Töö on aja nii meeletult söönud, et see on kohe kurjast. Kohati ulme tundidesse minevad tööpäevad ning sinna juurde veel tõbine olla. See ei ole hea kooslus. Aga näete just täna sain veidi varem koju, tervis hakkab ka vaikselt taastuma, seega otsustasin et on õige aeg anda ülevaade ühest mõnustast teistmoodi sünnipäevast.
Avo õde käis seekordseks sünnipäevaks välja idee, et saame juba varem tema juures kokku ning valmistame 3 käiku kõik koos(mida ei saa just 100% väita, et kõik road oleks saanud kõikide inimeste tähelepanu:)), aga see selleks. Retseptid ja ideed olime eelnevalt maili teel kokku leppinud ning kingiks saigi vajalikud ained omavahel jaotatud ning maraton võis alata. Mis ei tähendanud seda, et enamus meist siiski ka päris kinki kaasa ei võtnud.
Aga menüüst. Plaani oli võetud:
1) Ceasari salat - http://maxiine.blogspot.com/2011/04/caesari-salat.html
2) Apelsinijänes kartulipüreega - http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=2694
3) Creme Brülee - http://maxiine.blogspot.com/2011/02/creme-brulee.html
Asjadega kohalejõudes haarasime kohe härjal sarvist ning hakkasime esmalt, peamiselt minu eestvedamisel, kuna retsept pärines minu blogist, creme brüleed valmistama. Tegin seda teist korda päris ISE ja taaskord õnnestus kõik kui valatult. Äkki sai isegi tiba parem kui esimene kord:). Seekord erines vaid garneering, mustikad oli asendunud füüsaliga.
Teisena sai ette võetud salat, taaskord aluseks võetud minu blogist retsept. Eelroog sai nii maitsev ja hea, et kõik viimseni söödi ära, mis sest et pooled seltskonnast olid meesterahvad.
Aga enne kui salati kallale üldse kedagi lubasime, saatsime sedapuhku kööki mehed, kes võtsid oma peale jänese valmistamise, mille juurde Avo ema siis imehea ja õhulise kartulipudru valmistas. Jänes ahju lükatud, alustasime kulinaariasaavutuste maitsmisega.
Esmalt siis salat, mis siis nagu ennegi sai mainitud kadus laualt ülikiirelt. Eks oma osa mängisid ka tühjad kõhud. Pole just lihtne kokata tunde, samal ajal mitte süües.
Just täpselt õigeks ajaks oli valmis ka pearoog, mis oli mõnusalt mahe ja apesinine, nagu ka ette kujutasin.
Ning grande finale oli siis creme brülee. Kõik olid ootusärevuses, kuna keegi peale minu polnud seda enne saanudki vist, rääkimata isevalmistatud eksemplarist. Igatahes kiideti heaks ning teinekord lubati nimme restoranis proovida, et saaks võrrelda.
Oli mõnus pikk õhtu koos maitsva toidu ja veini ning seltskonnaga.
Seda postitust tehes valdas mind kuri plaan-hopp, hopp üle tee Mäkki ning turgutada end ühe junk'iga. Igatahes vaadates neid pilte, siis lihtsalt kõht iseenesest läks tühjaks.
2 kommentaari:
Apelsinijänes? :) Väga huvitav, ja tegelikult ma pole vist kunagi jänest söönudki. Väga nämm paistab kõik, nagu alati muidugi :)
Me oleme jänest täitsa mitu korda teinud ja tõesti hea. Ja ahvatlev peabki kõik olema:))
Postita kommentaar