Kuidagi kiirelt on need teine ja kolmas nädal möödunud, või on pigem asi selles, et ma ei satu mitte kuidagi arvuti taha. Pilte instakasse ikka lisan tegemistest ja jooksvalt ka telefonis teen blogi drafte valmis, et meelest ei läheks, mis teinud olen, aga et asjad ka tekstiga vormistada, see on keeruline. Iseenesest on hea, saab natukenegi rahu ühest ekraanist ja ega retseptid jänesed ole, mis eest jooksevad. Igatahes nüüd olen taas järjel.
Aga, mis siis vahepeal toimunud. Teise puhkuse nädala märksõna oli MARJAD ja ma ei liialda et oleksin varsti neid vist uneski näinud, kuna korjasime 3 päevaga ca 100 liitrit, ulme ma ütleks. Kõigest sai edasi mahl, mida siis talvel nautida.
Peale marjade õnneks oli ka kauaoodatud Folk Viljandis, kust siis püüdsime niipalju kui viitsimist ja jaksu osa võtta. Otseselt kuulama läksin küll Zetosid laupäeva õhtul, kes andsid ikka ülivõimsa 1,5 tunnise kontserdi, kuid ka teised kuulatud olid head. Lihsalt tavaliselt on enamus esinejaid täiesti tundmatud ning kohapeal siis on meeldiv üllatus, et ohoh päris hea.
Kolmas nädal oli selline pool lebamise ning pool ringisõitmise aeg ja vahelduseks ka mõningate hoidiste täiendamiste read.
Aga ringisõitmiste osas. Olime võtnud eesmärgiks käia tiiru Tartus ning tutvuda sealsete mõningate muuseumidega ning teisena tiiru Lätis, et lõpuks, ma ei tea mitu aastat antud lubadus täita, loomaaed.
Aga täpsemalt Tartust. Tee kulges marsruudil Lennumuuseum-Ahhaa keskus-LaDolceVita-Spordimuuseum-Mänguasjamuuseum.
Kui aus olla ei mäleta ma, et peale lõunasöögikoha ma midagi enne külastanud oleksin. Ahaa'd vaid Tallinnas, aga nagu olen aru saanud on Tallinna ja Tartu omad ikka väga erinevad. Nii oligi.
Aga esmalt võtsime suuna Lennumuuseumi, mis asub siis linnast veidi väljas ja hõlmab päris suure territooriumi, kus saab tutvuda erinevate reaalsete lennukitega, mis on oma töö lõpetanud, mõnes seeski käia ning mudelihuvilistel on kindlasti seal rohkelt uudistamist, sest neid oli klaasi taga ikka päris suur hulk.
Uudistanud kõilvõimaliku ära, suundusime Ahhaa'sse. Esmalt võttis tummaks piletihind (12€), mis minu meelest on ikka päris suur, kuid kui arvestada et selle eest võid terve päeva seal veeta, vahepeal väljaski käia, teatrit vaadata ning töötubades kaasa teha, siis ehk polegi nii hull, kuigi lennusimulaator ning planetaarium on veel omakorda eraldi tasu eest. Igatahes uudistamist ja kaasalöömist jagub seal igale vanusele. Suveperioodile ilmselt kohaselt oli ka päris palju rahvast, sealhulgas turiste, eriti jäi kõrvu läti keel.
Peale teadust võtsime kerge eine ning sealt juba edasi Spordimuuseumi, kus siis näha erinevate ajastute tegemisi ja seda ka väljaspool sporti, et mis kanti, tehti või mis transpordiga liigeldi. Eraldi osana oli seekord korvall, kuna avatud oli näitus "Gigantide heltlus" ning samuti oli täiesti eraldi olümpiasaal. Kes medaleid soovib näha, siis oli neidki seal väljas, kuid mitte tali omasid, kuna need on ilmselt talispordi filiaalis, mis otseloomulikult asub Otepääl.
Veidi sporti tehtud, suundusime Mänguasju uudistama. Seal oli äratundmisrõõmu nii meile kui vanemale generatsioonile, igaüks leidis oma tuttava, millega oldi mängitud. Väga armas ja lastele ilmselt huvitav vaadata, millega siis päris ammu-ammu lapsed mängisid kui polnud veel barbie'sid ja Lottesid. Kui vähegi aega, siis soovitan suunduda sinna nostalgitsema.
Edasi Läti, kus siis peamine atraktsioon oli Riia Loomaaed, sealt edasi Aerodium, Bobirada ning Sigulda köisraudtee.
Niipalju kui ma üldse eeltööd
loomaaia osas tegin oli igal pool mainitud et väiksem, kui Tallinna oma, kuid samas kompaktsem. Nii just oligi. Ja ilmselt loomi, mida meil siin pole, oli ka seal näha - kaelkirjakud, surikaadid, leemurid jne. Ma ei ole meie omas päris mitu aastat käinud, aga minu mäletamist mööda neid, mis siin välja tõin meil pole, eks neid oli vast rohkemgi. Elevantsi neil kahjuks polnud, aga eks seda tuleb siis Tallinna omas vaatamas käia. Meie suutsime ala läbi trampida kuskil 2,5 tunniga, aga kes päris iga puuri (mind nimelt jätavad külmaks igasugused linnud, va kakud, neid ma vaatasin mõnuga) juures hoogsalt loeb ja uudistab, siis läheb kauem. Aga vahva oli ja no lõpuks käinud, taaskohtumine peale 30 aastat.
Peale loomi võtsime suuna Sigulda poole, kus mina isiklikult avaldasin soovi lendama minna. Nimelt siis
Aerodium, mis lihtsalt tundus proovimist väärt. Kodulehel on neil küll kirjas et soovitav oleks aeg enne broneerida, aga läksime meie lihtsalt kohale ja polnud probleemi, saime kohe lendama. Alguses siis tutvustatakse asja lähemalt, õpetatakse selgeks käemärgid, mida instruktor kasutab(et öelda, mis sa tegema pead-a'la jalad rohkem sirgu, pea rohke kuklasse, võta vabalt jne), siis riided selga/kiiver pähe, väike virgutusvõimlemine ja lahti see läkski. Meie olime võtnud seansiks 4 minutit, mis siis jaotati kahte ossa-esimene 2 tunnetuse saamine/balanseerimine ja teine 2min siis juba mõnu tundmine. Ja eks see 2 min kaupa lendamine oli ka parem, kuna lihased lihtsalt väsivad, kui harjunud pole. Ja kes juba ette kartma hakkab, siis pole vaja, instruktor on sinuga koos ja hoiab käest pmt kinni. Aga eks ikka oli mulgi uudishimu suur, kas ta ka lahti lasi, lasi, kuna piltide pealt on näha et oleme "lahus". Aerodium on siis tuuletunnel, kus altpoolt tuleb õhk, mille tugevust siis reguleeriti vastavalt instruktori juhendamisele ja eelnevale kogemusele ja inimene seisab juskui õhu peal. Tunne on äge, soovitan, kes vähegi sinnakanti satub. Hind on veidi krõbe, kuid elamus on ka võimas.
Peale lendamist sõitsime Sigulda linna päris sisse, kus siis käisime uudistamas
bobirada, tegutsevat kusjuures. Tol hetkelgi oli seal ilmselt mingi laager, kuna harjutajaid oli näha. Turistidele tehakse ka soovi korral huvisõite, kui nii seda nimetada võib, kuid vaid nädalavahetusel ja seega jäi meil kelgutamine ära. Käisime väikse tasu eest üleval nö vaateplatvormil, kust on siis vaade kogu territooriumile ning näha ka ülemine nö alguspunkt, kus alla hakatakse kimama. Trennid, mis seal hetkel käisid, said alguse madalamalt.
Peale bobirada sõitsime ka üle suure oru
köisraudteega edasi-tagasi et näha lummavaid vaateid ning peale seda sai suund juba kodupoole võetud.
Oli pikk ja väsitav, kuid väga huvitav päev.
