Peale Londonit oli kohe ees ootamas suur sünnipäevapralle, et tähistada nii minu 30, ema 50 kui ka otseloomulikult Vabariigi sünnipäeva. Olime selleks puhuks valinud mõnusa kodulähedase kõrtsi, palju vahvaid külalisi ning superlaheda bändi. Õhtu kulges nagu ikka söömise, joomise ning kinkide vastuvõtmisega ja meeletu tantsimisega. Kiitsin end pärast ikka korralikult et madalad jalanõud jalga otsustasin panna. Oeh ja lilli ning kallistusi sain taaskord väga, väga palju. Sünnipäev on ikka tore päev, seda enam kui seda saab kohe 4 korda pidada (tööl, kodus, kõrtsipidu ning lõppvaatus)
Kui üks pidu läbi sai, siis tuleb ju vahepeal käia ise külalisena ning siis uuesti enda pidu pidada. Nii saigi lahendatud sünnipäeva lõppvaatus, mida olime Marisega korduvalt edasi lükanud ja lõpuks me märtsi alguses end Sfääri maha istutasime ning ülimõnusa õhtu veetsime. Lasime end hea toidu ja veiniga hellitada ja pärast mõnusalt läbi vanalinna kodupoole jalutasime. Mis siis täpselt enne koduust juhtus, oli muidugi aasta huumoritiitlit vääriv üritus:
Neiud, kas teil helkurid on? Eem, ei. Vanad te olete? 30 ja 29. Dokumendid on kaasas? Jaa. Palun esitage! Andes politseile dokumendid, ei kontrollitud kuskilt miskit, vaid kirjutas paberile andmed. Saime dokumendid tagasi ja seisime edasi nagu lambad, et mis edasi, kuna samal ajal olid lettis veel 2 meesterahvast. Nähes meie nõutud nägusid, öeldi-te võite lahkuda. Meeldiv:)
Tase ma ütleks, aga õhtu oli lõpetatud meeleolukalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar