Põhjamaa ja tihedad graafikud..

Viimasest sissekandest on taaskord möödunud päris hea mitu nädalat, kuna on olnud niisama laisklemist kui ka tihedat graafikut.
Alustades eelmise blogi lõpust, siis motikaretk läks üle ootuste hästi, isegi imestasin. Maale sõites 2 väikest pausi ja kohal me olimegi, isegi vist tsipa kiiremini kui autoga.Tagasiteel otsustasime et võtame sõiduteeks midagi muud kui Tartu maantee, mis oli küll veitsa viga. Osaliselt oli tee kohutav kartulimaa, mis raputas nii et vähe, aga peale 3 tundi olime linnas tagasi. Kuid peale seda pole maalkäimised lõppenud, kuna ilmad on olnud head ja sünnipäevad ju vajavad tähistasmist.
Eelmine nädalavahetus paralleelselt Eurovisiooniga sai tähistatud maal koos hea ja paremaga isa sünnipäeva. Küpsetasin isegi üle pika aja kringlit. Samuti sai üle vaadatud oma idanevad aiasaadused - basiilik mühiseb juba nii mis kole, arbuus on samuti oma väiksed leheotsad mullast välja pistnud, mis siis õigemast õigemal ajal maha tuleks panna. Aga kardan et selleks on veel pisut jahedad meie ööd.
Kui vahvad nädalavahetused läbi siis sellele jätkub ju alati kohutav töönädal, mis sai alguse tegelikult juba mõni hea nädal tagasi. Päris palju igast jura, mis vaja lahendada ning kohati on tunne et õhtud lõppevad kas infarktiga haiglas või Paldiski mnt'l. Igasugune asjaajamine omavalitsusorganitega on lihtsalt närvid seest nii välja söönud, et see on üle mõistuse juba. Normaalsuse tasandil asju ajada on suhteliselt võimatu. Aga see raev selleks, kuna lollused on lõppenud ja kompromissid saavutatud, mille tulemusena on kõigil ilusam elu.
Ja juba parema meeleoluga sai möödunud nädalavahetusel võetud ette retk üle lahe Põhjamaale ehk meiepoolt esimesse põhjapoolsemasse riiki - Soome. Kuna kalli sõbra sünnipäev oli tegelikult juba varem ,aga kuna muud kiired asjatoimetused ja isa sünnipäev sundisid külaskäiku edasi lükkama. Aga käik sai alguse siis laupäeval kell 12 väljuva laevaga, peale mida siis ootas ees teispool lahte korralik vihmaladin ja hunnik poode, mis vaja läbi kapata. Nii me siis ründasime Helsinki linna kaupmehi, kuid saak jäi suhteliselt kesiseks, kuigi eks kapp ole juba nüüdki riideid täis ja osaliselt ka vajatud asjad sai soetatud, nii et päris tühjaks reis ka ei jäänud. Pärast seda sai ette võetud maitsev marineeritud grillliha ja isevalmistatud Sangria ning loomulikult iseküpsetatud maasikakook. Kõik oli imemaitsev. Nagu ka vahvad võõrustajad. Pühapäeval sai veel ette võetud retk Seurasaarile, mis siis nö vabaõhumuuseum. Sai pildistatud veelinde kohe hulgim ja niisama chillitud. Pärast fotoseeriaid (saavutused ka lingina üleval) ja pisukest piknikku suundusime juba sadama poole, kuna ees ootas kodusõit. Laev kohati kõigutas rohkem kui vaja, aga õnneks hullemaga asi ei lõppenud :).
Täna alanud uus nädal tõotab ka tulla kiire kui vaadata kalendrit - tööl ootab ees hunnik koosolekuid, trennid, juuksur, kino ning nädala lõpus taas üks sünnipäev.
Peale seda veel nädalake tööl ning ees ootab päikeseline puhkus, mille ettevalmistused on tasandil "zero".
Rääkides veel hetke tegemistest, siis kevadet sai alustatud ka korralikult aastase spordiklubi lepinguga. Nimelt sai käidud uudistamas spordiklubi ainult naistele ning sinna ka end hingekirja pandud. Iseenesest siis tegemist 30 minutilise ringtreeninguga, mis pidavat võrduma 1,5 tunnise saalitreeninguga. Kui aus olla siis nii hullu väsimust ja veest tilkuivaid riideid pole siiani ükski muu koht suutnud. Igatahes siiani on kõik hästi sujunud. Eriti meeldivaks teeb asja see, et registreerida end pole vaja, kõnni sisse mis kell tahad, lülitud ringi ja 30 minuti pärast juba dušš ning tagasi argitoimetustesse. Mulle igatahes sobib.
Aga õhtu lõpetan nüüd CSI, õunakoogi ning maasika-banaani smuutiga.

Esimene omatehtud sushi

Mina vana teadatuntud mitte-kalasööja, olen enda jaoks avastanud vaikselt maitsed, millest olen siiani ilma jäänud. Ma ei teagi, kas siis mõni halb kogemus või mis, aga olen täitsa vältinud kala söömist, va a'la räim tomatis, mis on minu meelest parim konserv maailmas.
Aga mingi hetk tabasin end uuesti proovimas/katsetamas erinevaid maitseid ja olen jõudnud sinnamaale et tarbin juba üha rohkem ja rohkem väärt kraami. Päris tihti olen end leidnud menüüdest tellimas kala ja kui aus olla siis väga pettunud ma pole.
Viimase väga seff'i maitseelamuse sain Kanaaridel, kui õhtustasime ühe imearmsa väikelinna sadamakail ja roog sealjuures imemaitsev.
Jõudes tagasi pealkirjani, siis loomulikult võttis mul tükk aega enne kui olin nõus sushit proovima, toores kala ikkagi, aga kui korra proovisin siis tulemus on käes - andke aga juurde.
Sellest ajendatuna tegin siis ka esimese katse ise seda valmistada. Esimene tulemus pildil ja teine kõhus, seda küll juba hea nädal tagasi. Ise tunnen et sain väga hästi hakkama, vähemalt roog kadus taldrikult pea kõik, suht lühikese ajaga.
Ja raudselt ei jää see viimaseks korraks.

Oi kuidas mulle meeldib hiilida..

Tegelikult on see juba vana teema, aga ma pole siin seda kajastanud, siis sel nädalal toimus taaskord hiilimine ja seega tuli taas meelde.
Kui aus olla on asi jumala labane. Kuna elame elava liiklusega tänava ääres, siis seal on aastatega ikka igast huvitavaid asju juhtunud - küll suvel rullnokad politsei eest põgenedes meie maja ette jäänud eraldusribale kinni, hobused kapanud öösel, nii et me ei tea ööd ei mütsi ja liiklusõnnetused on juba igapäevane nähtus.
Aga mis siis sel nädalal juhtus: avastasin kell 12 öösel et meie maja ees nimelt hakati värvima ülekäigurada ja muid triipe mis ühel teel olema peab. Ja seda oli ju hirmus huvitav hiilida magamistoa kardina vahelt :). Polnud ma kunagi neid mehhanisme ja süsteeme nii lähedalt näinud ja seal ma siis jõllasin vast tubli 15 minutit. Nii lihtne see asi ka oli.
Täna siis lõpuks reede, ilm tundub mõnus, vähemalt lõunase pisukese jalautuskäigu pealt kangapoodi ning seega õhtul teeme vist esimese pika tripi minu jaoks motikaga - maale. Tubli 200 km, väike värin on sees, loodan et hulle teel pole ja mul külm ei hakka ning selg ära ei väsi:).

Suvi tuleb meie poole..

Esiteks eelmise postituse lõpust soeses filmiga - film oli ütleme nii et vähe friiki, aga täitsa vaadatav..
Samas rääkides veel filmielamustest, siis "Rokkivad raadiopiraadid" oli hoopis teine tera ja kohutavalt laheda sisu ja huumoriga film. Igatahes seda soovitan enam kui eelmist.
Aga see on vähemalt jubedalt positiivne, et lõpuks annab ka ilm lootust suvisemale soojale, mis tähendab et kõik paksud vammused kappi tagasi ja varbavahed välja.
Eelnevad 2 nädalavahetust olid mõnulemised kuubis, kuna möödusid need maal vedeledes ja päikest võttes. Jume on ikka korralik ja emaga juba naerame et juuni algusesse planeeritud päikesereis Kreetale vist kujuneb kultuurireisiks, kuna selleks ajaks väikest viisi "neeger" valmis juba:), mis pole ka tegelikult paha idee.
Maal sai toimetatud ka veidike juba aiasaadustega - taaskord panen maha nii basiilikut, tomateid, ubasid, suvikõrvitsat kui ka arbuusi seekord. Viimasega vaatan kas siis saab asja või ei. Igatahes ootused on suured. Muude asjadega sai juba asjatatud ka eelmine hooaeg ja ikka jube hea on terve talve ja isegi siiani võtta oma kuivatatud basiilikut, mille lõhn ja maitse on ikka teine kui poetoodang..njämm.
Peale päikesevõtu on ka päevakorral kahjuks ka töö, mille kohapealt oli vahepeal ikka juhe nii koos ja ajus ei liikunud üksi mõte, mis tekitas tunde et ei aitab, selline kopp on ees. Aga mis teha, töö vajab tegemist ja õnneks kuu aja pärast terendab silme ees puhkus, küll nädalane aga siiski.Igatahes kalendris tõmban juba riste:).
Muus osas polegi millesti jahuda, tavaline eluke veereb oma rada, püüan enamuse vabadest nädalavahetustsest ikkagi maale põrutada, mitte linnas kopitada, kuna päike ja soe ilm nagu muud ei soosigi. Kuigi maikuu toob ka erandeid, kuna graafikus ootab ees sõit ka üle lahe ühel nädalavahetusel. Väike mõnus kõrvalepõige tavarutiini.
Igatahes päikest teile ja ärge unustage et pühapäeval on emadepäev!!