõusin. Ja tööle ei mõelnud terve nädala jooksul mitte minutitki, välja arvata siis 2 telefonikõnet, mille kiirelt suunasin kontori poole. Ega kõik ju teadnud ka, et olen juhtme konkreetselt seinast tõmmanud, seega andsin andeks.
Aga jah, kuna eelmine aasta Egiptus möllas, siis kasutasin nüüd juhust ja realiseerisin selle võimaluse ikkagi päikest püüda. Seekord siis Hurgada, kus ma enne ka käinud polnud ning peaeesmärk minu jaoks oli magada, lamada, lugeda, kuulata muusikat ning lihtsalt lasta end päiksel ja mereveel silitada. Väike kultuuriprogramm Luxori näol õnnestus ka sisse suruda. Nii me kolmekesi seal siis nädala veetsime palmide ja 30 soojakaardi all. 6 kohaloldud päevast 5 konkreetselt päikesevõttu ja 1 päev kultuuri:). Kokkuvõttes nägi graafik välja tegelikult selline:

30.märts - lend Tallinn-Hurgada kulges kiiremini kui ette nähtud ning esimene ehmatus siis lennujaam. Ma tõesti ei osanudki lõpuni välja mõelda, kas tõesti on inimesed seal nüüd nii desperate või mis, aga see kohutav tõmblemine, et saaks ainult kohvri kätte ja bussini selle viia ning siis raha küsida oli meeletu. Tegelikult algas trall juba kohvrite ootamisega lindile. Nagu ikka vaatad, et ahaa sealt nr alt saab kätte, kõik ootasid nagu lollid ja siis tuli välja et hoopis ruumi teise otsa mingid tegelased need maha tõstnud ja siis kui nägid milline on sinu oma, siis tõsteti välja, aga anna ka raha. Ma olin ikka, et no mismõttes tsirkus. Aga selleks ajaks ma ei teadnud et väljas hakkab asi olema ikka kordades hullem, hunnik tüüpe lihtsalt püüab vähevõimuga koti sult haarata, et see bussini vinnata ja siis TAAS käe ette lüüa raha jaoks. Õnneks suutsime meie enda kotte enda ligi hoida ja ise need sinna transportida, aga ärge arvake et sellega trikid lõppesid. Bussi juures oli juba omakorda tüüp, kes tõstis sinu kohvri pagasiruumi ja siis ulatas käe, mille peale me ikka juba nii räigelt mõningatega vihastasime ja samas aknast hiljem nägime kuidas need kotid siis bussi said. Konkreetselt visati! Kui need õudused läbitud siis hotellis saime kenasti toad kätte, küll väikse viivitusega kuna soovisime oma tubasid lähestikku, et ei peaks üksteist suurelt territooriumilt taga otsima. Ning meiega koos olid veel ühed vahvad ja toredad eesti noored, kellega veetsime päris palju aega koos - merel, hommiku - ja õhtusöökidel ning showprogramme vaadates. Nädala jooksul lisandus sinna meid veelgi. Ahjaa, hotelliks oli meil LaPacha 4*. Kõik oli väga korralik, Egiptuse suhtes,suured toad, rõdud, toit hea ning oma rand, kus polnud ka koha saamisega kunagi probleeme. Keegi Hurgada fänn oskas isegi meile kohapeal öelda, et see on seal üks parimaid nö hinna-kvaliteedi suhtes.

31.märts - nägime ka hommikuvalguses siis territooriumi ja olime oma valikuga rahul. Hommikusöök sisse ja siis jäime juba infotundi ootama, kust sai soetatud merereis ning Luxor. Pärast seda randa ja päike ning nii need päevad õhtusse läksidki. Õhtusöökide kohapealt võin ka vaid hotelli kiita, iga õhtu oli erinev teema ja alati oli see ka maitsev. Magustoidukraam ei vasta just meie ootustele sealmail, aga leidsime sealtki alati midagi, mis sobis.

1.aprill - päev merel. Meie õnneks saime paadi, kus olimegi vaid meie eestlased. Koos me 5kesi ka siis enda hotellist olime, lisaks siis punt teisi, keda arvatavasti olime ka lennukis kohanud, aga ei mäletanud. Päev kulges siis marsruudil sadam-paradiisisaar-snorgeldamispeatus-snorgeldamispeatus-sadam. Vahepalaks ka lõuna. Pean üldse imestama, et sõin seekord ikka päris palju kala. Seekord pakutav oli see siis hotellis või paadis oli ikka imehea. Esimeses peatuskohas saime siis rannaliival lebada mõned tunnid, peale mida suundusime juba snorgeldama. Võtsime meiegi isaga siis osa ja see oli karm. Ca 40 minutit ujumist ümber paatide, mask ja toru ees. Tänasin end ikka korralikult et olin küsinud ka vesti selga, mitte et ma ujuda ei jõuaks, aga no sellise tempoga mis me seal ikka kütsime mööda riffe oli ikka karm. Instruktor karjus sinna, kari järgnes ja nii me seal siblisime ligi tund. Tagasi paati jõudes oli ikka jaks otsas ning hea meel et eluga tagasi. Imestasingi et väsimus ikka nii kergelt tuli, mina kes ma sel talvel ikka korralikult kilomeetreid olen basseinis mõõtnud. Aga no lainetega ja lestadega (et sa vastu vahtimist teise omaga ei saaks) võitlemine võttis ka omajagu rammu. Sai nähtud küll Nemo ja muud kaunist vaatepilti, kuid pean ütlema et mulle on jätnud Sharmis asuv Blue Hole parema mulje. Peale seda vaprat ujumist saime muidugi süüa, peale mida teises peatuses sukeldus vette koos instruktoriga vaid 3 inimest, mis teha esimene voor oli ikka karm. Minagi vaid sulpsasin vette ja niisama ujusin paadi ümber, sest järgmine trett 30 minutit uuesti snorgeldada, tänan ei. Ja edasi võtsime suuna juba siis sadama poole, edasi hotelli ja nii see päev taaskord läbi saigi.






2-3.aprill - peamine märksõna vaid rand ja päike. Ja nii oligi. Ühel õhtul sai veel Hurgada uues sadamaski jalutamas käidud, kuid muidu nagu ikka õhtusöök, väiksed shoppinguringid ning õhtune show hotellis.



4.aprill - Luxor. Kuna olen 2 korda Kairos käinud, siis Luxori tõttu saigi Hurgada just seekord valitud ning jumal tänatud et kohalikud otsustasid see kord korralikult end ülal pidada ja mingeid jamasid ette ei tulnud. Ema-isa püüdsid ka Kairot endale graafikusse suruda, et isa ikka ühe maailmaime äranäeks, aga no ajad ei klappinud kuidagi. Selle väljasõidu tegime ka koos inglastega, et asi veidi kultuursem oleks, kuna eestikeelset gruppi kahjuks kokku ei saadud. Siit soovitus Eesti reisibüroodele - tehke väljasõitude, kus on näha et grupid eraldi kokku ei tule, ühisgrupp, et saaks ikka nautida kultuuri ja ajalugu emakeeles. Sellest tundsid väga paljud puudust, kellega sai suheldud ning kes loobusid väljasõitudest just selle tõttu. Meie jäime oma ingliskeelse grupi juurde, kõigest 100% kindlasti aru ei saanud ja tuleb hiljem järgi lugeda, aga üldjuhul jäime päevaga väga rahule.
Hommik algas küll varakult, enne 5 korjati meid juba peale, kuid päev oli seda väärt.Karnaki tempel -alabastrivabrik-Kuningate org-Mnemon-papüüruse instituut-väike trip paadiga Niilusel . Vahepeale mahtus siis ka lõuna.
Selles suhtes mulle isegi meeldis Luxor rohkem kui Kairo, et seal on ikka kõvasti rohkem vaadata ja imestada, kuid mis teha maailmaime jääb ikka imeks, seega soovitan ka püramiidid ikkagi ära vaadata. Kuningate orus sai siis ka väike Tutankhamoni muumia oma silmaga ära vaadatud, seal samas urus, siis kust ta kunagi uurija Carter leidis. Maksis küll korraliku raha lisaks, aga kui seal ka ei raatsi enam raha välja käia, siis pole mõtet nii kaugele ajalugu nautima minna. See jäi meie motoks. Alabastri vabrik ning papüüruse instituut, nagu ikka orienteeritud minimaalselt näitamaks turistile kuidas asi valmib ja kuidas teha vahet õigel-valel ja siis edasi palun ostke. Päev ajalugu seljataga me hilja õhtul hotelli tagasi maandusime ning kohe end välja magama asutasime.






5.aprill - viimane päev ja nagu ikka tuleb võtta viimast. RAND! Õhtul viimne õhtusöök ja kohvri pakkimine ning varahommik lennujaam.



6.aprill - lend koju. See mis siin ikka maha astudes vastu võttis oli konkreetne pläga - vihma lörtsi segu, külm, kõle. Ühesõnaga vastik, kuid oled mõnulenud 30 kraadises soojuses, ilma piisa vihmata ning vammusteta.

Aga peamine on tegelikult see et mõnus oli, päike paistis, ilm oli soe, merevesi samuti ning jook-söök voolas päevad läbi tasuta:). Mõnusa annuse päikest sain mina igatahes kätte, hetkelgi veel vahetan mõnuga kesta ja saan teisi oi kui kadedaks teha, sest ma pidavat ju olema ikkagi PRUUN!

Järgmise reisini...

Nädalavahetus üle lahe - Välkommen Stockholm

Ühe sünnipäevakingina sain meeldivalt kruiisi Rootsi. Ma polnud seal nii kaua käinud ja kes teab, siis skandi on ju mu lemmik. Seetõttu sai ju ka keelt õppima mindud, mis ei tähenda seda, et ma seal siis ka seda kasutasin. Ei!
Aga kuna pidin ära käima märtsikuu jooksul, siis oli kogu see kuu üks ringijooksmine. Kõik nädalavahetused põhimõtteliselt viimseni kinni. Aga ma ei kurda - 2 vahvat sünnipäeva, Rootsi trip ja kuu lõpp juba lendasin päikese alla. Mis elul viga, eks.
Ühel reedeõhtul end Avoga siis sadamasse vinnasime ja kenasti edasi end laevapealt juba leidsimegi. Mõnus kahene aknaga kajut, lõbus kruiisishow ning siider ja õlu. Ainus mis kogu üritust veidi varjutas oli see, et olin jätkuvalt tõbine ja see polnud meeldiv. See tõbises olekus tööl käimine on kurjast, no väga kurjast. Aga mis teha.
Laeva sadamasse saabudes suundusime metrooga kohe vanalinna, kus lihtsalt jalutasime ning nautisime ilusat ilma, kuningalossi ja mõnusat vaba päeva. Otseloomulikult tuli rahuldada ka minu shoppinguvajadus ning aega jäi ülegi. Õhtuks tagasi laeva, sama programm mis eelminegi õhtu ning pühapäeval poolsurnuna ma sealt koju saabusin. Enesetunne oli ikka äärmiselt halvaks pööranud ja ainus mis terve päeva suutisin teha oli voodis lamada. Aga tulin tõvest välja ja järgmine päev olin juba roosa ja rõõsa ning nagu ikka tööl.




Suur sunnipäevapralle+lõppvaatus



Peale Londonit oli kohe ees ootamas suur sünnipäevapralle, et tähistada nii minu 30, ema 50 kui ka otseloomulikult Vabariigi sünnipäeva. Olime selleks puhuks valinud mõnusa kodulähedase kõrtsi, palju vahvaid külalisi ning superlaheda bändi. Õhtu kulges nagu ikka söömise, joomise ning kinkide vastuvõtmisega ja meeletu tantsimisega. Kiitsin end pärast ikka korralikult et madalad jalanõud jalga otsustasin panna. Oeh ja lilli ning kallistusi sain taaskord väga, väga palju. Sünnipäev on ikka tore päev, seda enam kui seda saab kohe 4 korda pidada (tööl, kodus, kõrtsipidu ning lõppvaatus)

Kui üks pidu läbi sai, siis tuleb ju vahepeal käia ise külalisena ning siis uuesti enda pidu pidada. Nii saigi lahendatud sünnipäeva lõppvaatus, mida olime Marisega korduvalt edasi lükanud ja lõpuks me märtsi alguses end Sfääri maha istutasime ning ülimõnusa õhtu veetsime. Lasime end hea toidu ja veiniga hellitada ja pärast mõnusalt läbi vanalinna kodupoole jalutasime. Mis siis täpselt enne koduust juhtus, oli muidugi aasta huumoritiitlit vääriv üritus:
Neiud, kas teil helkurid on? Eem, ei. Vanad te olete? 30 ja 29. Dokumendid on kaasas? Jaa. Palun esitage! Andes politseile dokumendid, ei kontrollitud kuskilt miskit, vaid kirjutas paberile andmed. Saime dokumendid tagasi ja seisime edasi nagu lambad, et mis edasi, kuna samal ajal olid lettis veel 2 meesterahvast. Nähes meie nõutud nägusid, öeldi-te võite lahkuda. Meeldiv:)

Tase ma ütleks, aga õhtu oli lõpetatud meeleolukalt.

