Uued köögividinad

Kui ma eelmises postituses mainisin juba parmesani riivi, siis tegelik saak seekordselt üle-lahe reisilt oli märksa suurem. Kuna burgeripeo ajal tõrkus vana ja väsinud hakklihamasin, siis leidis tee kööki minu päris enda masin, samuti uhmer, kookide kaunistamiseks spaatel+tordilabidas(imekobel olin siiani asjad ajanud juustunoaga), pirukavorm, mida olen mitu head aastat taga ajanud (st just sellise kujuga vorm), siis 1+2 ahjuvormid(ehk 1 suur ja 2 samasugust väikest), koogi kaunistamiseks pintslikomplekt, geelid kirjutamiseks, suhkrumassid, martsipan ja kotleti vormija. Viimane ost oli küll täiesti emotsioonikas, nii kui nägin, lihtsalt haarasin, samahästi saab ju kätevael ka teha, aga no eks siis teinekord on vähemalt kotletid ühesuurused:).

Lasanje värskest pastast

Tegelikult oli see tänane õhtusöök üks jääkide likvideerimine. Nimelt oli eilsest grillist alles jäänud hea hunnik liha, mis leidis tee kastmeks koos purustatud tomatite ja tilga piimaga. Juurde kiirelt värske pasta ning voila, meil seekord siis lasanje näol.

Vaja:
värsket pastat (200g jahu, 2 muna, tiba soola oli minu kasutatud kogus)
eelmise õhtu grillliha
2 purki purustatud tomateid
veidi piima
parmesani juust

Valmista pastamasina abil lasanjeplaadid.
Tükelda vajadusel liha väiksemaks, soojenda pannil, lisades juurde purustatud tomatid ning veidi piima, et saaks sellise paraja kastme konsistentsi. Pigem veidi vedeldam kui tahkem.

Võita ahjuvorm. Lisa põhja lasanjeplaadid, kata kastmega, riivitud parmesaniga. Korda tegevust, kuniks aineid jagub. Kõige pealmiseks kihiks jäta pasta. Vaata et ka viimane kiht oleks kastme sees. Lisa ka kõige peale riivitud parmesani ning ahju. Nii 180-200 kraadi juures kuni pasta on küpsenud.

Sellega sai ristsed ka minu uus parmesani juustu riiv:). Ei jõua end ära kiita selle ostu eest, nüüd ehk jäävad sõrmed ka terveks, muidu pidevalt juhtus et näpult nahk läks.

Puhkuse esimene nädal

Lõpuks saabus ka minu õuele see õnnis päev, kui sulgesin kontori ukse enda järel ja maale ära suvitama tulin. Ja kohe terveks kuuks ajaks!
Juba mõned eelmised postitused annavad märku minu esimese nädala tegemistest, aga kokkuvõtvalt oli see üks seiklusterohke ning tegus aeg.
Nädalavahetuse toimetasime kodus ning väisasime murakametsa, korraldasime burgeripeo ning siis oligi aeg pakkida juba kott, et sõita üle lahe.
Meie tavapärane paaripäevane trip tuttavate juurde, et kirbukatel kolada ning lihtsalt eemal olla. Tavapärasest erines vaid seekordne aeg, nimelt oleme tavaliselt käinud veidi hiljem, kuid kuna meie perre oli oodata pisiperet vennalapse näol, siis otsustasime kiirelt enne paika pandud tähtaega reis ära teha. Aga mina nagu vana selgeltnägija ütlesin selle peale kohe, pange tähele sünnib siis kui meid pole. Ja nii läkski, samal ööl kui meie nina Soome poole keerasime, sündis ka pisike piiga. Vaagisime küll tükk aega, mis teha kas minna või mitte, kuid mis abimehed meie ikka oleme haiglas oleku ajal. Selleks ajaks kui nemad haiglast koju saavad, jõuame ka meie koju ning võime teda imetleda oi kui kaua ja aidata nii kuis saame. Nii läkski. Sai reisul käidud ja tagasi tulles ootas meid ees juba uus ilmakodanik, kes hetkel rahulikult oma tavapärast tegevust ehk und naudib.
Peale imetlemise ning vajadusel une valvamise oleme jõudnud ka suure laari kurke sisse teha ning halba ilma nautinud. Loodetavasti läheb nüüd paremaks, kuna tahaks ikka veel suvesooja ning erinevaid suveüritusi väisata ning loomulikult ka päikest võtta ja marjad mahlaks tegemist. Õnneks viimase sain ka veel enne Soome minekut kiirkorras tehtud, nii et nii mõnigi on juba öelnud, et sul on ilus jume. Hea seegi:). Kes palju tahab, see ka palju jõuab. Esimese nädalaga olen jõudnud ikka päris palju, eilegi kui esimene nädal läbi saama hakkas imestasin et kas tõesti alles sai esimene nädal läbi. Loodan et järgnevad nädalad on sama tegusad ning aeglased.

Virsikukook martsipanikattega

Soomes sattusin ühes marketis (seal müüakse ikka kõike, absoluutselt kõike) koogivalmistamis asjade leti ette ja oi kui palju värki sai ikka kaasa tiritud. Ühena neist ka valmisrullitud martsipan. Kuna mulle endale väga meeldivad martsipanikattega koogid ning koju naastest oli ka põhjust kohe kooki teha, siis võtsingi ühe prooviks. Lisaks veel suhkrumasse erinevaid toone, pintsleid, kirjutamiseks vahendeid, jne jne. Oleks veelgi rohkem tirinud, aga eks siis jääb teinekord ka veel avastamisruumi.

Aga, mis siis martsipanikatte all on? Täitsa tavaline biskviit ning vahel kohupiimakreem virsikutega.

Vaja biskviidiks(kasutan üht lihtsat rullbiskiviidi retsepti):
4 muna
2dl suhkrut
2dl jahu
1tl küpsetuspulbrit

Vahusta munad suhkruga ning lisa omavahel segatud jahu ning küpsetuspulber. Vala mass küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse koogivormi ning küpseta 200 kraadi juures, kuni sisse surutud tikk jääb kuiv. (Originaalis on küpsemisaeg 6-8 minutit, aga kuna nüüd on mass kõrgem, kui tavaliselt plaadi peal, siis on ka küpsemisaeg veidi pikem. Mina katsin ka vahepeal fooliumiga, kui tundus et pealt hkkab liiga tumenema)

Jahuta biskviit maha ning lõika kaheks. Pane vahele kohupiimakreem(sega juurde nt vaniljesuhkrut, kui see on maitsestamata) ning sinna peale tükeldatud konservvirsikud. Pane teine kiht peale ja suru veidi kokku kihte. Seejärel kata martsipaniga ning kaunista vastavalt soovile. Meie voolisime lilli ning kuna ühel nädala oli kohe kaks sündmust meie peres, siis kirjutasime ka mõlemad peale. Nimelt oli mu vennal ja tema kaasal esimene pulmaaastapäev ning mõned päevad enne seda sündis nende perre pisike tüdruk, kes sai nimeks Leonora. Uhke tädi valmistas siis koogi:).

Võileivakurgid

Vahepeal paar päeva üle lahe ja kurgiuputus tervitab koju naastest. Nii oligi vaja kiirelt tegutseda ning suvine kurgitegu võis alata. Kuna ilm just puhkust ei soosinud, siis oli see paras tubane tegevus. Avastasin et eelmine aasta tehtud võileivakurgid polnud leidnud ka teed blogisse (ilmselt seetõttu, et ei teadnud mis välja tuleb, aga tuli hea ja kahju et tookord seda siia ei lisanud). Aga kuna tegin nii tshillikurke kui ka võileivakurke ka sel aastal, siis on see õige aeg talletamiseks.

Vaja:
1kg kurke

7dl vett
2dl suhkrut
1spl soola
1/2 spl sinepiseemneid
20 vürtspipart
20 valget pipart
2dl äädikat (kuna retsept pärineb soomest, siis jään vastuse võlgu, millist äädikat siin mõeldakse või kasutatakse, et seda nii palju läheb, ilmselt mingi lahjem. Mina olen teinud meie 30%'sega ja sel korral marinaadi keetes läks seda selle koguse juures nii 7-8 spl. Eks igal oma maitse)
u 5cm pikkune mädarõigas

Pese kurgid ning viiluta õhukesteks viiludeks (mina viilutan just sellisteks, nagu ka poes müüdavad).
Seejärel asu marinaadi keetma - pane potti vesi, suhkur, sool, sinepiseemned, piprad. Keeda nii u 5minutit. Seejärel lisa äädikas(selles osas võib igaüks ise maitsta kui vänget soovib). Koori mädarõigas ning tükelda.
Puhasta purgid, pane kurgid purki, lisa mädarõigast (mina olen jaganud tükid võrdselt purkide vahel, kuna kasutan üldjuhul ühesuuruseid purke). Kalla peale marinaad ning sulge purgid kohe. Jahuta ning vii jahedasse.
Meil said eelmise suve katseeksemplarid küll väga kähku otsa, seekord teeme targu rohkem

Originaalretseptis palutakse ka kurke enne keeta, aga mina olen selle osa sujuvalt vahele jätnud ja on ka ilma selleta mõnusad krõmpsud võileivapealsed.

allikas: Pirkka.fi

Marineeritud jalopenod

Kuna kasvuhoonesse kasvama pandud jalopenod olid juba piisavalt suured, siis otsustasime nende marineerimist proovida. Enam-vähem kujutasime ette, milliseid teha soovime, natuke netis ringisurfamist ja leidsimegi ühe sobiva retseptikandidaadi. Etteruttavalt võib juba öelda, et vähem kui 24 tundi marineerumist ja kihk proovimiseks oli nii suur, et huvilised keerasid kaane maha ja kiitsid, et nagu poes. Seega õnnestus!

Vaja:
jalopenod
2 küüslauguküünt
240ml valge veini äädikat
240ml vett
4 spl suhkrut
2 spl soola

Jalopenode kogust kui aus olla ei oska ma hinnatagi, lihtsalt korjasime ühe korvitäie ja tegin marinaadi nö 1 koguse ja lihtsalt joppas kohe, täpselt jagus-purgid täis ja marinaadi ka parajalt nende peale.
Aga esmalt viiluta jalopenod.
Võta pott/kastrul ning pane sinna vesi, äädikas, suhkur, sool ning küüslauk (originaalretseptis paluti küüned tervelt panna, kuna hoidis, nagu aru sain piltide pealt, läks kõik ühte purki. Meie seevastu tükeldasime, et iga väike purk saaks oma osa). Kuumuta ning sega kuni suhkur ja sool on sulanud. Kui marinaad tõuseb keema, siis eemalda pott tulelt ja lisa vedeliku hulka tükeldatud jalopenod, nii et nad oleksid kenasti marinaadi sees. Jäta 10-15 minutiks seisma.
Seni puhasta purgid (mina kasutasin mõnusaid pisikesi, siis on hea korraga väike kogus, kui avada). Seejärel tõsta jalopenod vedeliku seest purkidesse ning kalla peale ka marinaad, nii et oleks ka veidi üle jalopenode. Lase kenasti jahtuda enne kui kinni paned ja jahedasse viid.
Nagu ma ka ülal juba mainisin, siis huvilised ei mallanud oodata ja ca 24 tunni pärast proovides olid juba väga head nosida.

allikas: http://www.simplyscratch.com/2013/05/easy-homemade-pickled-jalapenos.html

Isetehtud hamburger

Hamburger on ilmselt asi, mis meeldib paljudele. Ma pole küll kuulnud kedagi, kes ütleks sellele räpstoidule ei, seda enam kui see on ise tehtud ja tead täpselt, mis seal vahel ja kotleti sees on.
Mul on juba päris mitmes puhkus, kus selle alguse puhul teeme nö "burgeripeo", nii ka seekord. Coca-cola jäi küll ära, aga burgerid valmisid, mis sest et väikeste tõrgetega.
Kui juba ise teha, siis ikka ka kotlett sinna vahele. Liha oli kenasti meil olemas, vanaema juurest leitud hakklihamasinalt ka tolm pühitud ja mis siis muud kui tegu alga. Aga kohe kaasnes tõrge:(, masin oli ilmselt väga vana ja väsinud (sellele suures eufoorias ju ei mõtle) ja  nii selguski liha vahele pannes et sealt kust hakkliha väljub oli keere kulunud ja väsinud ning pressis end kogu aeg koos väljuva lihaga masina küljest lahti. Igat pidi sai katsetatud, kuniks andsime ikkagi väljateenitud puhkuse masinale tagasi ja lõikasime lihtsalt karbonaadist õhukesed viilud, mis tee grillile leidsid. Sööjad kiitsid sedagi varianti.

Vaja:
hamburgeri kukleid
liha
sool-pipar
juust
hapukurk
tomat
praemuna
sibul
hamburgerikaste

Maitsesta liha soola-pipraga ning grilli (või tee kotletid). Hapukurk, tomat, sibul ja juust tükelda enda jaoks sobivateks tükkideks/viiludeks. Prae muna soovi korral. Panin kõik koostisosad eraldi kausidesse, siis on igal sööjal võimalus oma maitse järgi torn valmis laduda. Aga esmalt siis võta kukkel, pane ühele poolele kastet, sinna peale liha, juust (see peaks sulama kenasti soojal lihal), siis kurk, tomat, praemuna, sibul jne jne, mida iganes tegelikult, mis maitseb ühe mahlase hamburgeri vahel. Ka teisele poolele võid törtsu kastet lisada, suru kukli teine pool peale ja lase hää maitsta.

Muna-spargli frittata

Tegelikult on see postitus väga sarnane sellega, aga tahan innustada teid teha roogi ka siis, kui midagi on antud retseptist puudu. Mul olid olemas munad, spargel ja piim. Nii saigi spargli-peekoni frittatast lihtsalt muna-spargli versioon.

Aprikoosi-kohupiimakook

Üks laisainimese või viimase 10minuti kook, enne kui külalised sisse astuvad.
Sattusin üle pika aja poes uitama pikemalt saialeti vahel (loe: ei haaranud tavapärast ja ei kadunud nelja tuule poole) ja mulle hakkas silma Hagari valmisbiskviidud. Mõeldud-tehtud, mõtlesin et prooviks, kui hull ikka olla saab, täitsa isuäratav nägi välja. Pärnu Kaubamaja Rimis oli neid kohe rohkem sorte ja proovikivina läks kasutusse pruun biskviit. Kõrvale kohupiimakreemi, vahukoort ja punt aprikoose.

Vaja:
1 pakk (3 kihti) Hagari biskiviiti
1 suur pakk vahukoort
2 pakki kohupiimakreemi (toru kujul), mina kasutasin vanilje oma
aprikoose

Vahusta vahukoor ning sega ettevaatlikult kohupiimakreemi hulka. Tükelda aprikoosid. Võta paraja suurusega alus või kandik ning aseta sinna peale esimene biskviidikiht. Laota peale üks osa (kreem tuleb jaotada mõtteliselt kolmeks) kreemi, millele omakorda laota aprikoositükid. Aseta peale teine kiht biskviiti, korda tegevust kreemi ja aprikoosidega. Nüüd on kord kolmanda biskviidikihi käes, mille järel korda taas tegevust kreemi ning aprikoosidega. Kui kreemi jääb veidi üle, võid seda määrida ka külgedele. Aseta kook mõneks ajaks külmikusse tahenema. Mõni võib küsida, et kas ma biskviiti ei immutanud millegiga? Vastus on ei ja minu meelest oli ka nii väga hea, võib-olla oli asi ka selles et kreemi oli vahel päris ohtralt. Kel soovi võib ka biskviite veidi immutada meelepärasega.
Kiire, lihtne ja maitsev.

Jaanipäeva söögimõnud

Jaanipäev on tavalise eestlase jaoks ikka üks grilliorgia. Ega meiegi erineda saanud,võttes seekord ette suuremalt isetegemise. Nimelt sai soetatud hea hunnik karbonaadi ning välja valitud 3 erinevat retsepti, mis siis valmistoodanguks vormus. Tulemus oli meeldivalt üllatav, kõik oli väga hea ja omapärane. Ei pingutanud millegiga üle ja ilmselt said marinaadid õige aja laagerdumiseks.
Et liha libedamalt alla läheks sai manustanud kõrvale oma aia esimest suvikõrvitsat ning mahedat õlut ja siidrit ning muidugi ei puudunud ka magus - mustikakeeru juustukook (ma arvan et nii oleks kõige õigem tõlkida).
Aga kõigest lähemalt.



Klassikaline šašlõkk ehk šašlõkk äädikamarinaadis:
1kg kaelakarbonaadi
2tk sibul (ratasteks lõigatud)
3tl must pipar
4tl sool
3spl 30% äädikat
1,5tl suhkur

Sega kokku marinaad ja kalla kuubikuteks lõigatud lihale, lase külmas seista 3-4 tundi kuni üleöö.

Armeenia šašlõkk:
1 kg kaelakarbonaadi
2tk sibul (ratasteks lõigatud)
0,5dl valge veini äädikat
0,5dl oliiviõli
3spl kontsentreeritud tomatipastat
1tl tšillipulbrit
musta pipart
1tl suitsutatud paprikapulbrit (kasutasin tavalist ja asjas ka asja ära)

Sega kõik ülejäänud ained peale liha kokku marinaadiks, kalla lihale ning jäta lihatükid mõneks tunniks marineeruma (meie hoidsime üleöö).
Enne küpsetama asumist puistata lihale ka ca 1,5tl soola ja segada see liha sisse.

Šašlõkk keefirimimarinaadis:
1kg kaelakarbonaad
1spl sool
5dl keefir
1tk apelsin (pressitud mahl)
1tk sidrun (pressitud mahl)
1tl piprasegu

Sega kokku marinaad ja kalla kuubikuteks lõigatud lihale, lase külmas seista 3-4 tundi või üleöö.

Üks, mis on kindel ja kehtib iga šašlõki marineerimise korral. Marinaad tuleb liha sisse mudida. Ehk pigista mõned minutit lihatükke, et liha ja marinaad maksimaalselt sõbraks saaksid ja mahlad eralduksid. See on oluline etapp ja kättpidi liha sees sõtkumine on tegevus, mida ei tohiks juhul vahele jätta.

Kui soolasega ühel pool, siis sai  magus ette võetud. Retsept pärineb juulikuisest GoodFoodist. Midagi keerulist pole, lihtsalt natuke põnevam, kuna kui tavapäraselt oleme harjunud tegema juustukooki ikka lahtikäiva koogivormiga, siis seekord kasutame neljakandilist ahjuvormi. Maitse on ikka sama hea, välimus lihtsalt natuke teistmoodi. Imestasin tegelikult retsepti juures mainitud fakti, et sama kooki võib ka teha 23cm tavalises koogivormis, kuid mulle tundub et see jääks küll väikseks.

Mustikakeeru juustukook(Blueberry swirl cheesecake):

300g digestive küpsiseid
140g võid
275g tuhksuhkrut
100g mustikaid
1tl maisijahu
900g toorjuustu
4spl jahu
2tl vanilliekstrakti
3 muna
200ml hapukoort

Purusta küpsised ja sega sulatatud võiga. Vooderda 20x30cm vorm küpsetuspaberiga. Minul oli vorm u 25x35cm ja üks tavamõõtmeline(need mis müüakse kohe valmistükkidena) küpsetuspaber mahus sinna just kenasti sisse nii et põhi ja küljed kaetud. Algul aitasin natuke kaasa plehkupanemisele ja liikumisele, pannes kleeplindiga ääred kinni, et saaksin rahulikult küpsise-võisegu kenasti põhja peale laotatud ja kinni surutud.
Kui selle protseduuriga ühelpool, siis küpseta 200 kraadises ahjus 10 minutit.(Enne ahju panemist eemalda kleeplint!, kui kasutasid seda abinõud). Jäta põhi jahtuma.
Järgmisena võta ette mustikad. Pane marjad ja 25g tuhksuhkrut väiksesse potti. Sega maisijahu 1 spl külma veega ja lisa marjade juurde. Suurenda kuumust ja lase mullitama, kuniks potis on kastmetaoline segu. Jäta jahtuma.
Võta suurem kauss ning mikserda seal toorjuust kreemjaks, lisa ülejäänud tuhksuhkur ja mikserda uuesti. Lõpuks lisa munad, vanill, jahu ja hapukoor ning mikserda kuni kõik on kenasti segunenud ning mõnusalt kreemjas.
Võta taas ette vorm koos eelküpsetatud põhjaga. Lisa sinna peale pool juustusegust kattes kenasti põhja. Juustusegu peale aseta tupsudena mustikakastet, võid ka lusikaotsaga veidi lauali ajada. Seejärel lisa ülejäänud juustusegu ning laota kenasti laiali, pannes sellepeale ülejäänud mustikakaste. Võid ka seda omakorda laiali ajada.
Esmalt küpseta kooki 10 minutit, siis alanda ahju kuumus 110 kraadi juurde ning küpseta seal omakorda 30 minutit. Seejärel lülita ahi välja ja lase koogil ahjus lihtsalt olla tunnike, misjärel ava ahju uks ning lase koogil tõmmata avatud uksega ahjus teine tunnike. Seejärel võta välja toatemperatuurile kuniks kook on maha jahtunud. Kui kook on jahtunud siis võid asetada selle külmikusse jaheda kätte 3 tunniks või kuni üleöö.

Tundub jube jändamine, aga tegelikult läks tegu väga kiirelt ning samal ajal kui küpseb, taheneb ahjus või lahtise uksega saab ju millegi  muuga tegeleda ja serveerisin ka mina seda varem, ei lasknud 3 tundi külmikus olla. Oli väga maitsev nii samal kui järgmisel päeval.

allikas: Toidutare.ee; Ise Tehtud, hästi Tehtud; Good Food juuli 2013