Viru Raba 7.10

Kui juba hoog sisse võtta, siis kirjutan kohe ka teise postituse.
Eile trotsides vihma ja kurjakuulutavalt tuult sai käidud Viru rabas matkamas kliendiürituse raames. Kuna hommikune väsimus oli veel kontides ja ilm ka just suurepärast päeva ei soosinud, mis sellest et teisipäev oli ilus ja täna ka, olime meie just valinud kõige vihmasema-tuulisema matkapäeva. Aga see selleks, seljas olid soojad riided ja peal korralik keep, ning matakajuht ees, kulges päev siiski täitsa hästi.
Esmalt sõitsime siis linnast Lahemaa Rahvusparki, kus läbisime Viru raba õpperaja 3,5 km, mis tutvustab Eestile tüüpilist rabamaastikku -ja taimestikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Peale seda sõitsime juba bussiga edasi Oandu loodusmetsa õpperaja juurde, mis tutvustab vanu rannamoodustisi, metsa arengu erinevaid etappe ning kooslusi, metsloomade tegutsemise jälgi. Rada ise on küll 4,7 km pikk, kuid läbisime vaid lühikese osa, et nö maitse suhu saada. Seda enam et kohe alguses oli näha et möödudnud nädalavahetuse torm oli ka jätnud oma jälje sinna. Puid oli risti-rästi maha kukkunud. Aga kuna meil aeg oli nagunii limiteeritud, siis oligi hea põhjus tagasi pöörduda bussi juurde et võtta ette sõit Altja kõrtsi poole, kus ootas kosutav kõhutäis. Kõhud punnis jõudsime tagasi linna juba hilja õhtul, kust siis mina maandusin koju 22 paiku ja otsejoones värskeõhumürgituse saatel voodi. Hommik saabus valutava kurgu ja siiani kestva väsimusega.

Lagos 22-30 sept 2009

Olles tagasi küll juba nädala jagu, pole olnud lihtsalt aega, tahtmist ning ka viitsimist midagi siiani kirjutada. Kuid nüüd püüan end kokku võtta ja midagi ritta seada.
Niisiis kauaoodatud puhkusest. Esmaspäeval 21sel septembril kes oli, kes mitte veel kenasti töölainel ning õhtul sai võetud suund Lõuna-Eesti poole, kus siis peale lühikest ööd lasta end sõidutada Riia lennujaama.

22. september - Peale varajast ärkamist kujunes ülejäänud päev peaasjalikult lendamisetele ja lennujaamadele. Esmalt siis Riia-London, kust peale 5 tunnist pausi edasi London-Faro ning sealt juba edasi ettetellitud taksoga Lagosesse. Kuna ajavahe oli juba alates Londonist 2 tundi siis kohale peatuspaika saime 21:30 paiku kohalik aeg. Eestis oli siis juba kellaosuti poole 12 peal. Karm aga reaalsus, et 18,5 tundi teel oldud. Nädalaseks peatuspaigaks olime valinud väikse apartementhotelli Casa Paula Lagose vanalinnas. Mõnus hubane 2 toaline korter, kus oli olemas kõik eluks vajalik. Lisaks sellele oli veel õues pisike bassein mõnede lamamistoolidega ja katusel hea vaatega terrass. Esimene õhtu mööduski siis kohe koti nurka viskamise ja magama heitmisega, sest kõigil võttis juba võimust väsimus.


23-24-25 september - Ei hakka eraldi iga päeva kohta kirjutama, kuna neid kõiki sidus üks joon - RAND. Neil päevadel kulgesime marsruudil hommikusöögi kohvik - rand - Casa Paula - õhtusöögirestoran/õllepeatused. Rannailmadeks olime teinud õiged valikud. Sooja oli arvatavasti 30 kraadi ringi (ei tea täpselt kuna mõõdikuid ei näinud kuskil), ookeanivesi karastavalt mõnus ja lamamistoolid koos sooja liiva ja külma õllega lihtsalt tshillid. Ainsa väljasõiduna võtsime ette 2 tunnise merereisi vaatamaks "grottosid" - esmalt natuke sõitu suurema paadiga kaldalt eemale ja seal juba gruppidena sõitsime kiirpaadiga vaatama looduse poolt uuristatud kaljusid ja taas tagasi mandrile. Vaatepilt oli ilus, aga kõikumine lainetes mitte nii ilus:).

26. september - Olime juba mõned päevad tagasi kokku leppinud, et siis teeme otsese päikesevõtuga pausi ja lähme bussiga Albufeirasse. Nagu tellitult oligi laupäev Lagoses juba vihmasabinaga ja jõudes bussiga sihtkohta säras päike nagu muiste. Mis sa hing ikka ihkad - seal kus pole sind sajab vihma ja seal kus oled sina paistab päike. Esmalt üritus "tunne linna" bussiga leida õige peatus kus maha astuda et jõuda kesk/vanalinna, et teha siis tutvust ka kohaliku kohviku ja poevalikuga. Leides õige tänava, käisime esmalt tänavalõpus asuvat randa imetlemas, et teha siis kohe võrdlus meie omaga ja sealt edasi juba kõhukinnitamine ning mööda kaubandust kolamine. Et kõige viimane buss läks tagasi kodulinna suhteliselt vara, siis võtsime vastu otsuse proovida ka kohalikku rongiliiklust, mis kulges täitsa hästi ja õhtuhämaruses 22 paiku olimegi tagasi Lagoses.

27-28 september - teemaks taaskord RAND. Kulgemine sama, mis 23-24-25dalgi, seega pikemalt pajatama ei hakka. Juurde vaid see, et 28 õhtul tuli taas kohvreid pakkima hakata, et minna vastu pea 33 tunnisele kodumatkale.

29. september - Hommikul kiire hommikusöök ja suund bussijaama, kust siis edasi võtsime suuna Faro poole, kus õhtuse lennuga pidime jõudma juba Londoni. Päeva veetsime veel päikeselises Portugalis shopates, kuna Faro oli juba linn "korralike" poodidega ning nädalane paus selles vallas andis kohe tunda:). Lagosest olime peaasjalikult soetanud vaid turistinänni kodustele ja omale ehteid. Õhtuhämaruses maabusime siis Londonis, kus tuli vastu pidada öö lennujaamas, kust varahommikul võtta suund Riia poole. Nii me seal üritasime jahedal põrandal leida mugav asend, et natukenegi tukkuda, kuid juba poole 4 paiku öösel saime kodinad ära antud ja shoppingualale sisenetud, kus skoor oli küll vaid varajane hommikusöök. Käes oli juba 30.september ning varahommikuse lennuga me Riia jõudsimegi, kus siis taaskord auto meid peale korjas ja Lõuna-Eestis vahepeatusega/autovahetusega Tallinna kell 18 õhtul tagasi jõudsime. Karm ülevaolek, aga mis teha. Puhkus oli ju täiega tshill!!

Täpsustuseks, et reisiseltskond koosnes peaasjalikult vaid naistest, neid kokku oli 4 ja sihtkohaks olnud armas valge väikelinn Lagos asus Portugalis!

Vana ja uut..

või uut ja vana, kuidas võtta.
Seekordki alustasin eelmise postituse lugemisega, kuna märkamatult on möödudnu pea terve kuu. Eelmise lõpus olnud päev möödus ka täpselt nii, nagu loodetud. Film nähtud, sünnipäev tähistatud ja maal ka oldud. Maal olen tegelikult vedelenud kõik nädalavahetused, kuna lihtsalt ei taha linnas olla ja sealgi piisavalt tegevust mis vaja enne külmasid teha. Nimelt olen neli nädalavahetust seenel käinud, kõik korrad väljunud täis anumatega. Ise ma just suur seente fänn pole, aga korjamine kui tegevus on väga meeltmööda. Nii et teised on vatti saanud nendega edasi tegelemise osas - küll marineerinud, teinud salatit, kastet, mida iganes veel..Samtui sai kuivama pandud sellesuve basiilikud, mida siis talvel täie hõnguga nautida.
Peab ära märkima ka seda, et tõeline korilusaasta on olnud. Marjul käidud, seenel, purkidesse igast kraami tehtud, imestame siin juba kes selle kõik ära sööb:).
Muus osas on kõik kulgenud tavapärast rada - töö-kodu-trenn. Raamatuid olen vahepeal samuti läbi lugenud rohkem kui üks, vahel imestan et nädala peale neid juba vaja mitu:).
Aga kuna käes on septembrikuu, siis midagi uut ju peab seal alati olema - tadaa, läksin uuesti kooli, peale 4 aastat pausi. Imelik on natuke, aga küll vast harjub. Kuigi tegemist ei ole mingi erialase asjaga, vaid keeleõppega, siis saabki see olema pigem eneseharimine. Eile oli esimene tund ja nii me seal kõik 9kesi kenasti alustasime Ast ja Bst. Õpetaja tundub ka vahva olema, seegi positiivne. Loodan et minu huvi ja senine meeldimine ei rauge siis. Pealegi natuke siin põen ,kuna kohe kohe on tulemas 3 tunnine paus õppes - taas terendab puhkus, mis juba üsna kiirelt läheneb aga loodan et see mingit suurt auku sisse ei jäta. Puhkust ootan tegelt juba ammu, kui aus olla on kopp ees kõigest ja väsimus tapab. Loodetavasti 1,5 nädalat eemal kõigest vahva seltskonnaga kannab selle eest hoolt.

Hej då!

Viimase aja tegemised

Viimasel ajal on juba nagu tendentsiks kujunenud et kirjutada uut sissekannet, pean lugema eelmist, kuna mööda on läinud kõvasti aega ja meelest ammu läinud mis seal oli. Nii ka seekord.
Edasi on kulgenud elukene töörütmis, samuti trenniga, oma kolme treeningkorda nädalas oleme jõudnud säilitada, isegi käesoleva lühikese töönädala raames. Tahtejõu säilimine on isegi enda imestust väärt.
Esimene nädalavahetus peale puhkust sai taas veedetud maal, ilm isegi soosis veel päikesevõttu ja nii ma terve laupäeva kodus lamasin päikese käes uhkes üksinduses, kuna kes tööl, kes võistlustel, kes kalal. Nii hea rahulik oli.
Pühapäeval tulime linna suhteliselt vara, kuna pidin kohtuma ühe vana-vana tuttavaga, kel siis saatuse tahtel juhtus miskit telefoniga suures peomöllus ning ühendust me enam ei saanudki mitu päeva ja varajane sõit läks tühja, kuna ilm oli super. Selle aga kompenseeris kohe lõunast Kaberneeme sõit, kus sai siis tshillitud mitu head tundi.
Pärast sai tehtud terve nädal tõsist tööd peale mida lõõgastusime pika nädalavahetuse Saaremaal.Veetsime mõnusalt aega hea sõbra suvilas Mändjalas, kus ühes sai tähistatud ka tema jubileumi. Sai nii söödud-joodud-tsillitud rannas ning passitud sadamas praami järjekorras, aga üritus oli neid magamata öid ja tunde väärt. Pühapäeval koju jõudes olid sõpradeks ainult duss, padi ja järgmine selgem moment esmaspäeva hommikul.
Hea seegi, et see nädal on lühike. Kolm töökat ning trennikat päeva seljataga, ootab ees homme vaba päev, lõpuks ometi ka meie maal see juhtub. Plaanis Harry Potter hommikusöögiks, kui suudan tõusta, lõunaks sünnipäeva külastus ning õhtul tervendav maaõhk. Saab olema tihe päev. Reedel peaks nagu tööd ka tegema kodukontoris, aga vaatame kuidas päev kulgeb, loodetavasti rahulikult. Vähemalt hoian pöialt. Ja sellega algab taas nädalavahetus, minu lemmik.

Puhkus

Viimases postituses andsin märku, et algamas on puhkus. Nii ta oli ja nüüdseks juba pea nädal ka tööl käidud, aga pole olnud lihtsalt mahti pajatada tegemistest. Puhkuse ajal hoidsin heaga arvutist eemale niipalju kui andis ja enam vähem see ka õnnestus.
Ja puhkusest siis - 3 nädalat linnakärast eemal on ikka tõsine kosutus, mis sest et isegi vahel töökõnesid tuli vastata, aga maaõhk vist kompenseeris kõik.
Viimases postituses räägitud kontsert jäi otseloomulikult külastamata, kuna pühapäeva õhtuks selgusid juba teised plaanid ning Viljandi Folgile ka kahjuks Virvet kuulama ei jõudnud. Kahju, loodan et mõni tuur veel eakal memmel tulemas.
Kogu puhkuse aeg sai tõsiselt vedeletud.
Esimene vaba nädal oli üsna päikeseline, seega kohe oli paar rannatuuri Pärnusse ning rõdul lamamist kõht taevapoole. Raamatud, mis olid ka ripakile jäänud said ka üsna kiirelt oma lõpu. Uued sai isegi valmis toodud, aga siis kuidagi läks aeg nii käest, et pole siiani jõudnud üldse süübida. Kuna ilmad ka nii kenad hetkel, siis püüab ka päris palju väljas olla ning nii need õhtud mööduvadki. Täna on vaid tubane õhtu ja seda kohe kasutasin siis osavalt lahtiste kohtade parandamiseks:).
Korra sai ka põigatud Lätti koos emaga - käisime nostalgitsemas Ruhjas. Pisike väikelinn või alev, ei teagi kumb ta hetkel on, Lätis, kohe meie lähedal. Mäletan lapsepõlvest, et vanaemaga sai sinna ikka käidud liinibussiga kui suveti maal olime, aga sellest on oma 20 või rohkemgi aastat tagasi. Ja siis võtsime ükspäev ette ja tegime emaga juba mitu aastat plaanitud tripi ära - jalutasime Ruhjas, sõime kohalikku jäätist, ostsime lehmakommi ning kohalikku õlut ning siidrit ja siis kimasime koju tagasi läbides veel mõningad väikelinnad.
Teine nädal sadas peaasjalikult päeval vihma ning õhtud olid juba päikeselisemad - seega sai niisama tubaselt toimetatud ning õhtuti väljas tshillitud, isegi korra käisime mustikal, millest siis ema moosi keetis. Minule jäigi vaid korjamise rõõm, kuna moos pole just mu lemmik asi. Kuigi mõte on veel metsa rünnata, kuna tahaks ikka mustikakooki ka kord aastas värsketest ja eriti enda korjatud marjadest. Siiani on kasutuses olnud vaid eelmiste aastate jäägid sügavkülmast.
Suurt rõhku sai pandud ka söögi tegemisele kogu puhkuse vältel. Emaga moodustasime omamoodi köögitoimkonnad, üks meisterdas ühel teine teisel õhtul, kuidagi tuleb need mul hunnikus kokku soetatud kokaraamatud ju kasulikuks teha.Saigi peasasjalikult ette võetud just neid asju, mida siiani pole teinud ja kõik läks kaubaks ning kiideti samuti. Ja tendents on siiani jätkunud, olen enda üle uhke ka.
Viimane puhkuse nädal sai ette võetud ka väike 3-päevane trip üle lahe. Sai külastatud peretuttavaid Lahtis ja kapatud mööda kirbukaid ja muid poode ning otseloomulikult kõvasti shopatud - sest kõiki neid asju on ju nii VÄGA vaja :). Kuigi tegelikult suustin ka endale imestuseks olla tagasihoidlik, ning piirduda kohati vaid tõesti soovitud asjadega, millest puudust tundsin oma garderoobis. Peale reisu sai veel tshillitud maal mõned päevad ja siis algas taas pakkimine tagasi kodupoole linna. Õnneks oli see hea, et oli teada, et tööl midagi hullu ees ei oota ja sai kohe esimene nädal rahulikult teha eelnevate kampaaniste kokkuvõtteid ning natuke süübida juba sügiseplaanidesse. Päevad on olnud tegusad, aga see ongi hea, siis saabub kiirelt ilus päikeseline nädalavahetus nagu nüüd ju lubatakase ning teadmine, et maa ootab taas.
Koos töö algusega sai ka kohe alustatud uuesti treeningutega, püüame käia kui vähegi võimalik lõunaajal, et värskendada meeli ning saada korrakski töörütmist välja ning boonuseks on ju siis õhtu vaba. Esimese nädala skoor on kohe 3 trenni (3s tegelikult alles homme:), vast ikka jõuame) ja seda joont püüame siis ka säilitada. Küllap saab ikka asja.
Ja muud nagu polegi vist, Harry Potteri uue filmi võiks vaid veel plaani võtta, siis peaks nagu taas järjel olema linnaeluga..Ja uut puhkust on õnneks vaid oodata vaja ca 1,5 kuud, siis saab loodetavasti taas päikesel end lasta silitada.