esmaspäev, 28. veebruar 2011

Huvitav leid

Täiesti juhuslikult nägin pühapäeval Selveris müügil Karksi Õlletehase uut (tundub nii vähemalt mulle) kuiva õunasiidrit. Kuna olen samast kandist päri, siis käsi kohe tõusis proovima. Nende uuesti alustatud õlletootmisest ning ühest margist kangest siidrist olin varemgi kuulnud, kui see mõnus väike, natuke retrostiilis pudelis siider oli suur üllatus. Ning veel suurem oli üllatus, kui hea see oli. Tõsiselt mõnus, mahe ja maitsev. Kohe kindlasti rändab see veel ostukorvi, igatahes!

Kuna ma pilti veebist ei leidnud, siis siit üks tühja õnnetu pudeli pilt, et teaksite poest leida - "Mulgimaa siider".

Penned tomati-tuunikalakastmega

Vahel on tore leida ka imelihtsaid retsepte, mille peale võiks ju isegi tulla, kuid ei. Argipäeva õhtul kiiresti valmiv ning maitsev roog sai leitud Sööme silmadega blogist ning peale pikka nädalavahetust maal just õige roog veel kiirelt enne pühapäevaõhtuseid lemmikuid. Ja maitsev oli ka, eriti värskelt valminuna.



Vaja läheb:

* 250g pastat
* oliivõli
* 1 sibul
* 2-3 küünt küüslauku
* 400g purustatud tomateid
* 0,5tl tšillimaitseainet
* 1tl suhkrut
* soola-pipart
* tüümiani, punet, basiilikut
* 170 g tuunikalakonserv, nõrutatud

Haki sibulad, küüslauk. Kuumuta sibul tilgas õlis klaasjaks, lisa küüslauk ja purustatud tomatid, suhkur, tšilli ja ürdid. Maitsesta soola ja pipraga. Kuumuta madalal tulel umbes 5 minutit. Lisa tuunikala ja kuumuta kaste läbi. Samal ajal keeda pasta. Kui pasta ja kaste on valmis, sega need omavahel.

pühapäev, 27. veebruar 2011

Besee

Kuna creme brülee ja kodujuustu-mustsõstrakoogist oli alles jäänud hunnik munavalgeid, siis mõtlesin et proovin teha esimest korda beseed. See magus pole mind ennast kunagi vaimustanud ning minu lähikondlaseid, kuid kuidagi kahju hakkas sel korral nii suurest kogusest raiskuminevatest valgetest. Nii saigi retsept otsitud veebist ning toimetasime selle järgi.



Ise sai siis põske pandud mõned neist, kuid enamuse pakkisime kaasa ema külalistele, kellest suur osa on magusasõbrad. Ja nii me neist peaagu kõigist ka lahti saime.

Kodujuustu-mustsõstratort

Omapärane koostiosade list kohe kutsus selle koogi puhul proovima. Nii saigi sellest ema sünnipäeva vol2 külaliste magusaosa. Retsept pärit Lia Virkus ja Angeelika Kang "Tordiraamatust".



Põhi:
100g võid
0,5dl suhkrut
2dl jahu
0,5tl vanillisuhkrut
1 munakollane

Täidis:
400g kodujuustu
250g hapukoort
2dl suhkrut
1tl vanillisuhkrut
1 sidruni koor ja mahl
2dl vahukoort
20g zelatiinipulbrit (või 12 lehte)

Peale:
300g külmutatud või värkseid mustsõstraid
1dl suhkrut
0,5dl vett
2tl zelatiinipulbrit(või 4 lehte)+2sl vett

Kuumuta ahi 180 kraadini. Näpi või, jahu, suhkur ja vanillisuhkur purutaoliseks massiks. Lisa munakollane ja sega ühtlaseks tainaks. Suru tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24cm (mina tegin 28cm) läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi põhja. Küpseta 20 minutit(minul läks vähem, kuna suurem vorm ja õhem kiht). Täidise jaoks sega zelatiin veega, lase paisuda ning sulata kuumaveevannis. Sega omavahel kodujuust, hapukoor, suhkur, vanillisuhkur, sidruni riivitud koor ja mahl. Lisa sulatatud zelatiin. Vahusta vahukoor ja sega ülejäänud massi hulka. Vala segu vormi ja lase tarretuda vähemalt 5 tundi kuni üleöö. Katte jaoks sulata marjad (kui külmutatud), sega suhkru ja veega ning püreeri. Suru segu läbi sõela(siin tegin taaskord omaloomingut - ei hakanud läbi sõela ajama, vaid jätsin moosiseks massiks). Sega zelatiin veega, lase paisuda ning sulata kuumaveevannis. Jahuta ja sega püree hulka. Vala segu tarretunud koogile ja hoia enne serveerimist veel vähemalt 2 tundi külmas.

Kui võtta kokku inimeste arvamused koogist, siis enamusele meeldis, just selline teistmoodi ja omapärane. Kuid mina pean ütlema, et mind häiris miskit-küll tundsin sidrunit liiga palju, küll häiris miski muu. Kuid teinekord teeksin seda ikkagi veel. Nii hull ka polnud.


reede, 25. veebruar 2011

Creme brülee

Nagu üleeelmises postituses mainitud: gaasipõleti sai soetatud ja pikal nädalavahtusel väljahõigatud proovimine samuti. Seega, ega pikka pidu polnud, saigi täna asi ette võetud. Enda jaoks kuidagi kõige mugavama retsepti leidsin Angeelika Kang "Maailma parimad magustoidud" raamatust.



