Reede, 20. november 2009

Kultuurielamused

Taas nädal möödas nagu niuhti ja peab mainima, et see on olnud suht kultuurilembene. Mis iseenesest on ju hea.
Esmalt siis kino ja "2012" - kui aus olla, siis minu meelest täiesti mõttetu film. Ohtralt täis pikitud eriefekte, mis olid nii ebareaalsed, et naer lihtsalt tuli peale. Oleks võinud olla natuke reaalsem, mis tähendanuks küll rohkem nuttu ja kaotusvalu, aga see oleks teinud filmi jälgimise huvitavamaks.
Sisu kui selline oli tegelikult ju täitsa huvitav teema poolest, aga selle ekraniseering täiesti "bullshit".
Reedel sai siiski võetud suund maale, kuigi väsimus tappis. Laupäeval sai väisatud raamatukogu, et lugemisvara täiendada ning õhtul vanaema sünnipäev. Pühapäeval sai varakult hakatud tagasi liikuma, et minna Dinosauruseid vaatama, aga linna jõudes oli selline elu väss, et viimane mis näha tahtsin olid dinod. Nii saigi piletid antud väiksele põnnile, kellele oli see uudistamisväärt. Teine plaanitud kultuurisündmus jäi siiski külastamata.
Raamatutega alustasin tegelikult juba nädalavahetusel, kui ema soovitas lugeda "Elusalt põletatud", mille suutsin läbi võtta vähem kui 24 tunniga. Sisu oli siis Läänekaldal sündinud naisest, keda üritati aumõrva (ta valati bensiiniga üle ja pandi põlema enda õemehe poolt) raames tappa, kuid saatus tahtis teisiti ja ta jäi ellu. Seda enam, et ta oli mõrva sooritamise ajal pea 6-7 kuu lapseootel.Laps siiski sündis tervelt. Üks eurooplasest abiorganisatsooni töötaja viis asja niikaugele et päästis ta kohutavast seisukorrast kohalikust haiglast, kus ta sisuliselt oli jäetud surema. Tema ja ta lastekodust üles otsitud imik viidi Euroopasse, tingimusel et tema vanemad võivad öelda, et ta suri, et sellega päästa oma pere au. Euroopas anti talle igakülgselt abi ja naine alustas uut elu, abiellus, sai veel 2 last. Kuigi esimene laps, kes ka jõhkra mõrvakatse üle elas oli antud kasuperre, otsis ta üles ja üks pere oli taas ühendatud. Seda lugedes tuli tõesti tunne, et appi appi see on ju 21 sajand, aga sellised asjad ikkagi juhtuvad. Oli karm ja ka kurb raamat, aga soovitan soojalt lugeda. Minule väga meeldis.
Teisena sai ette võetud taaskord "Minu ..." sarjast veel lugemata "Minu Austraalia", mille sisus samuti ei pidanud taaskord pettuma. Kahjuks on sarja raames veel lugemata päris mitu teost(Minu Itaalia, Minu Soome, Minu Eesti), aga need püüan ka raamatukogust lähiajal kätte saada. Väga populaarseks on asi muutunud ja ei saa enam kuidagi löögile.
Kolmanda raamatu pidin esiteks raamatupoest koju tooma. Saagiks oli siis Jamie Oliver "Kokakool". Olin raamatu kohta kuulnud vaid kiidusõnu ja kuna olles ühe kindla poe püsiklient oli parajalt üllatusena just sellele teosele hea hind ja nii ta siis koju tuligi. Eile sai raamat läbi sirvitud ja arvatavasti juba eesootaval nädalavahetusel saab miskit ka juba teoks. Olin ammu juba igatsenud oma kogusse Jamie Oliveri teoseid ja nüüd sai ots lahti tehtud ning jõuluvanale on ka juba soovi avaldatud tema teiste teoste osas. Ja ka muude kokaraamatute osas, nii et peale jõule on siis saak näha:).
Vaadates hetke kogu on number juba suht korralik, aga hobi on hobi.
Kokkamisest üldiselt, siis käesoleval nädalal sai ka jätkatud trendi veel mitteproovitud retseptide osakonnas ja tulemused tulid head.
Kui aga rääkida selle nädala tippsündmusest, siis selleks oli eile aset leidnud kokakool, kus ühe koostööpartneri kutsel sai valmistatud profikoka käe all Itaalia hõrgutisi. Õpetajaks oli Heimar Kuuskler ning menüüs oli:
*Bruchettad tomati-basiiliku salsaga
*Tagliatelle pasta Portobello seente ja koorekastmes
*Klassikaline Tiramisu



Üritus laabus veini saatel vahvasti ja mina omalt poolelt lõin käed kaasa nii mitmegi roa juures ja toidud oli imemaitsvad. Samuti saime huvitavat teada erinevate soolade ja õlide kohta. Teinekord saab poes teadlikumalt juba riiulite vahel uurida.

Ja kui ka sporti kultuuri osana võtta, siis sel nädalal ka 2 korda trenni jõutud ja mingigi märk maha pandud.

Eesootav nädalavahetus tõotab tulla lebo, mis täitsa kulub marjaks ära. Igahates kavatsen teha mitte kui midagi:).

Esmaspäev, 9. november 2009

Vahepealseid hetki..

nagu lipsti on möödunud kuu viimasest sissekandest, seda ka asjaolude tõttu, kuna kodus on arvuti õhtuti hõivatud ja tööl pole olnud lihtsalt mahti-tahtmist kirjutada.
Aga täna teen erandi ja võtan selle natukese et kirja saada, mis vahepeal toimunud. Ei hakka siin ajaliselt midagi järjestama, vaid igast teemast natuke.

