Lõpuks saabus ka minu õuele see õnnis päev, kui sulgesin kontori ukse enda järel ja maale ära suvitama tulin. Ja kohe terveks kuuks ajaks!
Juba mõned eelmised postitused annavad märku minu esimese nädala tegemistest, aga kokkuvõtvalt oli see üks seiklusterohke ning tegus aeg.
Nädalavahetuse toimetasime kodus ning väisasime murakametsa, korraldasime burgeripeo ning siis oligi aeg pakkida juba kott, et sõita üle lahe.
Meie tavapärane paaripäevane trip tuttavate juurde, et kirbukatel kolada ning lihtsalt eemal olla. Tavapärasest erines vaid seekordne aeg, nimelt oleme tavaliselt käinud veidi hiljem, kuid kuna meie perre oli oodata pisiperet vennalapse näol, siis otsustasime kiirelt enne paika pandud tähtaega reis ära teha. Aga mina nagu vana selgeltnägija ütlesin selle peale kohe, pange tähele sünnib siis kui meid pole. Ja nii läkski, samal ööl kui meie nina Soome poole keerasime, sündis ka pisike piiga. Vaagisime küll tükk aega, mis teha kas minna või mitte, kuid mis abimehed meie ikka oleme haiglas oleku ajal. Selleks ajaks kui nemad haiglast koju saavad, jõuame ka meie koju ning võime teda imetleda oi kui kaua ja aidata nii kuis saame. Nii läkski. Sai reisul käidud ja tagasi tulles ootas meid ees juba uus ilmakodanik, kes hetkel rahulikult oma tavapärast tegevust ehk und naudib.
Peale imetlemise ning vajadusel une valvamise oleme jõudnud ka suure laari kurke sisse teha ning halba ilma nautinud. Loodetavasti läheb nüüd paremaks, kuna tahaks ikka veel suvesooja ning erinevaid suveüritusi väisata ning loomulikult ka päikest võtta ja marjad mahlaks tegemist. Õnneks viimase sain ka veel enne Soome minekut kiirkorras tehtud, nii et nii mõnigi on juba öelnud, et sul on ilus jume. Hea seegi:). Kes palju tahab, see ka palju jõuab. Esimese nädalaga olen jõudnud ikka päris palju, eilegi kui esimene nädal läbi saama hakkas imestasin et kas tõesti alles sai esimene nädal läbi. Loodan et järgnevad nädalad on sama tegusad ning aeglased.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar