teisipäev, 29. märts 2011

Pasta hakkliha ja ubadega

Meil kõigil on aeg-ajalt hetk, kus järgijäänud lõpud tuleks kappidest likvideerida. Järgmine toit ongi just üks selliseid. Tulemus tuli üllatavalt maitsev.



Koosneb:
pasta
hakkliha
külmutatud oad
purustatud tomatid
kuivatatud tshillit
sool-pipar

Keeda pasta vastavalt juhendile. Prae pannil hakkliha, lisa oad, purustatud tomatid ning maitseained. Lase podiseda kuni oad on pehmed ning sega juurde pasta. Ja ongi valmis.

Õrnroosa unistus ehk linnupiimakook

Väga lihtsalt valmistatav ning ülimaitsev kook. Nimi tõesti petab, kuid süües unustasime selle kiirelt. Retsept pärit "Armastus küpsetamise vastu" blogist.



Vaja läheb:
200ml vahukoort
0,5dl suhkrut
1tl vanillisuhkrut
500g hapukoort
5sl moosi (soovitatavalt ilma tükkideta-mina kasutasin mustsõstra)
1dl vett
3sl želatiini

katteks: 100g šokolaadi, 2tl võid

Pane želatiin vette likku. Seejärel sulata veevannil. Samal ajal kui želatiin jahtub vahusta vahukoor suhkru ja vanillisuhkruga tugevaks vahuks. Lisa hapukoor ja moos, jätka segamist. Nirista pidevalt segades jahtunud želatiin hapukooremassi hulka. Vala saadud mass kiletatud 20x30cm vormi, ning lase vähemalt 4h külmkapis seista.
Enne serveerimist liiguta kilet ning kummuta kook tordialusele, eemalda kile. Katteks sulata šokolaad koos võiga, lase jahtuda ning nirista koogile. Pane tort külmkappi ja lase natuke seal seista, kuni glasuur taheneb(kõlbab ka ilma tahenemata edukalt süüa).

Kanalasanje

Peale kosutavat väljamagamist sai nädalavahetusel juba esimesed tõsisemad toiduvalmistamised ette võetud. Plaanis oli lasanje, kanaga. Retsept ise pärit 11.02 Naistelehest.



9 lasanjeplaati
500g marineeritud kanakintsutükke
2-3sl õli
1 keskmise suurusega porrulauk
2 küüslauguküünt
8-10 päikesekuivatatud tomatit
30g võid
1dl nisujahu
9dl piima
150g riivitud juustu
pipart-soola

Alusta kastmest. Sulata või pannil või potipõhjas. Lisa nisujahu ja sega korralikult läbi, et jahu tükki ei läheks, ja vala peale piim. Maitsesta vähese soola ja musta pipraga. Sega riivitud juust kastmesse ja tõsta pann tulelt. Võta teine pann, kuumuta sellel õli ja prae marineeritud kana ning porrulaugurõngad kergelt läbi. Lisa küüslauguküüned ning tükeldatud päikesekuivatatud tomatid. Kalla lasanjevormi kiht juustukastet, selle peale pane plaadid ja plaatide peale kana-päikesekuivatatud tomatite segu ning kaste. Jätka samas järjekorras, kuni kõik koostisained on vormi laotud. Küpseta 200 kraadi juures umbes 45 minutit. Kui pealmine pind kipub liigselt küpsema, kata vorm fooliumiga.

reede, 25. märts 2011

Zell am See 19-23.märts



Eelmise nädala lõpus sai tööl otsad kokku tõmmatud ning kott pakitud, et alustada teed laupäeva hommikul Austria poole. Eest ootas 5 päeva kaunis Austria väikelinnas koos 3 päeva mägede valutamisega. Lennukitega sai välja jõutud Münchenisse, kust siis buss meid ca 3 tunnise sõiduga mägikülla viis. Seltskond võttis juba bussis tuurid üles ning peale majas sissesättimist sai esimene ühissööming tehtud. Kuna enamus inimesi tundsid üksteist ka juba varem, siis tutvumisele aega ei kulutatud ning õlu hakkas voolama ja lauad kattuma. Enne sai otseloomulikult ka varustused laenatud, et hommikul kohe mäele kihutada.


Nii see järgmine päev hoo sisse saigi, ning sammud kohe hommikul mäe suunas, gondliga üles ning esimesed laskumised, ja ka kukkumised sai sooritatud. Minu viimane kord laud alla saada oli ju jõulude ajal, kuigi pean mainima et esimene laskumine jäigi päeva parimaks. Pärast seda sai valitud korraks vale laskumine, millele järgnesid mõningad kukkumised ning rütm oligi sassis ja jalg tönts. Et mitte meelt heita sai kostitatud end tipus olevas kohvikus väikse Coca'ga ja algas taaskord allatulek. See 3 laskumine jäigi sel päeval viimaseks, kuna jõudu lihtsalt polnud enam, ja et mitte veel kukkuda ning viimaseid jõuraase kaotada, saigi suund võetud kodu poole. Ilm oli muidugi fantast, päike siras ja kraade vast 0 kandis. Kuid see oli ka vist saatuslik mäele, millel kõrgust üle 2000m, kuna värsket lund peale polnud tulnud ning see tähendas et kohati oli jää väljas ning lumi jäiselt vastik. Kukkumised andsid ka kõvemast põhjast vägagi tunda.
Majja naastes sai tehtud kiire saun, pikutus ning õhtusöök. Õhtu jätkus sotsialiseerumise ning niisama tshilliga.



Teine mäepäev sai otsustatud minna mõningatega ilma varustuseta kõrvalkülla Kapruni liustikule, et käia tipus 3029m peal ning pilte klõpsida, radadega tutvuda ning niisama tshillida ja päikest nautida. Sealne ilm oli taaskord vapustavalt kaunis ning ilma päikesekreemita oleks olnud põlemine garanteeritud. Kuid olime targad ning 50 faktor päästis hullemast, sest mõned, kes olid suusatamise kasuks otsustanud olid õhtuks kenad pandad:). Mägede päike pole ikka see. Peale mõnetunnist mõnulemist sai ette võetud bussisõit kodukülla ning väike shopping kodustele. Õhtul taaskord ühine söömaaeg, sotsialiseerumine ning aftekas night clubis, mis sai lõpu varahommikul voodi vajudes.
Kolmanda päeva eel oli öö küll lühikeseks jäänud, kuid meel oli rõõmus ja lihased andsid jõudu taas mäele minna. Kuna Kaprun jättis kõigile palju meeldivama mulje korraliku lume näol ja radade olukord oli ka super, siis kogu seltskond ei kahelnudki et viimane päev laskume just seal. Järgnes tubli ca 8-10 laskumist ja seda pea puhtalt, siis oli õhtul küll kahju, et me sinna pikemaks ei jää. See oli kindlasti üks parimaid kohti kus laskunud olen. Ka vanad kalad, kes rohkem käinud ja näinud kiitsid takka, et see on siiani üks parimaid kohti nende suusaajaloos. Seda enam on teada fakt, et nii kõrge mägi võimaldab seal suusatada pea terve aastaringi. Iseasi mis tingimused seal valdavad, kui värkset lund peale ei tule.


Kahju et head asjad alati nii kiirelt otsa saavad, aga nii see oli. Teisipäeva õhtul taaskord traditsioonilne ühissöök, tänusönad korraldajale ning aftekas ja koju me tagasi hakkasimegi tulema. Õnn oli see, et tagasilend oli vähemalt otse Tallinna, sest kõik see mees oli läbi kui läti raha ning uni tikkus vägisi peale nii teel lennujaama kui ka lennukis.
Raske on see puhkus ikka küll, kuid mis teha kui ööpäevas oli keskmiselt uneks vaid 4 tundi, mille kõrval ohtralt alkoholi ning värske õhk. Kui mind alguses valdas mitte tahtmise tunne minna, siis lõppkokkuvõttes olin reisiga ülimalt rahul ning teised samuti, sest tänusõnade vool muudkui tuli ja tuli. See näitas ikka seda et seltskond oli super ja reis sama. Ilm andis ka oma osa, see oli peale pikalevenima hakanud talve ikka meiesugustele suurepärane.
Tavaellu naasmine võtab nüüd küll oma osa, eelkõige väljamagamise osas, kuna 2 tööpäeva mis veel üle elada tuli, olid ikka väga väga rasked.

teisipäev, 15. märts 2011

Kohupiimastruudel

Laupäevase päeva puhul sai otseloomulikult magusat küpsetatud, mida siis mõnus peale saunaskäiku nosida. Nii leidsin "Head asjad" blogist alljärgneva mõnusa, mahlase ja kiirelt valmiva kohupiimastruudli.



