Kui neid nii üldse nimetada saab. Kui aus olla ei tähistanud seekordseid lihavõtteid kuidagi eriliselt, isegi mune ei värvinud. Olin siiski põgenenud maale, kaasas vaimuvara Tolkieni raamatu näol ja kommunikeerimise ning natukese töö tegemise jaoks arvuti, et vaikselt omaette nohistada.
Ütleme nii et raamatuni ma ei jõudnud, kuigi selle viimasest lugemisest on möödas julge 2 nädalat, tööd tegin, nii kurb kui see ka pole ning kommunikeerisin ka natuke.
Suurt reedet tähistasin seekord Tartu tänavail, kus shoppamine edenes kuidagi väga edukalt vs Tallinna'ga. Kõik vajalik sai soetatud, mille järgi läksin, nii et võib rahule jääda. Nautisin ka vaikset ning hubast linna ning Truffe kohvikut, mis on üks väärt avastus.Teinekord lähen sinna raudselt tagasi. Peale kõike seda hakkasin mõtlema, et Tartu ikka ongi üks "heade mõtete linn", vaim kuidagi puhkas, keegi ei kiirustanud kuhugi ja nautisin seda päeva täiega. Tallinnas pole ma seda pikka aega tundnud, nii et mis teha peaks tihedamini seda lõunaosariiki külastama.
Muud põnevat ka maal ei toiminud, kui vaid operatsioon kassile rohu andmine, mis ei taha mitte kuidagi õnnestuda. Kass pole ikka loll loom, peida see tablett kuhu iganes, ta va sunnik sööb ümbrise ära ja rohtu sööge ise :). Raske saab selle lõpp olema, aga kuidagi see talle kurku nüüd ikkagi toppida tuleb. Vaene loom, miks ei võiks loomadele olla kergem tee, nt roht vedeliku näol, mitte tahke ollus, mille ta ju kohe ära tunneb.
Ja muud ei miskit põnevat, loodame et uus nädal seda toob..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar