Seksikad ja muud loomad..

Möödudnud on siis päris mitu head nädalat kui pole olnud mahti, tegelikult sisu, mida kirjutada.
Viimase postituse lõppu tagasi vaadates sai mainitud et saan aasta vanemaks. No saingi, ega seda ju eemale hoida ei saa. Kuigi tegelikult oi terve päev täis veel tegemisi, mis tuli õnnitluste vahepeal ära teha. Esiteks saabusid külla vanemad, kellega parandasime ära minu laialivalguva riidekapi - no lihtsalt ei tahtnud enam asjad ära mahtuda, samuti sai sorteeritud asju mida pole jumal teab kaua kandnud ja nii saigi kapp tühjemaks ja seisab taaskord enam-vähem püsti. Mis ei tähenda seda et ma järgmine päev kohe uut asja juurde ei shopanud ning ka edaspidi olen suutnud soetada mõne asja kas siis ise või kingina.
Kapp korras tuli teha veel viimane poering ja põrutada seejärel sadamasse, et peale korjata ja kohe kodus "tööle rakendada" ja muljetada Marisega. Väga väga hea oli sind näha üle nii pika aja. Saimegi siis asjad enam vähem ajaks valmis, kui juba ka ülejäänud külalised oma saabumisega meid tervitasid. Õhtu kulges hea söögi ja maasika margariitadega kärmelt, nagu heas seltskonnas ikka.
Pühapäev oli paras surm peale kes teab mitmeid margariitasid, aga saatsin kenasti kaugeima külalise laevale ja magasin mõned tunnid, enne kui kallis kaasa koju naases oma väikesest kõrvalepõikest eestimaalt.
Ja pärast seda kulges kõik juba tavapärases rütmis töö-kodu-töö, vahepeal trenn, nagu juba eelmine postitus seda värvikalt kirjeldas. Kuniks..
Ühel vabal nädalavahetusel kasutasime siis kohe juhust ja käisin likvideerisin mõned kinovoucherid, nimelt "Benjamin Button". Väga hea film, mulle igatahes väga meeldis, pikkust oli küll ca 3 tundi, aga see oli kuidagi nii sisukas, et igav ei olnud ühtegi minutit.
Ja kui juba ikka koosviibimistega peale hakata siis ikka korralikult. Eelmine nädalavahetus sai siis avapaugu reedel toiminud "Kroonika seksikatel", mis kui aus olla polnud suurt midagi erilist.Üks pidu nagu pidu ikka. Võitjatena oleksin küll lootnud kedagi teist näha, aga no rahva valik ja kuna ise ei hääletanud siis pole miskit ka kobiseda. Saabudes koju väsinult, kärgatas äratuskell laupäeva hommikul juba 8 paiku, kuna olime plaani võtnud minna avastama Kohtla-Nõmme talvekeskust, milleni jõudmiseks pidin veel peale korjama oma lauavarustuse kontorist (kuna asjad olid maal, siis ema-isa tõid selle kenasti minuni reedel) ning Jüris end teise autosse pakkima koos kaaslastega ja peale 2 tundi olimegi siis kohal, küll väikse vahepeatusega Kohtla-Järvel.

Talvekeskus ise siis tegelikult suht tänuväärne pargike, mis tehtud Ida kandis elavatele inimestele talvemõnude nautimiseks. Oli olemas nii suusa/laua nõlvad, tuubirada ja kuskil asetses ka murdmaa jaoks sobiv ring. Meie of koors müttasime siis mäel terve päeva, kes suusa, kes lauaga. Trenni sai ikka korralikult, kuna tõstuk ei soosinud taaskord laudureid, igatahes mind küll, siis peale laskumist vinnasin end jala koos lauaga ca 300m kõrgusele jala ning seda mingi lugematu arv kordi, uuh. Minu meelest oli see tõstuki moodi asi esiteks jube aeglane, jala sai umbes sama kiirelt üles ja teiseks arvan et see oli rohkem mõeldud tuubitajatele. Neile oli see perfect.
Igatahes tegin omad valikud jala käies ning jäin päevaga igati rahule, mida ilmestas tohutu väsimus kui lõpuks 21 paiku linnakoju tagasi maandusin. Eelmise päeva hiline kojusaabumine+joogid+varajane ärkamine+päev värskes õhus rassismist tegid oma töö.
Olin omadega ikka pühapäeval nii läbi, et isegi laululind James Blunt jäi nägemata, andsin nooremale generatsioonile selle võimaluse, kes jäid üritusega igati rahule. Suutis mind eile välja ajada vaid nälg ja kihk lõpuks lauale ja varustusele kott ära muretseda, mis siis kenasti ka õnnestus. Hea kohe vaadata, et kõik asjad ühes koos nüüd. Enne ikka saapad ühes kotis, riided teises kotis, kolmandas miskit muud ja lõpuks veel laud ka kaenlas. Valik osutus siis korraliku polsterdusega Nitro koti kasuks, mida saab ka siis lennukiga reisides kasutada transpordiks.
Ning kogu selle viimaste päevade möllu vahel suutsin end ka siis premeerida juuni alguses toimuva reisi näol. Sihiks Kreeta ning kaaslasteks vanemad.
Ja muud ei olegi toiminud. Käesolev nädal toob vist vaid taaskord rütmi kodu-töö-kodu, trenn, kuigi jah nädalavahetuse veedame lõunas, kus siis laupäeval plaan veeta päev kuutsekal ning õhtul tähistada ema sünnipäeva.
Eks siis vaatame kuidas nädal kulgeb..

Tavalised asjad..

Jah, muud ei oskagi viimase nädala kohta öelda. Lihtsalt tavalised asjad, nagu meil kõigil - töö-kodu-töö, vahepeal ka trenni jõutud ning niisama vedeletud.
Ainus nördimus viimasel ajal on see, et ma ei leia enam poest riideid, mis meeldiksid ja samas ka seljas hästi istuksid. Kui raske peaks olema leida ühte tavalist, kus natuke ka klassikalist joont, kleiti. No absoluutselt võimatu. Kammisin möödudnud nädalal läbi hulga poode ja tulemus on suur ümmargune null. Igatahes olen nördinud.
Aga tubli olen ka olnud, nimelt oleme püüdnud siin järgida tendentsi et jõuda vähemalt 2 korda nädalas jõusaali ja hetkel tundub et süsteem töötab. Lähme täitsa heameelega, kuna igatahes minul on seal hetkega kadunud igasugused töömõtted ning peale rassimist on mõnus lebotada aurusaunas ning seejärel kodus diivanisse vajuda. Mõnus. Ja miks mitte väike drink selle peale teha. Kuigi olgem ausad, alkohol on ju suhteliselt kahjulik, kui üritad end vormi saada mingilgi määral. Aga vahest ju võib, seda enam kui eelmine õhtu oled olnud kaine autojuht ühel sünnipäeval, mis lõpuks lõppes klubis Hollywood ühe sünnipäevalise pealekäimisel koduteel. Täpselt nii see eile oligi. Kuue-seitsme vahel jõudsime pidusse, sõime, pläkutasime, kes jõi, kes mitte ning alustades tagasiteed kuskil poole kolme ajal öösel jõudis üks autos olija arusaamisele, et meid vanureid tuleb vedada veel kluppi, et valjutada meid igapäeva raamidest. Ja see, kes vanurid nõusse sai on meist ca 10 aastat vanem:). Aga noh käisime siis ära, vahtisime tunnikese klubis, kuna see oli sulgemise kellaajale suht lähedal ning seejärel juba vajusime koju voodisse.
Hommik oli ikka karm reaalsus väsimuse alal, kuid trennis sai käidud ja nüüd mõnus lebotada maasika margariitaga õhtusse..
Kuigi kui rääkida veel eelmisest ööst, siis minu arvamus klubinduse kohapealt pole mitte grammigi muutunud. Täpselt sama case, mis ca 10 aastat tagasi, vaid põlvkond on vahetunud. Ja eile oli mingi mõttetu muusika ka. Kuigi eks muusika kinni ka inimeses. Igatahes klubi oli täis, kus on siis meie kurikuulus majanduslangus?!
Eesootav nädal ei tõota hetkel kujuneda kuidagi teistsuguseks, kuigi nädalavahetusel on kahjuks päev, kus pean leppima asjaoluga et saan taaskord aasta vanemaks. Ja sellega seoses on vist väike tähistamine ka. Ja nii ta kulgebki. Tavaliselt...

Olge mõnusad...

Nädalavahetus lõunaosariigis..