Esmalt töö - on olnud nii ja naa, ehk maakeeli hullumist ja jala kiigutamist, kuigi õnneks nö vahepealset kõige rohkem. Töö raames sai ka komandeeritud end Riiga kaheks päevaks, et õppida natuke sisemist filosoofiat ning uut programmi. Eemaldumine Tallinnast oli tegelikult päris karm - hommikul hirmvara lahkumine, terve päeva koolitamist ja siis õhtul veel sotsialiseerumine, mille tulemus järgmine päev koolituse jätk oli ikka ilge sisemine võitlus unega. tagasi koju alles õhtul hiljem ja otsejoones unedemaa. Kogu selle poti tegi ka keeruliseks see, et olin end natuke vist oma tegemistega üle pingutanud, mis andis lõpuks märku sama nädala algupoolel trennist tööle mines..

Trenn - muidu hästi tublilt käidud. Otsustasime et käime hommikul enne tööd, siis õhtud vabad ja muid treenijaid ka vähem. Aga siis jah eelmine nädal peale trenni tööle kõndides hakkas kloppimine ja enesetunne keeras nii halvaks, et oli juba hirm et nonii, siit palat terendab silme ees. Aga kontrisse jõudes läks olek paremaks, trennile tõmbasin selleks nädalaks kriipsu, samuti hommikusele kohvile ning kummelitee oli mu uus sõber:). Oleks Riia ka canceldatud oleks olnud parem, aga kus siis sellega. Nüüd püüan taas vaikselt end ka trennilainele viia - teen väiksema koormusega ja vähem aega, lootes et asi ei kordu. Ja lumi tuli ju ka maha siin vahepeal - nii et varsti ka lootus talvehooaeg avada:).

Shoppamine - ilma selleta ju ei saa! Esmalt sai emaga tehtud suurem tuur mööda poode, kust kohe sai väga "vajalikke" asju soetatud. Kui aus olla olid enamus väga vajalikud. Viimasel nädalavahetusel olin otsustanud teha sõbrannaga kaltsukatuuri, mis tipnes päris paljude ostutega. Esmalt otsisime üles minu lähedalt ühe väikse kuid meie jaoks veel tundmatu poekese. Seal sai siis kohe varu täiendatud minu jaoks uue kootud kleidi ja pea tutikate kingadega, mille üle on mul tõsiselt hea meel. Minu jaoks vast harjumatult kõrged, aga üliarmsad, samas suht pidulikud. Nüüd siis kodus aeg-ajalt kannan et harjutada end nendega. Edasi "Moodne Kärbez", kus sai täiendatud aksessuaaride ridu uute kõrvarõngaste näol - vilditud suured lillede. Lõpuks jõudsime välja Balti Jaama turule, kus veetsime päris pikalt aega ning kust kotti saabus 2 uut eset. Õhtu lõppes eriti hubases ja mõnusas Kalamaja kohvikus "Boheem". Tõsiselt chill päev.
Samuti sa ka korra Mardilaadalt läbi lipatud, kust sai vaid toiduasju soetatud - head põdravorsti, suitsusinki, suitsulesta ja eestimaist juustu. Muidugi oli seal hunnikus originaalehteid, mida oleks võinud soetada, mis ka peaagu juhtus, aga suutsin endale vastu hakata.

Kino- sai käidud vaatmas "Ajaränduri naine", mis kui aus olla ei jätnud mingit sügavat elamust. Oli romantikat, oli natuke ka põnevust , et kuhu ta nüüd kadus või mis saab, kuid kokkuvõttes suht harju keskmine. Eeloleval nädala ootab ees "2012", eks siis näis, mis see endast kujutab.

Kool - polegi seda siin vahepeal yldse maininud, aga läheb hästi, õpetaja on hea, grupp ka normaalne. Eriti hea on see et meid on vaid 9, see teeb ka olemise hubasemaks ja õpetajal on kõigi jaoks aega. Seoses Riiaga jäi nüüd kord vahele, aga täna olen taas platsis. Igatahes usun et see aasta ei jää viimaseks, loodetavasti.

Muud - viimasel ajal olen kõvasti ette võtnud igasuguseid toidukatsetusi. Paljundusi-väljaprinte on tekkinud niipalju, et sai kõik korralikult ära sorteeritud ja sealt nüüd siis järjepanu uusi ja huvitavaid asju proovitud. Viimase ahja lemmikute hulka on kuulunud - tagliatelled päikesekuivatatud tomatitega, tatra punase peedi-hakkliha vorm, saiavorm õuntega, samuti sai alustatud jõulueelse verivorsti katsetustega. Esmane valik Rakvere toote näol osutus minu jaoks igatahes väga heaks. Uusi ja huvitavaid kokaraamatuid on ka silma hakanud, millele igatahes püüan lähiajal arvatavasti käpad taha ajada, kuigi vahel tekib juba mure - kuhu ma need kõik panen:), aga mulle nii meeldib neid nö alguses lugeda ja hiljem kui huvi ja aega katsetada erinevaid asju. Viimane restorani külastus tõi ka külastatud kohtade listi uue koha - Sisalik. Täitsa mõnus hubane ja maitsvate toitudega koht, tiba kallim kui nö keskpärane paik, aga hind vääris end. Seda enam et tähtpäev mille puhul sai käidud, on seda väärt.

Eesolev nädal peaks veel peale kino tooma ürituste listi Dinosauruste show, eks näis kas lõpuks jõuame sinna, kuna plaan reedel maale minna. Polegi tükk aega käinud ja korraga ka vanaema sünnipäev, kust võiks viisakusest läbi astuda.

Ja ongi vist kuu aja meenutused otsas, igatahes hetkel rohkem ei meenu.
Loodan et järgmine paus nii pikk olema ei saa..
Kui mahti saan siis riputan ka piltide alla viimase reisi meenutusi.
Seniks Ädjo...