6-le

6dl vahukoort
1 vaniljekaun
0,5dl suhkrut
8 munakollast

Peale: suhkrut (raamatus küll kirjas tuhksuhkur, kuid panin täiesti tavalist ning õnnestus samahästi)
Serveerimiseks: mustikad (sobivad tegelikult mistahes marjad)

Kuumuta koor ja vaniljekaun kastrulis keemiseni. Sega teises kausis munakollased ja suhkur. Tõsta koor tulelt ja eemalda kaun. Lõika pikuti pooleks ja eemalda seemned ning sega koore hulka. Vispelda koor munasegu hulka. Vala segu tagasi kastrulisse, aseta kuumaveevanni kohale ja kuumuta pidevalt segades umbes 15 minutit, kuni see veidi pakseneb. Konsistents peaks olema umbes sama nagu vahustamata külmal vahukoorel.
Kuumuta ahi 175 kraadini. Vala kreem ahjupannile asetatud vormidesse(mina kasutasin väikest sõela vahel, nii igaks juhuks), nii et need oleksid 2/3 ulatuses täidetud. Vala ka pannile sooja vett nii, et vormid oleksid 2/3 ulatuses vees. Küpseta 15 minutit (minul olid ahjus kuskil 20 min, enne seda tundusid ikka liiga vedelad). Võta välja, jahuta ja hoia kuni serveerimiseni külmkapis. Pane vormidele peale kiht suhkurt ning karamellista leeklambiga või 250-kraadises ahjus grillelemendi all.
Serveeri kohe näiteks marjadega.

Kuna olin algusest peale õhevil, kuidas küll kõik õnnestub ja kas ikka süüa ka kõlbab, siis niipalju kui kommentaare saanud olen - läks kõik väga hästi. Sisu oli mõnus kreemjas, karamellikiht parajalt paks ning mustikad tegid kogu koosluse nauditavaks. Ja need imepisikesed mustad seemned mis vormi põhjas vastu vaatasid, tõid meelde nii mõnegi korra kui olen seda magustoitu tellinud kuskil restoranis, kuid nüüd sain sellega päris ise hakkama.



Mascarponevahuga shokolaadikook

Pika nädalavahetuse esimene kook tähistas ema sünnipäeva esimeste külaliste võõrustamist. Retsept pärit "Shokolaad" raamatust. Retsepti juures antud kirjeldus: väga mahlane ja maitsev kook võlub ka neid, kes muidu kooke ei armasta. Mahlane oli tõesti, kuid magus sinna juurde ka ning brändi maitse liiga domineeriv, vähemalt minu jaoks. Igatahes kõik sõid ja kiitsid ning tänaseks hommikuks oli ka viimse tükini otsas.



250g tumedat shokolaadi
100g võid
3 muna
1,5dl suhkrut
1dl nisujahu
1,5tl küpsetuspulbrit
0,5dl piima

Mascarpone-vaht:
150g võid
3dl tuhksuhkrut
250g mascarponet
1sl kakaopulbrit
2-3sl brändit või konjakit

serveerimiseks kakaopulbrit

Sulata shokolaad ja või vesivannil ning lase jahtuda. Vahusta munad suhkruga paksuks vahuks. Sega jahu küpsetuspulbriga ning sega shokolaadi-võisegu hulka. Nüüd lisa ettevaatlikult piim. Vala tainas küpsetuspaberiga vooderatud 24cm lahtikäivasse vormi (mina kasutasin vist 26 cm ja tuli ka ok). Küpseta 160 kraadises ahjus 40 minutit. Kontrolli küpsust tikuga-see peab jääma puhtaks. Lase koogil vormis jahtuda. Vahepeal valmista mascarpone-vaht. Vahusta toasoe või suhkru ja kakaoga ühtlaseks vahuks. Lisa toasoe toorjuust ja konjak(või brändi) ning vahusta ühtlaseks kreemjaks vahuks. Kata jahtunud kook kreemiga ja hoia serveerimiseni külmas. Vahetult enne serveerimist puista üle mõru kakaoga.

pühapäev, 20. veebruar 2011

Uus köögitarvik

Kes teab, see teab, et mul on imetilluke köök, kui seda üldse nii nimetada annab, kuid hakkama olen siiani saanud ning kokaraamatute rivi täieneb pidevalt ning tarvikuid muudkui sigineb juurde. Õnneks mahuvad asjad kõik kenasti ära.



Täna käisin siis taaskordsel shoppamisringil ning tulemusena on kodus nüüd gaasipõleti (leegiheitja nagu mina seda tavatsen öelda). Kuulsin töökaaslaselt et Kaubamajas on olemas mõnus väike ja töökindel karamelliseerija (selline oli ametlik nimi pakendil) ja korra olin ka seda juba hiilimas käinud ning nüüd sai ka siis ost sooritatud. Täidis tuleb sinna veel sisse saada, mis sai eraldi soetatud. Kuid sellega tegelen arvatavasti maal, kus plaan ka esimene katsetus isetehtud creme brüleegaga teha. Pikk nädalavahetus on just õige hetk selleks.
Puudu on ka veel väikesed ahjuvormid, kus seda hea sees teha, kuid otsingud jätkuvad. Täna sa mõningaid võimalusi vaadeldud, kuid väga kalleid ei raatsinud osta, kui aus olla, pole vajagi, samas üliodavat ka nagu ei julenud võtta. Ühe vahepealse variandi leidsin ka, mis arvatavasti tulebki minna ja ära osta. Värv polnud just mu lemmik, kuid kui muud võtta pole, siis tuleb leppida sellega. Alati on hiljem võimalus üks komplekt maale jätta, kui peaksin linna endale meeldivamad leidma.

Põnevus on suur ja tahaks juba väga proovida seda imemasinat, nagu ka creme brüleed.

Munavõie kodujuustuga

Nädalavahetuse hommikuid on hea alustada isetehtud värske munavõidega, mida on imelihtne teha ja maitseb hea.



4 keedetud muna
200g kodujuustu
100g võid või maitsestamata toorjuustu
0,5tl soola
hakitud tilli

Kuna minu soetatud kodu- ja toorjuust olid retseptis antust suuremad, siis panin 5 muna ning kuna värsket tilli kodus polnud, siis toorjuust maitserohelisega tegi hea töö. Tulemus oli mõnus õhuline ja kerge sepikule määrida.

allikas: Kohupiima- ja kodujuusturaamat

laupäev, 19. veebruar 2011

Shokolaadi-kohupiimakook

Peale küülikut tuli ju midagi magusat ka teha, et nädalavahetuse kokkamine oleks täiuslik. Valisin seekord "Tõeliselt nutika perenaise kokaraamatust" juba ennegi silma jäänud ja proovimist oodanud magusaampsu. Tõeliselt lihtne teha ja maitse oli mõnus ning ei tundunud eriti rammus, mis mind aeg-ajalt segama hakkab mõningate shokolaadikookide juures.



400g kohupiima
1 purk kakaomaitselist kondenspiima
50g tumedat shokolaadi
1 sl suhkrut
4 munakollast
4 munavalget
1dl jahu
tükike võid ja mannat vormi määrimiseks
kaunistamiseks kakaod või tuhksuhkrut

Sega kohupiim ja kondenspiim ühtalseks massiks. Lisa suhkur ja munakollased ning sega kenasti läbi. Sõelu hulka jahu ja lisa peenemaks hakitud shokolaad. Vahusta munavalged teravaks vahuks ja sega ettevaatlikut muu maasi hulka. Määri vorm võiga ning puista üle mannaga. Vala tainas vormi ja silu ühtlaseks. Küpseta 200 kraadises ahjus 40 minutit. Siis alanda temperatuuri 160 kraadini ja küpseta veel kuni 20 minutit. Jahuta ja enne serveerimist raputa peale tuhksuhkrut või kakaod.

Loire'i piirkonna küülikuhautis

Oma Maitse retseptiraamatus oli ammu juba silma jäänud antud küülikuretsept. Kuna olen ka enne selle loomaga köögis kokku puutunud, siis hirmu valmistamise ees enam polnud. Kuna tahtmine midagi erilist teha oli suur, siis väike poering ja kööki end sisse seadsin.



6-le

1 küülik
praadimiseks õli
150g suistupeekonit
10 väiksemat mugulsibulat
2-3 küüslauguküünt
-3dl kuiva valget veini
aedviljapuljongit või vett
soola, pipart
-300g shampinjone või metsaseeni
serveerimiseks peterselli

Tükelda küülik ja prae õlis. Eemalda liha potist ning jätka peekonitükkide ja sibulate pruunistamisega. Seejärel pane lihatükid potti tagasi, lisa küüslauk ja vein ning kuumuta, kuni osa veinivedelikust on haihtunud. Lisa puljong ja hauta kaane all mõõdukas kuumuses liha pehmeks. Prae eraldi seened ning lisa hautisele mõni aeg enne valmimist. Vajadusel maitsesta. Serveerimisel puista peale peterselli või muude meelepäraste ürtidega.

Meie tegime juurde kuskussi ja aurutatud juurvilju. Hautise kaste oli just paras, et teha kuskuss mahlasemaks. See oli ühtlasi minu esimene katsetus selle eksootilise lisandiga. Sööjatele igatahes kogu kooslus maitses, seega võib rahule jääda.

reede, 18. veebruar 2011

Reisi karma

Lootus oli suur, kui teadsime, et meie reisibüroo siis jätkab reise Egiptusesse juba sel nädavahetusel. Esmaspäeval ametlik teade, kolmapäeval saime dokumendid kätte, kuid kahjuks täna ennelõunal, ca 24H enne väljumist sain saatusliku kõne, kus teatati et väljumised siiski tühistatud. Samaaegselt oli ka büroo kodulehele info üles pandud. Tunne oli sant, kuna olime end täielikult häälestanud juba puhkuselainele ning ca 50 kraadivahega kliimaasse. Kui aus olla siis see permanentne -20C ja rohkemgi tüütab juba ära. Isegi kohvrid sai juba eile õhtul enam-vähem pakitud ning mõned üksikud asjad olid vaid tänase peale jäänud. Kuid, mis siis ikka. Kui ei siis ei. Vägisi ju lennukit väljuma ei pane ning kohalikke maharahunema panna ei saa. Täitsa huvitab juba, kas Eesti bürood üldse veel sel hooajal sinna reise jätkavad. Natuke kahtlen, kuna enamus on reisid edasi lükanud algusega märtsi keskpaika, kuid ega keegi ei tea vist enam mida teha.
Igatahes peame nüüd välja mõtlema, mis edasi, kas uus reis Türki, kinkekaart või raha tagasi. Kuna meie olime juba nagunii lunastanud reisi kinkevoucherite näol, siis tundub et kinekaart on ainus mis hetkel saame/tahame. Eks siis vaatame kevade-suvepoole, äkki saame sama büroo kaudu kuhugi Euroopa poole end sättida.

Aga ega loodus tühja kohta salli. Kui aus olla siis tegelikult oli selle nädala neljapäevaks selge, et minu kevad saab olema tihe reiside näol. Iga kuu kuni maini (ka) reis, ehk siis kokku 4 tükki kohe jutti, vaid 2-4 nädalaste vahedega.
Järjekord oleks siis olnud nii: Egiptus-Austria-Itaalia-Shotimaa.
Itaalia oli tegelikult juba siin vaikselt õhus natuke aega, kuid nüüd siis kindel minek ja lennupiletid ning ööbimine korraldatud. Seega aprilli lõpus veedan nädala juba loodetavasti ilusas kevadises Roomas. Järgmiseks sai Shotimaa kinnitatud, ning mai keskpaik siis mõnepäevane reis sinna ette näha. Kuid ega siis küll küllale liiga tee. Nii sain ootamatu kõne paar päeva tagasi ning pidin tundide jooksul andma oma "jah" sõna, et kas olen käpp või ei Austria suusareisile. No võimalus veeta 3 täispikka päeva Austria mägedes laua peal lustides oleks ju nagu minu teema:). Kõik kiitsid takka ja nii see nõusolek läkski teele. Igatahes ootan põnevusega.

Seega tihe saab see elu siin olema, mis sest et üks reis siis hetkel kukkus ära. Kuid see saab oma koha kindlasti muul ajal. Puhkus saigi edasi lükatud ning järgmine ,õnneks, lühike nädal saab veedetud tööl, kuid kodumaa sünnipäeva saab tähistatud pikemalt. 2,5 päeva tööl ja siis pikk nädalavahetus maal. Loodame vaid et see külm taandub, sest sellest on ikka räige kopp ees. Iga hommik vaatad kuidas termomeeter muudkui langeb, kuid välja on ju vaja minna ning läbi pakase ka tööle vaja jõuda.

Ja lubab ju eelolevaks nädalavahetuseks uusi külmarekordeid..grrrr...

Kana-nuudliroog

Kuna eelmine hiinahõnguga roog tuli välja, siis ei peljanud proovida ka järgmist leidu.
Retsept pärit Tegemisi-toimetusi blogist.



Kana/köögivili:
400g kanafileed
1 dl maisitärklist
1 sl sojakastet
õli
1 paprika
2 porgandit
1 porru

----
200g munanuudleid


Kaste:
ca 2dl värkset apelsini mahla
2 sl sojakastet
1 tl värskelt riivitud ingverit (kasutasin jahvatatud ingverit ca veerand tl)
0,5 sl maisitärklist

Lõika kana suupärasteks kuubikuteks ja paneeri tärklises. Siis vala pannile õli, lase pann hästi kuumaks ja pane kana pannile. Alanda pliidi kuumust ja lase kanatükkidel umbkaudu viis minutit praadida.
Kui kana küpseb, lõika paprika porgand ning porru tükkideks. Samuti valmista nuudlid pakil toodud õpetuse järgi, kurna ja jäta õiget aega ootama.
Kui kanatükid on viis minutit pannil olnud, lisa pannile 1 sl sojakastet ja sega, nii et kõik kanad saavad sojakastmega kokku. Seejärel lisa porgand ja prae veel neli minutit. Edasi lisa ka teised köögiviljad ja lase veel mõned minutid mõõdukal kuumusel praadida.

Viimaseks sega omavahel kokku kastme komponendid ja kalla kana-köögiviljasegule. Kaste pakseneb kohe. Lisa nuudlid ning sega läbi.

Marokopärane kikerherne-tomatisupp

Kui ma toidublogijate kohviku tutvustavaid videosid läbi vaatasin, siis jäi silma ainsa meessoost osalise Marokopärane supp, mis kohe end ahvatles proovima. Retsept siis päris Profa köögipool blogist.



Vaja läheb;
3 sl oliiviõli
2 hakitud sibulat
hakitud varssellerit (u 100 g)
soola
musta pipart
1.5 tl jahvatatud vürtsköömenit
400 g konserveeritud purustatud tomatit
3 tl fariinsuhkrut
400 g purk konserveeritud kikerherneid
6 dl köögivilja- või kana- puljongit
0.5 laimi mahl
2 sl hakitud värsket koriandrit
peekonit (ca 200g)

Kuumuta potis oliiviõli. Lisa hakitud sibul, sellerivarred ja veidi soola-pipart. Kata pott kaanega ning hauta tasasel tulel umbes 10 minutit, kuni sibul ja seller on pehmed. Lisa jahvatatud vürtsköömen ja kuumuta veel minut. Kuna mul ei õnnestunud vürtsköömenit poest leida, siis improviseerisin purustades ise vürtsi ja kööment ning lisasin seda supile. Vat nüüd ei teagi, kas tegi oma töö või mitte. Lisa tomatikonserv, suhkur, nõrutatud kikerherned ja kuum puljong. Keeda tasasel tulel 5 minutit. Lisa laimimahl, hakitud koriander ja krõbedaks praetud peekoniribad.

Tulemus oli täitsa huvitav ja supp maitses hea isegi järgmisel päeval.

Sushiõhtu

Pidi olema populaarne, et sõbrannad saavad kokku ja tehakse sushit. Nii ka meie kuuik. Kõik algas juba tegelikult nädalavahetusel, kui Mirjamiga poeringi tegime ja vajalikud asjad soetasime. Riis sai võõrustaja poolt juba eelmine õhtu valmis keedetud ja nii me teisipäeva õhtul kokku saimegi ja makisid keerama hakkasime. Kõrvale vein ning vahva seltskond. Siin ca pool meie näputööst:





Riis
riisiäädikas
nori lehed
ingver
sojakaste
Sisu vastavalt soovile - meie kasutasime toorjuustu, kurki, paprika, krabi ning kala

Olime oma saavutusega äärmiselt rahul ja pea kõik kadus ka laualt. Mõned makid jätsime võõrustajale hommikusöögiks:).
Magusat veel kõige peale ja koju me veeresime.

Makaronisalat

Kuna möödunud pühapäeval tuli meeletud salati isu, siis sai kiirelt nii 20 minutiga kokku pandud kodus olevatest ainetest makaronisalat.



ca 200g kiirkeedumakarone
natuke viinereid
õun
paprika
värske kurk
hapukoor
majonees

Keeda makaronid ning jahuta. Tükelda ülejäänud ained sobivateks tükkideks. Sega omavahel kõik ained ning lisa juurde hapukoor ja majonees. Maitsesta soolaga.
Lihtne, kiire ning ülimatsev õhtusöök, vähemalt minu arvates.

pühapäev, 13. veebruar 2011

Ricotta-toorjuustukook iirise- ja krõmpsuva pähklikattega

Kohe kui ma seda kooki "Armastus küpsetamise vastu" blogis nägin, oli selge et see on see kook, mis käesoleval nädalal proovimisele läheb. Reedel saigi põhi ning sisu küpsetatud ja laupäeva hommik algas iiriste sulatamisega ning koogile viimase lihvi andmisega. Õhtuks oli aga kõik juba otsas. Nagu arvata oli, siis Jüri rahvale, kes magusat armastab läks küpsetis vägagi peale ja kõik kiitsid taevani. Minule endale oleks meeldinud kui sisu oleks tulnud tiba mahlakam, kuigi Liina kirjutab blogis, et tal tuli siidine. Ei teagi mis siis valesti läks. Aga see iiris ja pähklid seal peal, olid ikka njämm.




150g Digestive küpsiseid
75g võid

400g ricotta kohupiima
200g toorjuustu
5sl suhkrut
2tl vanillisuhkrut
4 muna
75g hapukoort

3sl suhkrut
100g pähkleid - kasutasin india omi
150g iiriseid
2sl võid
3sl piima

Põhja jaoks purusta küpsised ja sega sulavõiga. Vooderda koogivormi põhi ja ääred küpsetuspaberiga. Suru küpsisepuru koogivormi põhja ja tõsta külmkappi.
Täidise jaoks sega omavahel ricotta, toasoe toorjuust ja suhkrud. Lisa ükshaaval pidevalt segades munad. Viimasena sega juurde hapukoor. Vala täidis koogivormi ja küpseta 140 kraadi juures 40 minutit (minul gaasiahjuga oli ca tund, kuna enne seda oli ikka liiga vedel see värk). Lülita ahi välja ja lase järelküpseda. Kui ahi on jahtunud, tõsta kook välja jahtuma. Seejärel lase külmkapis üleöö seista.
Katte jaoks rösti pähklid kuldpruuniks, lisa suhkur ja lase sellel sulada. Kuumakindlas kausis sulata iirised koos või ja piimaga. Saadud kaste vala koogile ning aja ühtlaseks. Raputa peale röstitud pähklid. Enne serveerimist lase veel vähemalt tunnike külmkapis seista.

Pastaroog aedviljadega killukese kanaga

Siit üks imemaitsev pastaroog aedviljadega, mis leidis tee meie lauale tegelikult juba reede õhtul, kuid eile lihtsalt polnud mahti blogida. Eeskuju sai võetud "Sööme silmadega" blogist, kuid viimasel hetkel otsustasin lisada juurde ka kanafileed. Avo ütles selle peale süües, et mis sa selle kanaga küll teinud oled et see nii mahlane välja tuli. Isegi ei tea mis selle tingis. Praadisin nagu ikka, kas mõjus siis kaste mis peale läks või õrnsoolamine, milles kanafilee ostes oli.



•200 g tagliatellesid
•400 g erinevaid külmutatud aedvilju
•2 dl piima
•1,5 sl jahu
•50 g riivitud juustu(kasutasin eelmisest roast allesjäänud Pilgrims Choice)
•õli
•soola-pipart, punet, basiilikut

Keeda tagliatelled soolaga maitsestatud vees al dente pehmeks. Prae kanafilee ning lisa aedviljad, maitsesta. Prae kuni aedviljad pehmed. Sega ühtlaselt kokku piim ja jahu, lisa juust ja tiba punet-basiilikut. Sega omavahel valmis tagliatelled ja kana-aedviljad, vala peale kaste ja kuumuta, kuni kaste pakseneb. Vajadusel maitsesta veel.

neljapäev, 10. veebruar 2011

Spa koolitus

Täna sai käidud koostööpartneri kutsel õpitoas, kuidas valmistada ise kehakoorijat ning vannisoola. Mina kui eesrindlane, läksin kohe asja kallale ning koos juhendaja abiga sai ained kokku segatud ning nii lihtne see oligi. Tegelikult oli see ikka imelihtne, kuna põhiained on igaühele poest kättesaadavad - sool, sooda vannisoola puhul ning suhkur, õli kehakoorija puhul. Muidugi lisandid - õlid, pulbrid mida oma meeldivuse järgi lisada tahad, peab hankima kuskilt. Kuigi sain aru, et neid võimalik tellida kas kasitöö lehtedelt või osta looduspoodidest. Tänapäeval ei tohiks olla asjade kättesaadavusega eriti probleeme. Kui lõpuks täpsed põhiretseptid kätte saan, siis riputan need ka siia teile proovimiseks. Kuid siin siis väike pilt minu tänastest saavutustest:
vannisool sidruni ja rosmariiniga
kehakoorija piparmündi ja teepuuõliga (kui õieti mäletan hetkel)



Igatahes jäin üritusega äärmiselt rahule, kuna mulle meeldib ise asju teha ning see on taaskord võimalus midagi vahvat kasvõi sõpradele kinkida, kui tead et nad on taolise kraami austajad.

kolmapäev, 9. veebruar 2011

Juustune karbonaad

Esimene ametlik postitus vaid toiduteemal ning retseptiga. Olen mitmel korral mõelnud et hakkan lisama koostisosi ja valmistamisjuhist, et kui toiduhuvilistel tahtmist, saavad proovida.


4-le

1 kg kartuleid
1 viilutatud sibul
törts siidirt, veini, vett või puljongit
oliiviõli
soola, pipart
4 seakarbonaadi
100g kõvemat juustu (mina kasutasin Pilgrims Chioce cheddarit võib ka punast Goudat)
3 spl piima
1 sl täisterasinepit

Soojenda ahi 230 kraadini. Sega kartuliviilud, sibul, vedelik ja õli. Maitsesta. Vala kõik ahjupannile ja küpseta 20-30 minutit. Aseta maitsestatud karbonaadid kartulitele ja küpseta veel 10 minutit. Sega riivitud juust, piim ja sinep. Määri segu ahjust tulnud karbonaaditükkidele ja pista vorm 5 minutiks grilli alla(kuna minul gaasiahi, siis läks niisama tagasi ahju). Roog on valmis, kui juust lihatükkidel mullitab ja kartulid on krõbedad.

allikas "Oma Maitse retseptiraamat"

pühapäev, 6. veebruar 2011

Kevad hiilib juba vaikselt

Esmalt eilsest, kus sai kostitatud Jüri omasid ja nagu minu puhul juba ikka siis kõik vaid nosisid ja ahhetasid ning mahti polnud kellelgi rääkida. Nii hea olevat kogu kraam olnud. Soolase poole pealt oli siis laual kana juustukastmes ning magusa poole pealt halvakook. Mõlemad "Oma Maitse" varamust. Ahjuroog, lisandina kartul ning aurutatud brokoli siis päris OM kokaraamatust ning kook värskeima ajakirja numbrist. Allpool näha soolane osa, magusa leiab eelmistest postitustest.



Juustukana (allikas "Oma Maitse retseptiraamat")

4-le

4 broilerifileed
140g kõva juustu (nt Cheddar, mina kasutasin punast Goudat)
1sl täisterasinepit
3sl 3,5% piima (kasutasin tavalist 2,5%)
150g kirsstomateid

Serveerimiseks: värsked kartulid ja brokkoli (kuna hetkel värsket kartulit saada pole, tuli läbi ajada vanaga)

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Lõika fileed keskelt pooleks ja tõsta ühe kihina rasvainega määritud ahjuvormi. Sega riivitud juust, sinep ja piim ning kata seguga kõik fileed. Aseta tomatid kana peale ja küpseta ahjus 20-30 minutit. Selle ajaga on kana tõmbunud pruunikaks ja tomatid pehmemaks. Purusta tomatid, et need seguneksid kanalt voolava juustuse kastmega.



Nö külalised (tegin ju tegelikult külaliste juures süüa) tahtsid taaskord mind üllatada kokaraamatuga, kuid tekkis kartus, et äkki saab topelt ja seega oli lahendus lihtsam - seeme selle ostmiseks, kui leian endale meeldiva. Teine kink oli aga talvele kohane, mõnusad soojad sussid. Roosad sussid, mis sobivad ideaalselt Eesti talve külma ning minu roosa hommikumantli juurde. Jalad vähemalt enam ei külmeta:).



Rääkides kevade hõngust siis täna peale pisikest koristamist võtsime ette jalutuskäigu Rocca al Mare ja Stroomi ranna vahel oleval kergliiklusteel. Päike paistis, linnud siristasid ning pardid ja luiged ootasid oma möödujate käest.





Peale värsket õhku väike poodlemine ja tänane kokkamine võis alata(mõlemad road taaskord OM kokaraamatust):

Palsamiäädika-apelsini kastmes kana (allikas "Oma Maitse retseptiraamat")


4-le

4 broilerifileed
2sl oliiviõli
3 sl palsamiäädikat
150ml värskelt pressitud apelsinimahla
150ml kanapuljongit
2tl rosmariinilehti
1sl heledat Muscovado suhkrut (mina kasutasin tavalist, kuna lihtsalt ei leidnud poest õiget)
1 võikuubik
soola-pipart

Serveerimiseks: apelsinisektoreid, rosmariinioksi, keedetud riisi või rohelist salatit

Pane fileed toidukile vahele ja tambi õhemaks. Maitsesta mõlemalt poolt soola ja pipraga. Küpseta õlis mõõdukal kuumusel mõlemalt poolt 2-3 minutit. Vala kanale 2 sl äädikat, mahl, puljong, rosmariin ning riputa peale veidi soola. Aja hautis keema ja lase siis 5 minutit kergelt podiseda. Sega aeg-ajalt kastet ja pööra kana ringi.
Tõsta kastmesse suhkur, või ja ülejäänud äädikas. Keeda kastet nii kaua, et see muutub paksemaks ja siidisemaks.

Virsikupuding (allikas "Oma Maitse retseptiraamat")


4-le

4 küpset virsikut (kasutasin konservi)
5 mandliküpsist
200ml vahukoort
200ml hapukoort
85-100g Demerara suhkrut

Pane ahi grillreziimil sooja, Eemalda virsikutelt kivid ja viiluta viljaliha. Purusta küpsised. Tõsta ahjuvormi põhja küpsised ja virsikud. Kata vahukoore-hapukoore seguga. Lükka kreem ühtlaselt laiali, et kõik virsikud saaks kaetud. Riputa üle suhkruga ja tõsta vähemalt 3 minutiks grilli alla, et suhkur karamellistuks.

Kui pearoog oli mahe ja mõnusa maitsega linnuliha, siis teise puhul jäi vajaka see, et mul ei ole grillreziimil ahju või siis gaasipõletit. Viimast püüdsin täna leida kaubandusest niipalju kui mahti oli, aga ei olnud õnne. Proovisin teha nii et panin peale suhkrukihi ja natukeseks hästi kuuma ahju, kuid ei mõjunud see miskit. Õnneks mõned päevad tagasi kuulsin, kust seda võiks saada ja eks peab ikka sinna suuna võtma, kuna creme brüleed tahaks ka kodus teha.

reede, 4. veebruar 2011

Tavapärasel elulainel

Teen igapäevaste köögitoimetuste kohta eraldi postituse. Viimasel ajal on meie laual ka võimust hakanud võtma vürtsisemad toidu või isegi pigem idamaised.
Eelmisel nädalal sai esimest korda proovitud krõbekana magus-hapus kastmes. Pusimist oli, aga asi oli seda väärt. Esimesed ampsud Avo poolt ja sõnad - "nagu päris hiinakas". Seda ta oli, endalegi maitses tulemus väga.



Jätkates sellel lainel, sai eile valmistatud wokki kana ja juurviljadega magusas tshillikastmes. Samuti esimene katsetus ja meeldivalt mahe ja maitsev tulemus, kohe nii maitsev, et isegi pilti ei jõudnud teha:).

Selle kõige kõrvale ka natuke mahedamat - suitsukanapasta sinihallitusjuutu ja valge veini kastmes(allikas "Oma Maitse retseptiraamat").



4-le

2sl õli
2 punast sibulat
3 küüslauguküünt
400g suitsukana
soola-pipart
0,5dl kuiva valget veini
2dl vahukoort
150g sinihallitusjuustu
200g pastat
200g kirsstomateid
peotäis peterselli

Kuumuta sibul ja küüslauk õlis. Lisa tükeldatud suitsukana. Prae veel paar minutit ning maitsesta soola-pipraga. Kalla juurde vein ning lase korra keema tõusta. Vala hulka vahukoor ja murendatud sinihallitusjuust. Keeda 5 minutit kuni kaste pakseneb. Vahepeal keeda pasta soolaga maitsestatud vees. Kurna ja vala kastme hulka. Lisa poolitatud tomatid ning petersell.



Muudes tegemistes pole midagi uut siin päikese all - tööd on olnud roppu moodi, koolis olen ka ikka käinud. Plaanitud reisiga on siin vaid natuke kahtlased lood, kui nad seal Egiptuses maha ei rahune. Õnneks paar nädalat on veel aega, seega lootust veel kaotada ei tohi. Võtavad äkki lõpuks mõistuse pähe.
Üks reispakkumine on veel õhus kevadeks, mida isegi päris kaalun, loodan et kõik õnnestub ja kui asjad kindlad, siis räägin lähemalt.
Ja uisutamas käisime ka, vahva oli.

Õnne sünnipäevaks sain palju


Tõesti palju õnne sain, koos kõikide kallistuste, lillede ning kinkidega.
Hea on teada, et on palju inimesi kellele ma korda lähen. Palju neist küll tööalased, aga siiski oli kuidagi eriline päev, sest nii paljud olid otsustanud mind isiklikult õnnitlema tulla.

Nagu aru saada eelnevast, siis täitus taaskord üks eluaasta ning selle puhul olen siis juba 2 korda valmistanud erinevaid hõrgutisi, küll rohkem magusa poole pealt.
Eelmine nädalvahetus sai kostitatud koduseid snitslite, rohelise salati ning ahjukartulitega tüümianiga. Soolase pealt veel kasukas. Kuid magusaga olid teised lood. Olen viimasel ajal eesmärgiks võtnud, et proovin teha rohkem neid kooke-küpsetisi, mida siiani proovinud pole, kuna raamatuid ja veebist leitud retsepte on rohkem kui küll. Nii valmiski juba ammu ammu kuskilt ajakirjast paljundatud "Põldmarja kook". Sellele veel lisaks rullbiskviit kohupiimapasta ja vaarikatega. Hea oli taaskord tõdeda seda, et sööjad vaid kiitsid. See on muusika minu kõrvadele.

Põldmarja tarretisekook (allikas "Eesti Naine")


160g Selga apelsiniküpsiseid
u 100g võid
400g kohupiimapastat
200g merevaiku
2dl vahukoort
1dl suhkrut
1tl vanillisuhkrut
riivitud sidrunikoort

5 lehte zelatiini
4sl keevkuuma vett
põldmarju (sisse ja peale)

4 sl metsmaasikatarretist (Mikaado)
6sl keevkuumavett

Purusta küpsised ning sega sulatatud võiga. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhja ning aseta külmkappi. Vispelda omavahel merevaik, kohupiimapasta, suhkrud, riivitud sidrunikoor ning viimasena vahustatud vahukoor. Suru paar peotäit marju puruks ja sega täidise hulka. Paisuta zelatiin, sulata ning sega õrnalt täidise hulka. Vala kogu mass põhjale ning tõsta külmkappi. Mõne tunni möödumisel (mina hoidsin terve öö külmikus) lao peale marjad ning valmista metsmaasikatarretis. Jahuta ja kalla koogile ning et marjad oleksid kenasti kaetud. Pane uuesti külma niikauaks kuni pealmine kiht tarretunud.

Rullbiskviit kohupiimapasta ja vaarikatega (biskviidi retsept "Tõeliselt nutika perenaise kokaraamatust")



4 muna
2dl suhkurt
2dl jahu
1tl küpsetuspulbrit
täidis - vastavalt oma soovile; moosi, kreemi jne jne

Kui kodused kostitatud, ootas ees töökaaslatele meelehea valmistamine. Valik toimus taaskord nende vahel, mida enne pole teinud ja taas kümnesse. Soolase poole pealt kana-ananassipirukas ning magusa poole pealt jogurtikook marjadega. Sööjad vaid kiitsid ning retsepte sai jagatud päris mitmele tol päeval. Mõlemad retseptid seekord veebist leitud.





Kolmas kostitamine toimub siis sel nädalavahetusel, ehk juba homme, mil plaanis Jüri omasid hea ja paremaga üllatada. Valmis juba halvakook veebruarikuu "Oma Maitsest" ning juustukana "Oma Maitse kokaraamatust" ootab ahju minekut homme. Nii et, kui vähegi loete, siis juba teate mis homme ees ootab:).

Halvakook 8-le (allikas Oma Maitse veebruar 2011)




Põhi:
150g võid
0,75dl suhkrut
3,5dl jahu
0,5tl soola
1 munakollane
2sl külma vett

Täidis:
200g halvaad
400g hapukoort
0,5dl suhkrut
3 muna

Peale - röstitud ja hakitud sarapuupähkleid (pildid puuduvad)

Töötle põhjaained ühtlaseks taignaks ja suru võitatud pirukavormi (24cm) põhja ja äärtele. Eelküpseta põhja 225 kraadi juures 7 minutit. Murenda halvaa ja sega hapukoore, suhkru ja munadega. Vala segu põhjale ja küpseta 200 kraadises ahjus veel 30 minutit. Serveerides raputa peale pähkleid.


Kinkidest rääkides, siis kokaraamatu varamusse tuli juurde 2 uut tegijat:
Jamie Oliver "30 minute meals"
Anjum Anand "Toitu õigesti vastavalt oma kehatüübile"
Esimesega olen põgusalt tutvunud, teine on ootevalmis.
Kõigele muule lisaks veel veini, juuksehooldustooteid, kehahooldustooteid, shokolaadi.

Tore päev on see sünnipäev ikkagi.