Olime oma keskkooli plikade pundiga ammu mõelnud et sügisel peaks ette võtma spa ühiskülastuse. Aastad on kuidagi läinud, iga kord sünnipäevadel teema õhus olnud, aga vedama pole saanud. Seekord ärksamad tegelased võtsid teema üles ja kiire bronn ning läksime.
Valisime selleks korraks (just, selleks, kuna kavatseme traditsiooni hoida) Narva-Jõesuu Spa.
Nii me siis ühel oktoobrikuu laupäeva hommikul suuna sinnapoole võtsime, et nautida protseduure ning üksteise seltskonda. Spa maja ise oli siis pisut nõukar, aga me ei pirtsutanud, nõukogude lapsed ikkagi ja paljukestki meil siis vaja oli. 5 tärni me sinna otsima ei läinud ja seega ei pidanud ka pettuma. Kõigil oli meil ette nähtud soolakamber, solaarium, jalatalla massaaz, ujula-saunade vaba külastus ning igaüks valis siis lisaprotseduuri just sellise mida hing ihaldas.
Mina isiklikult valisin Tai massaazi ja pettuma ei pidanud. Tegijaks oli nooremapoolne vene noormees Mihhail, kes trampis ja väntsutas mu keha ikka korralikult, nii et hiljem ka sõrmed valutasid. Aga seda ma tegelt kõike ka ootasin, kuna läbi riiete massaaz peabki jõulisem olema, mitte palja ihu silitamine.
Mihhail tegi ka meie pundist ühele laavakividega seansi, millega samuti jäädi väga rahule. Üldse jäime kõik rahule. See soolakamber ja muud tilulilud olid pigem boonuseks.
Õhtul sai tehtud väike tutvus rannajoonega ning samuti einestatud ühes kohalikus restoranis, kus esialgu olime ainsad külalised, kuid kuhu vahepeal lisandus bussitäis soomlaseid õlut lappapa ning tangot tantsima:).
Minu õnnetuseks olin just enne seda lõbureisi tõbiseks jäänud, kuid pidasin rohtude najal vapralt vastu kõik tegevused, mis sest et pühapäeval koju jõudes kukkusin poolsurnult voodi räige palavikuga, mida ma pole omanud päris pikka-pikka aega.
Nali oli muidugi see, et esmaspäeva hommikuks oli palavik kadunud, kuid ikkagi terve ülejäänud nädala põdesin veel takkajärgi. Kahjuks püstijalu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar