Oi kuidas mulle meeldib hiilida..

Tegelikult on see juba vana teema, aga ma pole siin seda kajastanud, siis sel nädalal toimus taaskord hiilimine ja seega tuli taas meelde.
Kui aus olla on asi jumala labane. Kuna elame elava liiklusega tänava ääres, siis seal on aastatega ikka igast huvitavaid asju juhtunud - küll suvel rullnokad politsei eest põgenedes meie maja ette jäänud eraldusribale kinni, hobused kapanud öösel, nii et me ei tea ööd ei mütsi ja liiklusõnnetused on juba igapäevane nähtus.
Aga mis siis sel nädalal juhtus: avastasin kell 12 öösel et meie maja ees nimelt hakati värvima ülekäigurada ja muid triipe mis ühel teel olema peab. Ja seda oli ju hirmus huvitav hiilida magamistoa kardina vahelt :). Polnud ma kunagi neid mehhanisme ja süsteeme nii lähedalt näinud ja seal ma siis jõllasin vast tubli 15 minutit. Nii lihtne see asi ka oli.
Täna siis lõpuks reede, ilm tundub mõnus, vähemalt lõunase pisukese jalautuskäigu pealt kangapoodi ning seega õhtul teeme vist esimese pika tripi minu jaoks motikaga - maale. Tubli 200 km, väike värin on sees, loodan et hulle teel pole ja mul külm ei hakka ning selg ära ei väsi:).