Peale pikka ja väsitavat töönädalat ning pikka kaalumist reede õhtul otsustasime siiski kulgeda lõunasse nädalavahetuseks. Kuna tegelikult oli kokkulepe juba nädal varem tehtud ja eks ikka kihk ka sees, et laupäeval mäele minek.
Ja nii siis peale kosutavat und laupäeva hommikul sai võetud suund Kuutsemäe poole, jalad juba kibelemas saabastesse ja mäele. Ainus hirm mis mul seal vaid sees on esimesest korrast, see kuradima tõstuk. Teist korda üksi lauaga sellel tõstukil lõppes sellega, et poolel mäel kukkusin nii kehvalt, et alles õhtu lõppedes avastasin et veri oli väljas. Alguses ei saanud miskit aru, lihtsalt kukkusin, oli natuke valus ja kõik, aga no see fun kaalub kõik valud üles. Ja seekord ma siis rohkem püüdsin alati kellegi omaga koos üles sõita et keegi oleks toeks sel "raskel teel". Ja hea oligi, kuna seekord oli kukkujaid ikka päris palju, isegi suuskadega, kuna tõstukirajale oli tekkinud ikka kuumaastik kohati ja julmad vallid. Nii et õppida mul veel on. Peaks ütlema et tool või gondel on ikka 100 korda etem liiklusvahend.
Aga ka seekord ei lõppenud ilma vahejuhtumiteta. Nimelt siis, kulgen mina kenasti mäest alla ja ema kes oli ka fotoka valmis pannud sai korraliku ehmatuse - mingi esmakordne suusamaniakk suutis mulle tagant sellise "sajaga" sisse sõita et mats ja ehmatus oli ikka korralik. Kõige haigem oli veel see, et siis vaatab tüüp mulle otsa umbes sellise näoga et mida sa mulle ette jäid? No hallo, tagantulija peaks nagu olema see kes mööda peab saama, mitte eeskulgeja ei pea silmi tahapoole pöörama.
Aga no tundus et selles oli süüdi see, et inimene oli silmnähtavalt esimest korda suuskadel, kui vaeseke ainult mäest otse alla sahka sõitis. Pärast kokkupõrget olin küll "pissed off", kuid suurema laksu hoidis ikka kiiver ära ning oli isegi mõttes minna ligi ja küsida kas teisepoolega on kõik ok, aga vaatasin et liigutas ja otsis kobades oma altulnud suuska ning edasine sahk lahkus mäest allapoole. Ja rohkem ma teda ei näinud :).
Rääkides ohutusest, siis ma ei mõista miks laudurid ja isegi miks mitte suuskajad ei kanna kiivrit. Iial ei tea ju kes sulle kuskil seljatagant sisse võib kütta. Enamus lauduritel on ikka kiiver peas, aga alati ikka leidub mõni eputis kes siis ei taha oma look'i rikkuda või lihtsalt ei hooli et õnnetus võib juhutuda ka temaga. Minu teada enamus suuremates kuurortites ei lasta sind mäelegi enne, mis minu meelest jummala ok. Peaks olema igal pool nii. Suusatajatega on tegelikult sama teema, et võiks ning on väga hea näha et neid on üha rohkem kes sealgi kannavad kaitset. Igati positiivne. Alati ei pea ju midagi juhtuma, aga jääb võimalus et juhul kui..
Aga noh see selleks, eks igaüks ise teab. Igatahes väike vahejuhtum mind ei seganud ja nautisin edasist päeva täiega. Kuniks, lifti juures millegipärast minu ja isa piletile tähelepanu pöörati ja tuli välja et meile oli müüdud lapsepiletid..no tere talv. Täismees ostab piletid ja talle antakse laste omad. Meie ei uurinud neid ka varem, kuna kus kurat mina pean teadma mis sinna peale kirjutatud olema peab. Tegime lambanäod ja teatasime et meile müüdi need, mis meie teha saame. No problem ja kimasime edasi. Kokkuvõtvalt ma lähen mäele ja kas ma tõesti pean hakkama töötajate tööd üle kontrollima, no ega ikka ei pea küll.
Peale seiklusrikast päeva suundusime veel peretuttavate juurde Võrumaale, kus ootas kosutav saun, söök ja vein. Väsimust oli ikka kontides tunda ning nii me kuskil pool 12 õhtul lõpetasime oma kulgemise taas kodus.
Pühapäeva hommik andis taas võimaluse pikalt magada ning õhtul linna jõudes panin veel pirukagi ahju. Njämm.
Terve nädalavahetus "pure fun'i", nii peaks olema see kogu aeg :)
Ja ongi kui vaid ise tahta, sest tean et mägi ootab mind kohe varsti taas....

Uuel aastal uued teod..

Ja käes ta ongi, uus ja värske 2009.
Aastavahetus möödus vaikselt, toiduga hoidsime end lahjema peal, kõvasti sai joodud shampust ja natuke ka lastud rakette. Kuigi imelik oli see et osadel ikka kell 30 min vist ees. Juba poole 12 paiku hakati kütma ja siis nii keskööni ja edasi välja.
Aga see selleks. Peale aastanumbri vahetumist sai siis veel maal mõnuletud mõningad päevad-sai käidud nii Tartus kui tähistatud Avo sünnipäeva ning siis oli lõpp sel maa melul. Ees ootas karm reaalsus - tagasi linna ja veel hullem tagasi tööle.
Esimene päev tööl oli küll nagu võõrkeha tunne, vajas ikka uuesti kõvasti sisseelamise tunnet. Nüüdseks juba taas rütm sisse saadud, lõpetatud mõned viimased ülevaated eelnevale aastale ja tehtud ettevalmistused algavale meediahooajale. Loodame et tuleb sama hea ja huvitav kui oli eelmine.
Midagi muud põnevat polegi veel hetkel ette näha, kõike on vaikne nagu jaanuar ikka, kõik põevad veel jõule ja aastavahetust. Peab ise midagi välja mõtlema enda lõbustamiseks. Tegelikult olen ammutanud viimase paari nädala jooksul päris korraliku hulga raamatuid, 5 kui ma ei eksi ja mõned veel veel voodikõrval ootel. Aga mis siin ikka talveõhtul muud teha kui võtta tassike teed ja lugeda ning unustada töömured.
Muideks minu blogi on ka nüüd mõned päevad rohkem kui aasta vana, juheii..Loodan et mõni lugeja ikka leidub ja eks jätkan samasuguse stiiliga edasi.
Aga muidu unist jaanuari teilegi...

Tagasivaade mööduvale 2008 aastale

Kui hakkan tagasi mõtlema kohe kohe lõppevale aastale kokkuvõtvalt, siis jään vist rahule, sellega mis olnud.
Sest peamine mis sellel aastal vist kõrvaltvaatajale silma on jäänud see, et ma kogu aeg vist puhkan ja reisin. Minu õnneks on olnud käike tõesti päris palju, ja see tekitab mulle vaid rõõmu. Kuigi tööd on ka vehitud nii et nina tatine.
Kui hakkan tagasi vaatama kus siis käidud on sel aastal, hakkan kohe aasta algusest peale: Rootsi(jaanuar) - Norra (jaanuar-veebruar) - Tai (veebruar-märts) - Portugal (mai) - Soome (juuli-august) - Läti (september) - Saksamaa (september) - Prantsusmaa (september) - Hispaania-Gran Canaria (detsember). Peakski vist kõik olema, napp 1 riik puudu kümnest. Kui vaadata siis kõige "karmim" kuu on olnud september, ja seda ta oli..Olin 3 nädalavahetust jutti kodust ära ja väsimus andis lõpuks ikka tunda-kõik see magamatus ja lennusõidud. Aga ma ei kurda, reisida on vahva. Ja eks tulevaks aastaks ka vaikselt juba plaanid.
Töö poole pealt on kõik endine ja mööduv aasta olin vist sama tubli kui eelmistelgi ja püüan sama ka tuleval. Vähemalt minu üle keegi kurtnud pole.
Kuigi üks okas on siiski hinges-ka sel aastal ei õnnestunud saada oma kodu, ikka loodan vaikselt et juhtub see äkki siis järgmine aasta. Loodame siis et kinnisvara hinnad ikka langeks veel ja ega bingo loto võit ka paha ei teeks, et natukenegi kaasnevat laenuorjust vähendada:). Ja kui aus olla pole sellise müügikuulutuse otsa ka veel sattunud mis oleks meeldinud nii, et tormi peaks jooksma kohe.
Ja ega see elu nüüd paha ka pole kui kaelas pole ühtegi laenu ega liisingut. Jube hea tunne ikkagi. Ja kes teab, äkki täitub kunagi minu unistus jätta kodumaa kus see ja teine ja soetada elamine hoopis mõnusamasse kliimasse kui meil siin. Ja ega muus osas meil ju ka kõik super pole siin porimülkas, olen seda ammu juba rääkinud.
Aga jah jõulud on möödas, varsti ka 2 nädalat jõulupuhkust ning aasta viimane 366 päev(teadagi oli ju käesolev aasta liigaasta) ka kohe varsti. Vana aasta mustus on maha pestud, kala ja juurvili aurutis ning kook ka hommikust saati juba jahtumas. Ning egas muud kui vaid kõht täis süüa, nautida õhtu lõppu TV ees ning oodata 00:00 et lasta ka mõned raketid, mis minule omaselt sai viimasel minutil soetatud.
Ja maal on ikka nii hea olla-siin on vaikus ja on lumi:).
Aga siinkohal lõpetan ja asun saatma vanat aastat ära. Kuidas uus saabus, räägin juba uuel aastal.
Vahvat vana aasta lõppu kõigile!!