Ühe hooaja lõpp - teise algus

Heh, nagu näha pole mind ammu siia lastud, tegelikult pole ise kippunud, kuna taaskord on elu olnud äärmiselt igav.
Kuid sel nädalavahetusel olin taaskord peale oma kukkumist sportlikkus ise - päev mäel. Kuna ka mõningad teised pereliikmed olid omale vahepeal varustuse soetanud, küll suuskade näol, siis tuli ju need sisse õnnistada ja mis sai minul olla selle vastu et saab mäele. Otseloomulikult olin nõus ning kuna kevad pressib peale oma sulamärkidega, siis oligi aeg oma talihooaeg lõpetada, kuid kes seda veel täpselt teab, kas ka ikka viimaseks korraks jääb..Ilm oli super, kuigi lumi oli veits nö "supp" nõlval, ei seganud see meid laskumast lugematu arv kordi. Ja mis peamine, proovisime emaga ka esimesi kordi elus hüpekat ületada.Püsti jäime ja kondid terved takka. Loomulikult esimese korra aeg me kiirust suureks ei ajanud ja minu viimane üritus oleks napilt sellega lõppenud et poleks mäe tippu väljagi jõudnud, suutsin hoo nii maha pidurdada..Aga nalja sai kui palju ja ise olime täiega rahul!
Pärast tunde mäel olekut tegime veel ühe kerge eine pubis ja kodutee oli taas autorataste all. Oi milline väss tuli soojas peale. Sport ikka väsitab, aga sedalaadi ala vaid heas mõttes, kuna see lihtsalt on pure fun!! Olen vist päris paljudele jõudnud öelda, et ei kahetse mitte grammigi, et selle väljamineku 2007 jõuludeks endale tegin, lumelaua täisvarustuse näol siis. Siiani on kõik hästi vastu pidanud, laud on veidi kriipida saanud, aga no imelik ka kui ei kuluks:).
Ja kui nö ametlikult sai talihooaeg lõpetatud, siis tuleb ju alustada ka uut.
Meie siis alustasime kohe samal õhtul grillihooaega, njämm. Oli ikka hea küll pärast pikki kuid. Ja liha ikka pärast pikka päeva väljasolekut ja sellele järgnenud sauna oli ikka kuradima hea. Uni oli ka hää.
Ning uued punased kingad on ka kevadet ootamas:)).

Libedus..

Sain minagi siis tunda lõpuks seda karmi reaalsust, et kukkusin päris korralikult. Olgu ette öeldud et õnneks oli õnnelik õnnetus.
Nädalavahetus kulgeski siis peaagu mitte midagi tehes, hästi natuke sai koristatud ja samuti jõudsin ka trenni lõpuks, mis lõppeski siis trepil päris pahasti kukkumisega. Trepp oli otseloomulikult nagu kiilas ja puhastamata. Polnud muud vajagi kui korra astuda ja natuke libedamaid jalanõusid ja olgem ausad, hullema hoidis ära see, et jõudsin käed maha panna. Muidu poleks olnud ime kui pea oleks lõhki olnud. Kirja sain siis valusa lospu teravalt trepiäärelt vastu jalga. Alguses kartsin küll et siit see elu esimene kips tuleb, aga õnneks nii ei läinud. Käia saan kenasti ja õnneks valu ei tee, mis tähendab et arstile ma seda näitama pole läinud. Nahk on ikka maas, aga õnneks ei midagi hullemat. Käte katkiminemise päästsid ka kindad. Aga jah hing oli täis ja raev oli laes. Püüan küll sportlikkust üles näidata ja trennis käes spordiklubile raha viia, aga kui selle eest ei jõuta ka treppi puhtaks teha, siis on ikka pahasti. Kaldteest mis seal kõrval ei hakka ma parem rääkimagi, see on totaalselt kiilas olnud terve talve. Täitsa paneb imestama, kui peaks sinna sattuma praegu keegi ratastoolis või lapsevankriga on liug ikka pikk.
Nii et vaadake kuhu te astute...

Räige väsimus

Eis oskagi pealkirja kuidagi kommenteerida. Asi lihtsalt ongi nii ja midagi teha ei ole. Tahaks vaid magada ja kodus olla, ning mitte kui midagi teha.
Olen mõelnud küll, mis selle kõik tinginud on, aga eks see vist selle süü ole et olen jälle äärimiselt aktiivne olnud:
1. nädalavahetusel maal koos päevase Kuutsemäel rassimisega, mis lõppes ikka kohutava väsimusega. Hommikuti ikka varakult ülesse ka sai end aetud.
2. Esmaspäeval mingi nõme poolik päev tööl, peale mida sai küll vaid lebotatud raamatute seltsis.
3. Teisipäeval varakult taas üles et jõuda vastlatrallile
4. ja kolmapäevast kuramus taas tagasi tööle

Maale sai juba kimatud reedel suht varakult, ning peale vanaema kojuviimist sõudsin ka ise kodu poole, kus sai siis natuke niisama oleskletud kui ka vaadatud vana aja diapositiive, nii põnev aparaat ju. Ma arvan et kasutasin seda vist aastaid 20 tagasi:).
Laupäeva hommik algas varajase ärkamisega, et teha kiire linna tuur, peale mida võtsime 3kesi (ema,isa, mina) suuna Kuutsekale et seal siis mõnusalt pool päeva aega veeta. Ilm oli super, mägi oli hea, isegi üle ootuste hea ning peale 3 tundi korjasime end taas autosse kokku et tagasi koju sõita. Õhtul pidid tulema veel emale sünnipäevakülalised, mõni ka minule. Loomulikult oli peale väljasveedetud aega ning sauna tunne et ei mingeid külalisi vaid voodit paluks. Kuid kahjuks nii kergelt me ei pääsenud ning magama sain alles poole öö paiku.
Pühapäevane päev kulges peaasjalikult sõites, kuna esmaspäevaks tuli ju end taas linna veeretada ja nii ta oligi. Taaskord üks nädalavahetus möödas.
Pühapäeval hankisin ka mitu head raamatut millele olen siis juba otsa peale teinud 2 päevaga.
Kuna teisipäev oli vaba ja ühtlasi ka vastlapäev, siis loomulikult pidin saama vähemalt kelgumäele, mida ka siis tegin ja 2 korda allasõitu jäi minu kontole sel päeval. Ülejäänud päev sai taas kas veedetud une-mati maal või raamatu seltsis.
Kui nii võtta siis pole ju nii väga lahminud ka, et väsimust õigustada.
Eks vist ilm ka mängib rolli, kuigi päike on juba pilve tagant väljas ja kevad rühib suure jõuga talvele peale. Üks päevake ka veel vaja õnneks tööl ära kuidagi kannatada ja siis taaskord tööinimese õnnistus nädalavahetuse näol, kus ma taaskord ei kavatse teha mitte kui midagi.

Seksikad ja muud loomad..

Möödudnud on siis päris mitu head nädalat kui pole olnud mahti, tegelikult sisu, mida kirjutada.
Viimase postituse lõppu tagasi vaadates sai mainitud et saan aasta vanemaks. No saingi, ega seda ju eemale hoida ei saa. Kuigi tegelikult oi terve päev täis veel tegemisi, mis tuli õnnitluste vahepeal ära teha. Esiteks saabusid külla vanemad, kellega parandasime ära minu laialivalguva riidekapi - no lihtsalt ei tahtnud enam asjad ära mahtuda, samuti sai sorteeritud asju mida pole jumal teab kaua kandnud ja nii saigi kapp tühjemaks ja seisab taaskord enam-vähem püsti. Mis ei tähenda seda et ma järgmine päev kohe uut asja juurde ei shopanud ning ka edaspidi olen suutnud soetada mõne asja kas siis ise või kingina.
Kapp korras tuli teha veel viimane poering ja põrutada seejärel sadamasse, et peale korjata ja kohe kodus "tööle rakendada" ja muljetada Marisega. Väga väga hea oli sind näha üle nii pika aja. Saimegi siis asjad enam vähem ajaks valmis, kui juba ka ülejäänud külalised oma saabumisega meid tervitasid. Õhtu kulges hea söögi ja maasika margariitadega kärmelt, nagu heas seltskonnas ikka.
Pühapäev oli paras surm peale kes teab mitmeid margariitasid, aga saatsin kenasti kaugeima külalise laevale ja magasin mõned tunnid, enne kui kallis kaasa koju naases oma väikesest kõrvalepõikest eestimaalt.
Ja pärast seda kulges kõik juba tavapärases rütmis töö-kodu-töö, vahepeal trenn, nagu juba eelmine postitus seda värvikalt kirjeldas. Kuniks..
Ühel vabal nädalavahetusel kasutasime siis kohe juhust ja käisin likvideerisin mõned kinovoucherid, nimelt "Benjamin Button". Väga hea film, mulle igatahes väga meeldis, pikkust oli küll ca 3 tundi, aga see oli kuidagi nii sisukas, et igav ei olnud ühtegi minutit.
Ja kui juba ikka koosviibimistega peale hakata siis ikka korralikult. Eelmine nädalavahetus sai siis avapaugu reedel toiminud "Kroonika seksikatel", mis kui aus olla polnud suurt midagi erilist.Üks pidu nagu pidu ikka. Võitjatena oleksin küll lootnud kedagi teist näha, aga no rahva valik ja kuna ise ei hääletanud siis pole miskit ka kobiseda. Saabudes koju väsinult, kärgatas äratuskell laupäeva hommikul juba 8 paiku, kuna olime plaani võtnud minna avastama Kohtla-Nõmme talvekeskust, milleni jõudmiseks pidin veel peale korjama oma lauavarustuse kontorist (kuna asjad olid maal, siis ema-isa tõid selle kenasti minuni reedel) ning Jüris end teise autosse pakkima koos kaaslastega ja peale 2 tundi olimegi siis kohal, küll väikse vahepeatusega Kohtla-Järvel.

Talvekeskus ise siis tegelikult suht tänuväärne pargike, mis tehtud Ida kandis elavatele inimestele talvemõnude nautimiseks. Oli olemas nii suusa/laua nõlvad, tuubirada ja kuskil asetses ka murdmaa jaoks sobiv ring. Meie of koors müttasime siis mäel terve päeva, kes suusa, kes lauaga. Trenni sai ikka korralikult, kuna tõstuk ei soosinud taaskord laudureid, igatahes mind küll, siis peale laskumist vinnasin end jala koos lauaga ca 300m kõrgusele jala ning seda mingi lugematu arv kordi, uuh. Minu meelest oli see tõstuki moodi asi esiteks jube aeglane, jala sai umbes sama kiirelt üles ja teiseks arvan et see oli rohkem mõeldud tuubitajatele. Neile oli see perfect.
Igatahes tegin omad valikud jala käies ning jäin päevaga igati rahule, mida ilmestas tohutu väsimus kui lõpuks 21 paiku linnakoju tagasi maandusin. Eelmise päeva hiline kojusaabumine+joogid+varajane ärkamine+päev värskes õhus rassismist tegid oma töö.
Olin omadega ikka pühapäeval nii läbi, et isegi laululind James Blunt jäi nägemata, andsin nooremale generatsioonile selle võimaluse, kes jäid üritusega igati rahule. Suutis mind eile välja ajada vaid nälg ja kihk lõpuks lauale ja varustusele kott ära muretseda, mis siis kenasti ka õnnestus. Hea kohe vaadata, et kõik asjad ühes koos nüüd. Enne ikka saapad ühes kotis, riided teises kotis, kolmandas miskit muud ja lõpuks veel laud ka kaenlas. Valik osutus siis korraliku polsterdusega Nitro koti kasuks, mida saab ka siis lennukiga reisides kasutada transpordiks.
Ning kogu selle viimaste päevade möllu vahel suutsin end ka siis premeerida juuni alguses toimuva reisi näol. Sihiks Kreeta ning kaaslasteks vanemad.
Ja muud ei olegi toiminud. Käesolev nädal toob vist vaid taaskord rütmi kodu-töö-kodu, trenn, kuigi jah nädalavahetuse veedame lõunas, kus siis laupäeval plaan veeta päev kuutsekal ning õhtul tähistada ema sünnipäeva.
Eks siis vaatame kuidas nädal kulgeb..

Tavalised asjad..

Jah, muud ei oskagi viimase nädala kohta öelda. Lihtsalt tavalised asjad, nagu meil kõigil - töö-kodu-töö, vahepeal ka trenni jõutud ning niisama vedeletud.
Ainus nördimus viimasel ajal on see, et ma ei leia enam poest riideid, mis meeldiksid ja samas ka seljas hästi istuksid. Kui raske peaks olema leida ühte tavalist, kus natuke ka klassikalist joont, kleiti. No absoluutselt võimatu. Kammisin möödudnud nädalal läbi hulga poode ja tulemus on suur ümmargune null. Igatahes olen nördinud.
Aga tubli olen ka olnud, nimelt oleme püüdnud siin järgida tendentsi et jõuda vähemalt 2 korda nädalas jõusaali ja hetkel tundub et süsteem töötab. Lähme täitsa heameelega, kuna igatahes minul on seal hetkega kadunud igasugused töömõtted ning peale rassimist on mõnus lebotada aurusaunas ning seejärel kodus diivanisse vajuda. Mõnus. Ja miks mitte väike drink selle peale teha. Kuigi olgem ausad, alkohol on ju suhteliselt kahjulik, kui üritad end vormi saada mingilgi määral. Aga vahest ju võib, seda enam kui eelmine õhtu oled olnud kaine autojuht ühel sünnipäeval, mis lõpuks lõppes klubis Hollywood ühe sünnipäevalise pealekäimisel koduteel. Täpselt nii see eile oligi. Kuue-seitsme vahel jõudsime pidusse, sõime, pläkutasime, kes jõi, kes mitte ning alustades tagasiteed kuskil poole kolme ajal öösel jõudis üks autos olija arusaamisele, et meid vanureid tuleb vedada veel kluppi, et valjutada meid igapäeva raamidest. Ja see, kes vanurid nõusse sai on meist ca 10 aastat vanem:). Aga noh käisime siis ära, vahtisime tunnikese klubis, kuna see oli sulgemise kellaajale suht lähedal ning seejärel juba vajusime koju voodisse.
Hommik oli ikka karm reaalsus väsimuse alal, kuid trennis sai käidud ja nüüd mõnus lebotada maasika margariitaga õhtusse..
Kuigi kui rääkida veel eelmisest ööst, siis minu arvamus klubinduse kohapealt pole mitte grammigi muutunud. Täpselt sama case, mis ca 10 aastat tagasi, vaid põlvkond on vahetunud. Ja eile oli mingi mõttetu muusika ka. Kuigi eks muusika kinni ka inimeses. Igatahes klubi oli täis, kus on siis meie kurikuulus majanduslangus?!
Eesootav nädal ei tõota hetkel kujuneda kuidagi teistsuguseks, kuigi nädalavahetusel on kahjuks päev, kus pean leppima asjaoluga et saan taaskord aasta vanemaks. Ja sellega seoses on vist väike tähistamine ka. Ja nii ta kulgebki. Tavaliselt...

Olge mõnusad...