Kui juba hoog sisse võtta, siis kirjutan kohe ka teise postituse.
Eile trotsides vihma ja kurjakuulutavalt tuult sai käidud Viru rabas matkamas kliendiürituse raames. Kuna hommikune väsimus oli veel kontides ja ilm ka just suurepärast päeva ei soosinud, mis sellest et teisipäev oli ilus ja täna ka, olime meie just valinud kõige vihmasema-tuulisema matkapäeva. Aga see selleks, seljas olid soojad riided ja peal korralik keep, ning matakajuht ees, kulges päev siiski täitsa hästi.
Esmalt sõitsime siis linnast Lahemaa Rahvusparki, kus läbisime Viru raba õpperaja 3,5 km, mis tutvustab Eestile tüüpilist rabamaastikku -ja taimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Peale seda sõitsime juba bussiga edasi Oandu loodusmetsa õpperaja juurde, mis tutvustab vanu rannamoodustisi, metsa arengu erinevaid etappe ning kooslusi, metsloomade tegutsemise jälgi. Rada ise on küll 4,7 km pikk, kuid läbisime vaid lühikese osa, et nö maitse suhu saada. Seda enam et kohe alguses oli näha et möödudnud nädalavahetuse torm oli ka jätnud oma jälje sinna. Puid oli risti-rästi maha kukkunud. Aga kuna meil aeg oli nagunii limiteeritud, siis oligi hea põhjus tagasi pöörduda bussi juurde et võtta ette sõit Altja kõrtsi poole, kus ootas kosutav kõhutäis. Kõhud punnis jõudsime tagasi linna juba hilja õhtul, kust siis mina maandusin koju 22 paiku ja otsejoones värskeõhumürgituse saatel voodi. Hommik saabus valutava kurgu ja siiani kestva väsimusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar