Ja kuidas kevad tuppa jõudis..

Et selleni jõuda pean minema tagasi eelmisesse nädalavahetusse, mis oli kordades etem kui praegune. Esiteks ilm oli kõvasti soojem ja teiseks 3 mõnusat vaba päeva, mis andis kohe tõuke end maale pagendada.
Maal sai ette võetud kohe igasugu kevadtöid - koristasime emaga majaümbrust ja põletasin kaminas igast soga (papist karpe, kuuseoksi jne jne) mis sinna hunnikus oli valmis pandud. Samuti sai lõpuks maja totaalselt ära mädanenud rõdupiirded kus seda ja teist lõhutud, et uued ja värsked kiiremas korras valmis saaks. Kuid hästi naljakas on see, et pärast seda nägi maja kuidagi tühi välja, silmaga oli näha et miskit väga olulsit on puudu:). Igatahes loodan et uued piirded saab sinna nüüd kiiremas korras ette.
Ja kolm päeva nädalavahetus - see tuleks muuta reegliks, 2 päeva kaob kuidagi nii ruttu, aga kolm oli juba mõnus. Sai end ikka kenasti välja puhatud.
Kuna ilmad olid nii vapustavalt ilusad siis käisime emaga ka esimesi sinililli otsimas, mis meil ka õnnestus:

Et veel rohkem ka kevadet linnakoju tuua, siis rüüstasin ka natuke paju ja kreegipuid(need praeguseks kenasti ka toas juba lehte läinud):

Ülejäänud nädal kulges suhteliselt töiselt, vahepalana sai vaid küpsetatud üks hõrk tomatipirukas värske päris oma rohelise sibulaga, mis maitses oi kui hästi.
Ning kuna ilmateade ei soosinud motikaga maaleminemist, siis otsustasin et pean vahelduseks tubli olema ja ikka end taaskord liigutama, viimasest korrast oli vist taas mööda läinud ca 2 nädalat. Liigutamine lõppes sellega, et käisin reedel ja laupäeval basseinis ja mõlemal korral korraliku tempoga kilomeeter(25m basseinis siis 40 otsa) ujumist, millest tänaseks on oi kui suur väsimus ikka kontides. Alul oli ka plaan täna minna, aga ei ole mõtet end ikka rihmaks tõmmata ja otsustasime hoopistükkis üle pika aja kinno minna - plaanis siis "Knowing" Nicholas Cage'ga peaosas. Eks siis näis kuidas meeldib.
Aga nüüd lähen teen ühe kosutava supi, enne kino poole tüürimist.

Kuidas ma kevadeni jõudsin..

Nagu välgukiirusel on möödudnud tsipa üle 2e nädala minu viimasest täiendusest, kuid kui aus olla siis otsisin terve see aeg siia seda ilusat nartsisside pilti, päriselt kah!!
OK, ok, tegelt ei ole see lugu nii, vaid hoopis teisiti - lihtsalt mitte kui midagi pole mu elus toimunud, ühtegi intsidenti pole juhtunud mida oleks saanud siin välja elada.Tavaline töölooma päevakava..
Kui tagasi mõtlen neile kahele nädalale, siis ei meenu ka miskit mida peale kontoris vihastades veedetud aja teinud olen, lihtsalt ei meenu, seega pole olnudki muud.
Trenni ei jõudnud ka vahepeal päris mitu nädalat, aga see viga sai parandatud eile, kui hüppasin basseini ja tegin ühe kilomeetrise treti, peale mida lõõgastav mullivann ja saun, peale mida oli ikka kuradima hea olla. Rannahooaeg ju ikkagi läheneb ehmatava kiirusega, ikkagi juuni alguses juba:), kui just siinmaal piisavalt sooja enne ei anta. Ja nii pikka vahet enam trenniga ikka jätta ei tohi.
Samuti võtsin lõpuks ette miskit selle masendava hallusega ja masendusega mis mind tabanud oli - jõudsin üle aasta (ma kahtlustan sellist ajavahet?!) taas alustada solaariumi kuuriga, et natukenegi leevendada seda soojavaegust ja valget nahka. Ja enesetunne on taaskord paranenud sajaga. Ikka taas jõuan arusaamisele, et mu elu oleks ikka palju ilusam ja lillelisem mujal kui siin rõveda suusailmaga konnatiigis. Aga noh mis teha, thats life. Seega tuleb leida alternatiive, vähemalt hetkel, loodame et tulevik on ilusam.
Aga esimesed ilusad ilmad, nagu siin mõned ikka olnud on, ruulivad ikka täiega - läheks ainult kiiremini soojemaks. Kuigi ega see ei takista mind ju talvejopet/saapaid nurka juba viskamast.Ikka mõned head nädalad juba need unustatud, kuigi vahel annab ikka vali jäine tuul märku sellest, et suvi on ikkagi mägede taga. Jube hea oleks ikka otse saabastest hüpata rihmikutesse, liigutada varbaid päikese käes..Selleks puhuks on ka mul taaskord värskendatud jalanõude ja rõivaste osakonda, nagu mul neid juba poleks, yeah right..Ilusaid asju pole ju kunagi vähe:).

Aga nüüd väsisin ära mõtlemisest, mida teile siia kirjutada..seega järgmise korrani, loodan et enne seda ka midagi vahvat juhtub.

Ühe hooaja lõpp - teise algus

Heh, nagu näha pole mind ammu siia lastud, tegelikult pole ise kippunud, kuna taaskord on elu olnud äärmiselt igav.
Kuid sel nädalavahetusel olin taaskord peale oma kukkumist sportlikkus ise - päev mäel. Kuna ka mõningad teised pereliikmed olid omale vahepeal varustuse soetanud, küll suuskade näol, siis tuli ju need sisse õnnistada ja mis sai minul olla selle vastu et saab mäele. Otseloomulikult olin nõus ning kuna kevad pressib peale oma sulamärkidega, siis oligi aeg oma talihooaeg lõpetada, kuid kes seda veel täpselt teab, kas ka ikka viimaseks korraks jääb..Ilm oli super, kuigi lumi oli veits nö "supp" nõlval, ei seganud see meid laskumast lugematu arv kordi. Ja mis peamine, proovisime emaga ka esimesi kordi elus hüpekat ületada.Püsti jäime ja kondid terved takka. Loomulikult esimese korra aeg me kiirust suureks ei ajanud ja minu viimane üritus oleks napilt sellega lõppenud et poleks mäe tippu väljagi jõudnud, suutsin hoo nii maha pidurdada..Aga nalja sai kui palju ja ise olime täiega rahul!
Pärast tunde mäel olekut tegime veel ühe kerge eine pubis ja kodutee oli taas autorataste all. Oi milline väss tuli soojas peale. Sport ikka väsitab, aga sedalaadi ala vaid heas mõttes, kuna see lihtsalt on pure fun!! Olen vist päris paljudele jõudnud öelda, et ei kahetse mitte grammigi, et selle väljamineku 2007 jõuludeks endale tegin, lumelaua täisvarustuse näol siis. Siiani on kõik hästi vastu pidanud, laud on veidi kriipida saanud, aga no imelik ka kui ei kuluks:).
Ja kui nö ametlikult sai talihooaeg lõpetatud, siis tuleb ju alustada ka uut.
Meie siis alustasime kohe samal õhtul grillihooaega, njämm. Oli ikka hea küll pärast pikki kuid. Ja liha ikka pärast pikka päeva väljasolekut ja sellele järgnenud sauna oli ikka kuradima hea. Uni oli ka hää.
Ning uued punased kingad on ka kevadet ootamas:)).

Libedus..

Sain minagi siis tunda lõpuks seda karmi reaalsust, et kukkusin päris korralikult. Olgu ette öeldud et õnneks oli õnnelik õnnetus.
Nädalavahetus kulgeski siis peaagu mitte midagi tehes, hästi natuke sai koristatud ja samuti jõudsin ka trenni lõpuks, mis lõppeski siis trepil päris pahasti kukkumisega. Trepp oli otseloomulikult nagu kiilas ja puhastamata. Polnud muud vajagi kui korra astuda ja natuke libedamaid jalanõusid ja olgem ausad, hullema hoidis ära see, et jõudsin käed maha panna. Muidu poleks olnud ime kui pea oleks lõhki olnud. Kirja sain siis valusa lospu teravalt trepiäärelt vastu jalga. Alguses kartsin küll et siit see elu esimene kips tuleb, aga õnneks nii ei läinud. Käia saan kenasti ja õnneks valu ei tee, mis tähendab et arstile ma seda näitama pole läinud. Nahk on ikka maas, aga õnneks ei midagi hullemat. Käte katkiminemise päästsid ka kindad. Aga jah hing oli täis ja raev oli laes. Püüan küll sportlikkust üles näidata ja trennis käes spordiklubile raha viia, aga kui selle eest ei jõuta ka treppi puhtaks teha, siis on ikka pahasti. Kaldteest mis seal kõrval ei hakka ma parem rääkimagi, see on totaalselt kiilas olnud terve talve. Täitsa paneb imestama, kui peaks sinna sattuma praegu keegi ratastoolis või lapsevankriga on liug ikka pikk.
Nii et vaadake kuhu te astute...

Räige väsimus

Eis oskagi pealkirja kuidagi kommenteerida. Asi lihtsalt ongi nii ja midagi teha ei ole. Tahaks vaid magada ja kodus olla, ning mitte kui midagi teha.
Olen mõelnud küll, mis selle kõik tinginud on, aga eks see vist selle süü ole et olen jälle äärimiselt aktiivne olnud:
1. nädalavahetusel maal koos päevase Kuutsemäel rassimisega, mis lõppes ikka kohutava väsimusega. Hommikuti ikka varakult ülesse ka sai end aetud.
2. Esmaspäeval mingi nõme poolik päev tööl, peale mida sai küll vaid lebotatud raamatute seltsis.
3. Teisipäeval varakult taas üles et jõuda vastlatrallile
4. ja kolmapäevast kuramus taas tagasi tööle

Maale sai juba kimatud reedel suht varakult, ning peale vanaema kojuviimist sõudsin ka ise kodu poole, kus sai siis natuke niisama oleskletud kui ka vaadatud vana aja diapositiive, nii põnev aparaat ju. Ma arvan et kasutasin seda vist aastaid 20 tagasi:).
Laupäeva hommik algas varajase ärkamisega, et teha kiire linna tuur, peale mida võtsime 3kesi (ema,isa, mina) suuna Kuutsekale et seal siis mõnusalt pool päeva aega veeta. Ilm oli super, mägi oli hea, isegi üle ootuste hea ning peale 3 tundi korjasime end taas autosse kokku et tagasi koju sõita. Õhtul pidid tulema veel emale sünnipäevakülalised, mõni ka minule. Loomulikult oli peale väljasveedetud aega ning sauna tunne et ei mingeid külalisi vaid voodit paluks. Kuid kahjuks nii kergelt me ei pääsenud ning magama sain alles poole öö paiku.
Pühapäevane päev kulges peaasjalikult sõites, kuna esmaspäevaks tuli ju end taas linna veeretada ja nii ta oligi. Taaskord üks nädalavahetus möödas.
Pühapäeval hankisin ka mitu head raamatut millele olen siis juba otsa peale teinud 2 päevaga.
Kuna teisipäev oli vaba ja ühtlasi ka vastlapäev, siis loomulikult pidin saama vähemalt kelgumäele, mida ka siis tegin ja 2 korda allasõitu jäi minu kontole sel päeval. Ülejäänud päev sai taas kas veedetud une-mati maal või raamatu seltsis.
Kui nii võtta siis pole ju nii väga lahminud ka, et väsimust õigustada.
Eks vist ilm ka mängib rolli, kuigi päike on juba pilve tagant väljas ja kevad rühib suure jõuga talvele peale. Üks päevake ka veel vaja õnneks tööl ära kuidagi kannatada ja siis taaskord tööinimese õnnistus nädalavahetuse näol, kus ma taaskord ei kavatse teha mitte kui midagi.