500g lehttainast
500g kohupiima
2 muna
75-100ml suhkrut
2-3sl kartulitärklist
1tl vaniljesuhkrut
kompotikirsse (kivideta ja nõrutatud)
muna
tuhksuhkrut


Rulli lehttainas hästi kergelt laiali. Täidise jaoks mikserda kohupiim, munad ja suhkrud. Sõelu juurde kartulitärklis ning sega. Aseta tainas küpsetusplaadile, tõsta täidis selle keskele, laota peale kirsid. Pinstselda taigna ääred munaga ning tõsta täidise peale kokku. Suru kahvliga kergelt, et ühenduskoht küpsedes laiali ei läheks.
Pintseldada pealt munaga ning küpsetada 200 kraadises ahjus umbes 20 minutit kuni struudel on ilus kuldpruun.Lase jahtuda ning raputa üle tuhksuhkruga.

Mina tegin antud kogusest 2 struudlit, kuna soetatud 500g lehttainas oli nii piklik, et ei oleks plaadile lihtsalt ühes tükis mahtunud. Ja oli tõesti hea, mahlane ning maitsev nagu "Head asjad" blogis kirjas.

Pastel de carne ehk lihapirukas

Käesolev vormiroog sai taaskord kohe sihikule võetud, kui märtsinumbri "Oma Maitses" vahetusõpilaste lugu sai loetud.



2 muna
1-2 sibulat
õli
500g veisehakkliha
2-3 paprikat
200g oliive
300g purustatud tomateid
500g lehttainast
sool, pipar

Keeda munad. Prae hakitud sibul õlis klaasjaks, lisa hakkliha. Seejärel sega valmis praesegule juurde hakitud paprika, oliivid ja munad ning purustatud tomatid. Maitsesta soola-pipraga. Rulli pool lehttainast ja aseta küpsetusvormi. Kalla peale lihasegu ning aseta selle peale teine osa lettainast. Määri munaga ning küpseta 200 kraadises ahjus kuni pirukas pealt kuldne.

Kuna ma ise olen nö mitte oliivi sööja, siis see pirukas üllatas mind väga positiivselt - oliivid ei seganud mind absoluutselt ja vorm ise oli ülimalt maitsev ka järgnevatel päevadel. Kõrvale lisasin veel salati rohelisest(salat, tomat, kurk, paprika) kraamist. Väga positiivne elamus ja kindlasti läheb kordamiseks.

Mangone juustukook

Märtsinumbri "Oma Maitses" ahvatles end kohe proovima Ott Kiivika naistepäevakook.
Nii saigi veel tihedasse vastlapäeva eelsesse esmaspäeva graafikusse üks kook mahutada.



200g digestiivküpsiseid
100g võid
600g toorjuustu
2 muna
2sl jahu
125g suhkrut
3tl vanillisuhkrut
250g mangopüreed
2 zelatiinilehte(3,2g) 1 tl on umbes 3g

Purusta küpsised, sulata või ning sega omavahel kokku ühtlaseks massiks. Aseta mass küpsetuspaberiga 24cm läbimõõduga vormi. Vahusta toorjuust suhkrutega ning seejärel lisa ükshaaval munad. Pane hulka jahu ja mikserda edasi. Vala saadud segu põhjale ning küpseta 175 kraadises ahjus 1 tund. Lase jahtuda ning kata mangopüreega, kuhu on lisatud zelatiin. Hoia kooki jahedas kuni püree tardumiseni.

Katteks olev mango tegi kogu koogi koosluse meeldivalt mahedaks ning järgmisel päeval maitses see veel paremini kui esimesel.

laupäev, 5. märts 2011

Pasta prosicutto singi ning kirsstomatitega

Ülimõnus ja huvitava tegemiskäiguga pasta. Aluseks sai võetud Jamie Oliver "30 minute meals" raamatus olnud pastaretsept.



6 pusa tagliatellesid
2 munakollast
õli
parmesani
basiilikut
prosicutto sinki
kirsstomateid

Keeda pasta al dente. Jäta kurnamisel natuke keeduvett alles, sellega on hiljem hea pastat mahlasemaks teha. Pane kaussi 2 munakollast, õli ja riivitud parmesan (seda tuleks täitsa tunde järgi panna, kuidas kellegile meeldib). Kui pasta valmis siis vala see teiste asjade juurde, lisa natuke keeduvett ja sega läbi. Lisa maitseks basiilikut. Siinkohal lõppes Jamie osa. Mina panin veel juurde sinki ning kaunistuseks ja maitseks ka veel kirsstomateid ning tulemus oli ülihea. Värske pastaga oleks see veel parem. Nagu Jamie'gi mainis oma raamatus, siis see pasta on parim kohe süüa, ja seda ta on. Järgmine päev polnud enam see mahlakus. Kui alul oli kuidagi võõrastav toore munaga majandada, siis süües kadus kartus ning teinekord läheb kindlasti kordamisele. Esiteks kiiresti valmiv, ning teiseks maitse, mis tahab kordamist.