London 15-19.veebruar

Veebruari keskel oli mõnus kevadine vahepala Londoni näol. Esmajärjekorras läksin sinna muiduigi töö tõttu, kuid kuna lennuajad sobisid nii ideaalselt ja mõnus kaaslane käest oli võtta siis piekndasime olengut kohe nädalavahetuse võrra.



15.veebruar - viimased sipsutused kontoris ning lennujaama me end seadsime. Kohalejõudes kiire tutvus hotelliga ning sammud enda Londoni kontori poole seadsimegi, et siis koos kaasasoleva kliendi ning ka samal ajal sealolevate saudidega tähtsat juttu kuulama asuda. Tegemist oli siis digikoolitusega, kus räägiti, näidati ja tutvustati uusimaid trende, case-study'sid jm sellega seonduvat, mis antud vallas võiks meile huvi pakkuda. Esinejatena kuulsime nii Microsoft'i, Google't kui ka enda kontori spetse. Kuna esimene päev oli mõnusalt poolik, siis peale koolitust seadsime end kogu seltskonnaga lähedalasuvasse restorani einestama ning edasi kulges tee juba hotelli poole, et valmistada ette end järgmiseks pikaks päevaks.

16. veebruar - pikk päev kontoris digiteemadel jätkus. Aga selle õhtu ja võib isegi öelda et Londoni tipphetk oli teatrietendus, mida samal õhtul sai külastatud. Etenduseks olime valinud "Backbeat", mis räägib siis The Beatles algusaegadest ja see oli ikka NII võimas, ülivinge ning kaasahaarav etendus. See lihtsalt oli.
Kõik lood mis kõlasid, olid live's ja osatäitjad lihtsalt mängisid selle nii kuradi hästi välja. Ma usun et üks parimaid etendusi, mida eales olen näinud. Kuid selle näitamine vist ka lõpetati nüüd Londonis ära, kahju, isegi teist korda võiks veel vaadata. Peale teatrit veel väike pub'i ring ning esmane muljetamine ning edasi tuttu ära. Enne seda sai siis veel hüvasti jäetud esimese seltskonnaga, kes asusid öösel lennujaama poole teele, et naasta kodumaale.

17.-19.veebruar - hüvastijätt järgmise seltskonnaga ning edasi kotid kokku ja suundusime kaaslasega teise hotelli, mis olime siis endale leidnud järgnevateks päevadeks. Koht oli väike, kuid Londoni kohta suht ok, kohe Kings Cross'i lähedal, kust hõlpsasti metrooga liikuma pääses. Ülejäänud päevad sisustasime siis kenasti kõigega - veidi vaatamisväärsusi (mina olin ju esimest korda), Loodusmuuseum, Camden ning otseloomulikult shopping. Nüüd olen ka mina seda meelt, et seal tuleb lihtsalt shopata. Enim nalja tegi meile lõpuks juba see, et päevavalgus kujunes mööda poode kihutamisega ning õhtu pimenedes arvasime et võiks ju ikka ka peamised huvipunktid üles pildistada, sellest ka kõik õhtused kaadrid.
Aga mina jäin selle mõnusa vahepalaga väga rahule, mis sest et osad päevad olid tööga sisustatud, kuid edasine 3 vaba päeva oli lihtsalt chill. Ja London on mõnus.
Ilmaga ka meil ju vedas tookord - lund netu, sooja ca 10kraadi, veidi vihma saime, aga selle elasime ka nõukogude inimestena üle. Mida veel tahta.




Vahepeal on merre päris palju vett voolanud

Jah, ma olen olnud kohati laisk, kohati kiiruse küüsis, miks siin vahepeal ikka selline vaikus on maad võtnud. 5. veebruar ja märtsi algus mõned üksikud postitused pole just minu moodi. Kuid peaasjalikult süüdistan ikkagi aega, mida lihtsalt pole jagunud ning ka väsimust ning arvutist eemale hoidmist kodustes tingimustes. Lihtsalt kui oled terve pika päeva tööl ekraani taga, siis ei taha mujal seda näha ning midagi erilist köögipoolel pole ka ette jõudnud võtta.
Nüüd püüan siia siis tekitada rea postitusi, mis oleks võinud siin vahepeal olla, kuid siiani pole.

1. London
2. Suur sunnipäevapralle+lõppvaatus
3. Nädalavahetus üle lahe
4. Päikesepüüdmine
5. Mõned toidupildid leian vast ka fotokast, mis olen üles pildistanud