Vahepeal ületasin end isegi teistkordselt, kui sain uuesti murdmaasuusad alla - täiesti uskumatu, mina lauahing. Kuigi seekord ei läinud asi nii libedalt. Võtsin ette kohe 5 km ringi ja suusk polnud kahjuks see, mis eelmine kord ning enamuse tõusudest, ka väiksemad ma sisuliselt kõndsin. Kuid mäest alla oli hoog taas juheeiii ja karjudes "Eest ära" lainel. Sel nädalavahetusel oli ka plaanis teha viimane round talve, kas laua või murmaa näol, kuid tulid vahele natuke vajalikumad tegevused ja nii ta jäigi. Peale väsitavat mitmetunnist koristusmaratoni vanaema juures mõnulesin hoopis köögis kooki küpsetades, kui teised suuskamas olid. Kuigi eks näis, kui lumi ikka jätkuvalt maas tahab olla, äkki veel jõuan.
Kui jutt juba toidu peale läks, siis viimase aja katsetused on olnud:
* Pestoga täidetud kanafilee (Oma Maitse märts)
- kuna roog oli juba esilehel, siis köitis pilku varakult ja proovimine oli kohe otsustatud, seda enam, et olen ise viimasel ajal eelistanud isetehtud pestot. Ning pettuda ei tulnud, roog oli imemaitsev.
* Valge shokolaadi-mustika toorjuustukook (Juustukoogid)
- kuna ma pole eriti suur valge shokolaadi sõber, siis alguses olin natuke hirmul, et äkki selle maitse kumab ülejäänutest üle(sinna läks 200g), kuid õnneks ei. Üle pika aja väga maheda maitsega toorjuustukook. Teised sööjadki kiitsid ja küsisid retsepti.
* Räimevorm (Oma Maitse veebruar)
- taaskord murdsin müüri enda ja kala vahel. Ma pole olnud eriti suur kalafänn, veidi proovin siit-sealt ja pettuma ei ole pidanud siiani. Lapsepõlves sai ikka söödud vanaema praetud räimi ja seega otsustasin asja proovida. Taaskord hoopis teine lähenemine roale ja maitse oli super. Olin antud retsepti ka juba veebis intervjueeritava toidublogis märganud ja kui see sai ka ajakirjas kajastust, pidi see ju hea olema.
* Ekstra huvitav šokolaadiga kohupiimakook (Oma Maitse märts)
- Tundus hästi lihtne kohupiimakook ja nii siis oligi asi otsustatud. Reede hommikul sai veel Tallinna Kaubamajas varusid täiendatud, et maale sõites ikka kõik koostisosad olemas oleks. Laupäeval pärast mitmetunnist koristusaktsiooni vanaema juures suundusin kööki ja hakkama ma siis ta paningi. Üle mõistuse raskeks osutus leida Ekstra trühvlikomme, no kõik poed kus käisin olid sellest tühjad ja nii ma siis tiramisu vastu nad välja vahetasin. Siin oli vist väike minu maitsele mittevastav nüanss - oleks pidanud võtma midagi mahedamat, nt komeeti, mida üks läbiproovija ka soovitas. Ega koogil midagi viga polnud, aga minu jaoks on tiramisu ikka midagi muud ja teinekord panen koogile sisusse miskit muud. Selle maitse lihtsalt oli teistest üle.
* Pasta kanafilee-pirni kastmes (Prisma kataloog)
- siin peibutas proovima huvitav kooslus, konservpirn kanafilee ja köögikoorega ühel pannil. Ja ometi ma pettuma ei pidanud, see oli üle ootuste väga hea.
* Shepherds pie (retsepti leidsin internetist)
- selle retsepti leidsin ma kuskilt endapoolt jälgitavast toidublogist, kuid kahjuks enam ei meenu milliselt. Proovima ajendas see, et retsepti ülesriputaja polnud lisanud sinna liha (mõned versioonid mis veebis veel, sisaldavad hakkaliha) ja kuna tahtsime just midagi lahedamat köögiviljadega siis prooviks läkski. Vormi põhja läks siis sibul-küüslauk-seller-porru-oad ja purustatud tomat ning peale katteks kartulipuder. Tulemus taaskord väga huvitav ja arvatavasti läheb ka kordamisele.
* kindlasti midagi veel, kuid kahjuks enam ei mäleta...
See nädal lähevad proovimisele taaskord üks makaroniroog märtsi Oma Maitsest ning Ragne linnulihablogist supp.
Mis mind viimasel ajal imestama paneb on see, et ma olen olnud Oma Maitse ilmumisest saati tellija ja kõik numbrid olemas, kuid need on suhteliselt esimesed korrad, kui ma sealt ka midagi teen.
Vahpeal sai külastatud ka esmakordselt meie linna siis suurt uut Nokia kontserdimaja. Kena maja täitsa ja heliga võib ka rahule jääda. Kuulamisobjektiks olid seekord Kihnu Virve ja Marko Matvere oma ühistuuriga. Olen püüdnud mitmed korrad suvel minna Virve kontserdile, aga alati on olnud mingi tõke ees, kuid seekord siis õnnestus. Kõik oli väga kena ja meeldis, kuid millest puudu jäi oli õhustik. Sellist konserti lihtsalt oleks vaja kuulata kuskil mere ääres sumedal suveõhtul. Nii et tuleb end ikka ka suvel kuhugi kohale vedada.
Aga nüüd vesistan suud edasi ühe oma lemmiku "Jamie Oliveri" seltsis, tema kokasarju vaadates.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar