Toimetame

Peale muude tegevuste sai maal alustatud siis juba potipõllundusega. Tegelikult ema oli juba suurema osa ees teinud, mina aitasin vaid kasvuhoonet koristada, kuna tomatitaimed on end juba suht suureks ajanud, et kui vaja saame need ära istutada.
Igatahes kõik on valmis ja soojemate ilmade ootel. Kuigi maal oli tol korral küll väga mõnus ja soe, ligi +15 mõlemad päevad, nii et maja ümber sai koristatud ja asjatatud mõnuga.
Samas ootan ka huviga, millal mu meloni ja arbuusiseemned taimi näitama hakkavad. Olen juba kasvuhoones kohad broneerinud, et sel aastal ikka asja saaks.
Värske roheline sibul on ka juba sel aastal enda oma:). Täna tehtud kodujuustu-hapukoore ja sibula salat oli ülimaitsev...
Rääkides toidutegemisest, siis suur murrang on tehtud. Teeme nüüd meiegi ise leiba ja kui aus olla siis poe oma on unustatud niikaua kui endatehtut ikka jagub. Maal sai siis esmakordselt proovitud ja nüüd teine nädalavahetus ka Jüris hakkama pandud. Jüris tehtud 3 leiba said otsa 2 päevaga, nii et pühapäeval pandi uus laar hakkama ja eile saadetigi linnainimesele päts värskelt ahjust tulnud leib. Njämm.

Muudest kulinaarsetest asjadest on olnud proovimisel:
* kana valge veini ja sinihallitusjuustuga - väga mõnus kooslus ja läheb kindlasti kordamisele

* kitsejuustu-köögiviljapirukas - väga omapärane, kuid järgmisel korral proovin ilma hallituseta kitsejuustu.

* kana päikesekuivatatud tomati ning mozarellaga - kõige värskem tänane katsetus. Maitse hästi huvitav (kana sai eelnevalt määritud pestoga ja vahel siis päikesetomat ja juust), ning sinna juurde tehtud kodujuustu-hapukoore-rohelise sibula salat viis keele alla.

* kohupiima-kakao magustoit virsikutega - suht tavapärane magustoit, minu jaoks jäi natuke magusaks, aga teinekord võib isegi veel teha.

Kõik ülal nimetatud toitude retseptid on võetud suurest-laiast internetist.
Enne blogimist just sai sorteeritud taas erinevatesse kategooriatesse paljundatud-veebist leitud retsepte ja kogus on ikka meeletu. Pluss siis veel ju kõik need raamatud, mis on ja mis veel ostmist ootavad (igatahes üks uus on taas välja valitud:)). Ma ütlen et vaja on suuremat kööki.

Et kõik see söök ei jääks keha külge pidama, siis trenni jõudsin tublisiti mitmel hommikul kell 8 ning pühapäeva kroonis 2 tunnine matk Viru rabas. Ilm oli kena, küll pisut tuuline, kuid ammune plaan sai väikse tagantutsitamise peale teoks. Arvasin küll, et laudtee vee all, aga pigem oli see just kuiv ja muud kohad kummikutega läbitavad.


Ees on ootamas ka 2, loodetavasti, vahvat reisi. Aga neist juba siis kui õige aeg.

Meigikoolituse tulemus

Sellised on siis 2 pilti minust profifotograafi käel all täis-õhtumeigis:

Kevad hiilib..

Vahepealse ajaga on kevad murdnud maha talve, vähemalt linnas on harv veel näha lund ja see on vahva, kuna sellest külmast ja kohutavast kogusest lumest oli juba suhteliselt siiber. Mis mulle selle kevade juures siiani meeldinud on, on kuivus tänavatel. Ei ole metsikuid lompe ja kui vahel tulebki vihma, siis kaovad need suhteliselt kiirelt. Sellest mis väljaspool linna, ei taha mõeldagi. Mis üleujutused.
Esmalt sai kevade tööd uudistamas käidud Keila-Joa'l, kus veel juga oli jääs, kuid vesi üritas ja üritas jõudsalt seda murda.

Rahvast oli ka päris palju uudistamas, sest ega ilusal nädalavahetusel suurt muud teha ka pole, kui linnast välja sõita.
Peale kosutavat 4-5 tunnist pildistamismaratoni suundusime Jürri, kus sai maha meetud suurem pizzategemise maraton ja oteseloomulikult selle kõige söömine. Aga teadupärast värske õhk teeb ju kõhu tühjaks.
Kulinaarsetest asjadest veel rääkides, siis tehtud on järgmist:
* Sulatatud juustuga kana-šampinjonisupp - omapärane, kuid maitsev kreemjas supp. MInu jaoks oli natuke liiga seenene (sai seda natuke rohkem pandud), aga muidu väga hea.
* Makaroniroog(märtsi Oma Maitse) - kui aus olla, õiget nime enam ei mäleta ja polnud ka viitsimist hakata otsima. Kuid mälusopis nagu koidab, et oli omapärane ja maitsev roog.
* Pehme köögiviljapriukas (Kohupiima- ja kodujuustutoidud 2) - väga mõnusa kontsistentsiga pirukas.

* Lahtine tomatipirukas (Tomatiraamat) - juba vana hea klassika, mille tegemiseni jõuan tihti.

* Kodujuustu-enchiladas (Kohupiima- ja kodujuustutoidud 2) - väga mõnus ja huvitav kooslus(kodujuust, oad, salsakaste, tortillad) taaskord. Imestasin et ahjus kogu kupatus ära ei kuivanud, oli mahlakas ka veel teine päev.

Lihavõtted olime seekord maal ja sai proovitud ka esmakordselt ise pashat (Kohupiima-ja kodujuustutoidud 2) teha.

Minu jaoks oli see natuke kuiv ja liiga magus. Teinekord proovin mõnd muud varianti.
Ja veel sai siis proovitud ka mind ammu juba ahvatlenud "Juustukookide" esikaane marja-juustutorti, mis oli täpselt selline mõnus mahe, mitte üleiia magus, nagu oodanud olin.
Neid toite siia kirja pannes meenub mulle, et ma pole vist maininud et kokaraamatuosakond on täienenud vahepeal 2 uue raamatu näol:
Kohupiima- ja kodujuustutoidud 2
100 linnuliharooga
Kodujuusturaamat sai avanädalal kohe vatti, aga linnuliha oo´tab veel avastamist.
Vahepeal ongi juba tunne et blogo muutub pigem minu kulinaarsete avastuste kirjeldamiseks, kuid mis teha kui elus muud huvitavat ei toimu.
Mis ma kodu-töö-kool-trenn-kodu ikka pajatan. Kõik on endine neil rindeil. Tööl on vaid kuidagi viimasel ajal hullumaja tagasi tõmmanud ja nii mõnelgi õhtul võib tulla koju juba mitte vihastatuna ja mitte infarkti äärele viiduna. Koolis ka kõik areneb vaikselt, vahepeal juba mõtlesin et vaid 2 kuud veel ja ongi esimene õppeaasta seljataga. Tunne on hea ja usun et kui vähegi sobib, siis sügisel ka jätkan.
Trenni olen ka päris korralikult viimasel ajal jõudnud, vaid see nädal tõotab vist tulla vaid 1x, kuna muid asjatamisi linna peal nii palju, et kuidagi ei taha graafikusse mahtuda.
Aga et kevad veel ilusam oleks, siis täna sai käidud koostööpartneri kutsel meigikoolitusel, kus tegime(mina suutsin end küll modelli rolli asetada, kellele tehti otsast lõpuni profi poolt) küll õhtumeiki, kuid mõningaid põhitõdesid oli taaskord tore kuulata. Minule tehti siis ikka väga kirev ja kui aus olla mitte väga minulik meik(loe intensiivne), sest sellisena pole mul siiani olnud kuhugi minna ja ei usu et ka tulevikus. Kuid kes teab. Pisut harjumatu oli igatahes tulemus, kuid kes teab kui õige õhkkond, riietus ja sündmus. Why not. Igatahes loodan varsti tulemust näha, sest tehti ka profifotograafi poolt pilte lõpptulemusest.
Ja otseloomulikult, kui lasta ikka plikad sellisesse kohta, siis tuleb ju kohe tooteid soetada. Nii ma siis kergendasingi rahakotti 2 mineraalse meigivahendi peale. Lõbus oranzikas silmavärv ning meigipõhja.
Aga et pikaks ei läheks, siis lähen ja naudin nüüd vaba õhtut "Jamie Oliver'i" sarjade seltis, kust ammutada uusi põnevaid ideid ning samuti 2 uut raamatut ootamas, mis tuleb läbi töötada ("Minu armsad luud" ja "Tüdruk kes mängis tulega").