Õuna-martsipanikook laimiga

Õunu jagub veel piisavalt, et kookide/pirukate lainel jätkata. Hapude õunte mõnusaks kaaslaseks magus martsipan ja seejärel lisasärtsuna laim. Uusi retsepte otsides sattusin selle huvitava kooslusega koogi otsa ja otsustasin järele proovida. Tundus huvitav kokku panna õunad, martsipan ja siis veel paras ports laimi. Tulemus ei saanudki muud tulla kui hea, väga hea. Parajalt hapukas, siis sorts magusast ning lõpuks veel järelmaitsena laim. Vapustav kooslus.

Vaja:
1,5dl jahu
0,75dl suhkrut
60g võid
1 väike muna

Täidis:
50g võid
100g martsipanimassi
0,75dl suhkrut
2 muna
1spl laimimahla
3 jämedalt riivitud õuna (mina kasutasin tükeldatud õunu), u 400g
1 laim
mandlilaaste

Haki (või kasuta köögikombaini abi) jahu, suhkur ja külm või purutaoliseks massiks, lisa muna ja sega kiirelt tainaks. Vooderda tainaga 24cm lahtikäiva võitatud koogivormi põhi ja ääred ning aseta 30 minutiks külma.

Täidise tegemiseks sulata kastrulis esmalt või, lisa seejärel omavahel segatud martsipan, suhkur, laimimahl ja munad. Kuumuta pliidil segades kuni paksenemiseni.

Puhasta, koori ja riivi/tükelda õunad, pressi hulka laimimahl nig riivi ka koor. Laota õunamass tainale ja kalla peale martsipanisegu. Puista üle mandlilaastudega ning küpseta 175kraadises ahjus 35 minutit või kuni täidis on hüübinud ja kook kaunilt kuldne.

Lase jahtuda ja naudi!

allikas: Õunatoidud salatitest magusani

Tagliatelled kooreses kastmes kukeseente ning porgandiga

Viimased nädalad on köögis vaheldumisi esineda saanud peamiselt õunad ja kukeseened. Viimaseid sain viimane kord metsast ikka sellise portsu, et olen küla peale jaganud ja ise vähemalt 4 rooga teinud ja lisa veel tulemaski. Sama kehtib ka õunte kohta, jagub neidki veel kohe mitme postituse jagu. Lisaks veel uusi puu- ja juurvilju, mida muudkui lisandub ja millega veel teod ees. Aga et kukeseened jätkuvalt troonivad üsna pea saabuval kuldkollasel sügisel, siis üks taaskordne retsept. Jõudsin selleni tegelikult ühel naljakal kombel. Nimelt vaatasin Netflixi vahendusel üht kokkadega sarja, kes oma kas esivanemate või muud moodi seotud erinevaid piirkondi ja maid külastasid. Ja kui ma tühja kõhuga vaatsin prantsuse juuste, seeni ja koort jõudsin tõdemuseni, et mul on kodus veidi pastat, kukeseeni, porgandit, toidukoort ning mascarponet. Keerasin kõik kokku ja nautisime maitsvat, kuid ülimalt lihtsat õhtusööki. Lihtuses peitub võlu!

Vaja:
meelepärast pastat (mina kasutasin tagliatellesid)
kukeseeni
mõned porgandid
toidukoort
mascarponet või toorjuustu või sulatatud juustu
soola, pipart

Pane pasta jaoks vesi soolaga keema ning valmista pasta al dente. Tükelda porgandid ning prae võis, kuni on näha pehmenemise märke. Lisa tükeldatud seened ning prae kuni seentest eraldunud vesi on aurustunud. Maitsesta soola - pipraga. Lisa toidukoor, mascarpone (või toorjuust või sulatatud juust). Lase juustul sulada, maitsesta vajadusel lisaks. Kui kaste ja pasta on valmis, ühenda need omavahel. Lase hetke puhata ning naudi! Koguseid ma ei täpsustanud, kuna kõike võib panna tunde järgi. Kes soovib rohkem seeni, kes porgandit. Kes vedelamat kastet, kes paksemat jne jne.

Kui kapis oleks leidunud ka törts sinihallitusjuustu, oleksin kindlasti ka seda lisanud.

Õunakook

Sügis hiilib üha rohkem lähemale ning aiad on erinevaid saadusi lookas täis. Seda ka õunte näol, kohe lausa uputab. Ja kuna hooaeg on täies hoos, siis tuleb seda ka kiirelt kasutada, tehes näiteks üks õunakook. Tegemist põhimõtteliselt "sega kokku, lisa õunad ja ahju" koogiga. Valmib kiirelt ja maitseb hää.

Põhi:
150g võid
3dl jahu
4spl piima

Täidis:
5-6 hapukat õuna
u 5spl suhkrut
1 suur muna
3/4dl piima
kaneeli

Näpi külm või ja jahu purutaoliseks massiks (või tee seda köögikombaini abil), lisa piim ning töötle kiirelt tainaks. Suru saadud mass 28cm  piruka(koogi)vormi põhja ja äärtele. Mina kasutasin alt lahtikäivat vormi.

Pese õunad, eemalda südamikud ning viiluta, aseta koogipõhjale. Raputa peale u 2spl suhkrut ning veidi kaneeli. Sega omavahel piim ja muna ning kalla õuntele, selliselt et õunad jääks välja paistma. Lõpuks puista soovi korral veel lisasuhkrut ning kaneeli ning aseta kook 225kraadisesse ahju 35minutiks, või kuni kook on kuldne ja õunad pehmed.

Naudi!

allikas: anninuunissa

Kukeseene-porru pirukas

Seenehooaeg on juba mõnda aega hoos ja seda on näha ka siin blogis. Aga hooajalisust tuleb ära kasutada. Peale vihma tuleb alati päike ning eelmisel reedel saigi väisatud seenemetsa ja see mis ees ootas olid seened ja palju. Eelkõige olid ninad välja pistnud kukeseened, lisaks puravikke ning ka teisi sorte, mis meile tol korral väga huvi isegi ei pakkunud, kuna kollane kuld võlus meid.

Kukeseene pisike "uputus" pani taaskord lappama tallele pandud retsepte ja sealt uusi ja huvitavaid pirukaid otsima. Siit üks mõnus isend tulebki. Seened-porru-GranaPadano mõnusal krõbedal põhjal.

Põhi:
3 1/2dl jahu
1/2dl kaerahelbeid
1tl küpsetuspulbrit
soola
1 1/4dl õli
1/2dl külma vett

Täidis:
300g kukeseeni
250g porrut
2spl võid
1/2tl soola
2dl toidukoort
3 muna
3/4dl Grana Padano juustu (riivitud)
musta pipart

Sega jahu, kaerahelbed, küpsetuspulber ja sool. Lisa õli ja sega. Viimaseks lisa vesi ja sega kiirelt tainaks. Suru tainas 26cm läbimõõduga pirukavormi põhja ja ääretele (mina määrisin alt ka enne veidi võiga). Küpseta pirukapõhja 200kraadises ahjus 12 minutit. 

Puhasta seened ja tükelda vajadusel väiksemaks. Puhasta ja tükelda ka porru. Kuumuta pann, sulata seal või ning pruunista porru, lisa seened ning hauta kuniks seentest tulnud vesi on kadunud. Maitsesta soolaga. 

Sega omavahel toidukoor, munad, riivitud juust (jäta ka veidi pealepanekuks) ja must pipar. 

Kui põhi on eelküpsetatud, lisa põhjale seente-porrusegu ning kata toidukoore-munaseguga. Raputa peale ka veidi alleshoitud juustu. Küpseta pirukat 20-25 minutit, kuniks täidis hüübinud ja värv kuldne.

Serveeri jahtunud pirukat näiteks värske salatiga.

allikas: K-Ruoka

Puravikupasta kooreses kastmes

Eelmise nädala vihm ning paras soojus andsid metsas seentele kasvamiseks soodsa pinnase. Nagu lootusd oli, nii ka läks. Metsast sai väljutud kahe suure korvi kukeseentega ning üllatuseks päris hea portsu puravikega. Kui kukeseened saavad lauale edaspidi, erinevat viisi, siis puravikud läksid esimesena parajalt kooresesse pastasse.

Vaja (4-le):
300g meelepärast pastat
300g puravikke
2spl kuiva valget veini või mõned tilgad sidrunimahla
2spl merevaiku
2dl rõõska koort (10%)
100g parmesani
õli, või
soola, pipart

Pane pastavesi tulele ning lisa soolaga tugevalt maitsestatud keevasse vette pasta ning keeda vastavalt pakil olevale õpetusele, ehk minut vähemgi. Samal ajal lõika puravikud parajateks tükkideks ja prae kõrgel kuumusel õli-või segus 5 minutit, lisa soola ja prae veel minutijagu. Lisa seejärel merevaik ja koor ning sega läbi ja lase madalal kuumusel podiseda. Riivi hulka paar supilusikatäit parmesani, lisa vein või sidrunimahl ning sega läbi. Maitsesta veel vajadusel soola-pipraga. Kui pasta on keenud, kurna ning lisa seenekastmele. Lase enne serveeimist veidi tõmmata, riivi peale parmesani ning naudi!

allikas: Kätrini kokkamispäevik

Tomati-suvikõrvitsarisoto

Suve lõpp ja sügis on üks igati tänuväärne aeg. Igat masti aiaviljad valmivad ja söögilaud muutub üha rikkalikumaks. Tomatid punetavad juba ammu ning suvikõrvitsadki sirutavad end juba üha pikemaks. Sellest inspiratsiooni saanuna valmiski üks mõnus risoto, kus mõlemad eelpool mainitud tegelased koostiosadeks.

Vaja (2-le):
õli
1 väiksem sibul (tükeldatud)
2 küüslauguküünt (purustatud)
0,5tl värskelt purustatud koriandriseemneid
200g risotoriisi
500ml aedvilja-, kana- või veiselihapuljongit
200g passata't
12 kirsstomatit (poolitatult)
2 suvikõrvitsat (poolitatud ja viilutatud)
2spl mascarponet
parmesani

Vala poti põhja õli ning aja kuumaks. Lisa hakitud sibul ning kuumuta 5-7 minutit, kuni sibula pehmenemiseni. Lisa küüslauk ning koriander ja kuumuta potis segades u 1 minut. Vala juurde riis, sega läbi ja hakka vähehaaval puljongit lisama - enne kui lisad järgmise sortsu puljongit, jälgi, et eelmine kogus oleks riisi sisse täielikult imendunud. Viimaks lisa passata, sule kaanega ja keeda 10-15 minutit, aeg-ajalt segades. Vajadusel lisa veel puljongit.

Laota kirsstomatid ja suvikõrvitsaviilud küpsetuspaberile (nii et nad omavahel kokku ei puutuks), nirista peale õli, maitsesta soola-pipraga ja küpseta 200kraadises ahjus 10-12 minutit. Köögiviljad jäägu parajalt pehmeks.

Lisa risotosse mascarpone ja soovi korral maitsesta lisaks. Sega kuni riis on täiesti pehme ja risoto kreemjas. Tõsta juurde ahjust tulnud suvikõrvits ja sega läbi. Serveeri risoto, lisades kirsstomatid ja riivitud parmesan.

allikas: Oma Maitse august 2016

Martsipani-kirsikook

Kirsid ja martsipan  - hapu ja magus, magus ja hapu, mõnusalt sobiv kooslus. Kuna olin suutnud soetada hea koguse kirsse ning söömise osas enam vaimu ei märganud, oli õige aeg need kooki panna. Natuke raamatute läbisirvimist ja ühe mõnusa Silja Luide retsepti otsa sattusingi.

Vaja:
2  muna
100g suhkrut
2spl vanillisuhkrut
180-200g jahu (originaalretseptis  70g kaerajahu + 110g nisujahu)*
2tl küpsetuspulbrit
suts soola
50g võid
2,3dl piima
2spl brändit (soovi korral)
150-200g kivideta kirsse
100-200g martsipani

Vahusta munad suhkrutega heledaks vahuks. Sega sõelutud jahu hulka küpsetuspulber ja sool. Tükelda või ning pane koos piimaga potti ja kuumuta kergelt kuni või on sulanud. Sega munavahu hulka jahusegu ja piim, lisades neid osade ja jao kaupa. Sega tainasse ka soovi korral brändi, kirsid ning tükeldatud või riivitud martsipan. Aseta tainas võiga määritud vormi ja küpseta 175kraadises ahjus 35-40minutit, kuni kooki torgatud tikk on välja tõmmates puhas. Lase koogil jahtuda ja taheneda. Maitsev nii soojalt kui külmalt. Serveerimisel võid kaunistada ka tuhksuhkruga. Sööjate mõmin on garanteeritud ning polnud üldsegi nii magus kui arvasin, just parajalt hapu ja parajalt magus üheaegselt.

*Kuna mina kasutasin küpsetises vaid nisujahu, siis segasin (kui kõik koostisosad koos olid ja jahu 180g kasutatud) seda hiljem lisaks juurde, kuniks tundus et tainas liiga vedel enam pole. Esialgse 180g nisujahuga tainas oli minu silmis väga vedel ja lahtikäivas koogivormis, nagu raamatus kirjas, oleks olnud seda ilmvõimatu küpsetada. Kuna lisasin tunde järgi lisajahu, siis julgen arvata et seda võis olla 100-150g, seetõttu mainisin ka ülal kuni 200g. Teiseks küpsetasin seda klaasist mittelahtikäivas vormis ja küpses kenasti läbi ning lihtne oli serveerida samuti.

allikas: 10 jahu soolastes ja magusates küpsetistes

Kukeseene-suvikõrvitsa pirukas

Kuna eelmine nädalavahetus oli seenekorjamisel õnne ja seeni siiani käes, siis küll küllale liiga ei tee ja sel nädalal juba teine kukeseenepirukas. Sedapuhku koos suvikõrvitsaga.

Vaja:
4dl jahu
100g võid
suts soola
u 0,5-1dl vett

Täidis:
250g kukeseeni
1 väiksem sibul
õli ja võid praadimiseks
200g suvikõrvitsat
200g maitsestamata toorjuustu
75g sinihallitusjuustu (pehmemat)
2 muna
soola, pipart

Töötle jahu ning külm või koos soolaga ühtlaseks pudiks, lisa vähehaaval vett kuni saavutad kokkukleepuva taigna. Suru saadud mass pirukavormi põhja ja äärtele ning tõsta külmkappi tahenema. Haki sibul, puhasta seened ning prae neid koos pannil või ja oliiviõli segus, maitsesta. Jahuta. Tükelda suvikõrvits. Mikserda kokku maitsestamata toorjuust, sinihallitusjuust, munad ja maitseained, lisa suvikõrvits ning jahtunud kukeseene-sibulasegu. Küpseta esmalt pirukapõhja 180kraadises ahjus 8 minutit, lisa täidis ning küpseta edasi 20 minutit. Lase jahtuda ning serveeri!

allikas (täidise osas): Toidujutud

Lillkapsa-kukeseenepirukas

Ega see sügiski enam kaugel ole ja möödnud aja vihmad andsid ühe rohkem indu juurde külastada metsa. Olen linnas olles ka teatud metsi väisates päris hästi kukeseenevarusid täiendanud, kuid laupäeva pealelõuna ei kerinud eriti ootusi üles. Nagunii on massid juba peal käinud ja saak niru, kui üldse. Kus kus eelarvamus suurem, seda parem saak. Kui alguses sai üksikuid leitud, siis järsku veidi kükitades, et puu alt mööduda, vaatas vastu "kullasoon". Reaalselt oli tunne, et keegi on suvest saati käinud ja hellitanud ja paitanud ning nüüd mina sattusin kolooniale peale ja endale võtsin. Kuid nali naljaks, ilmselt oli suure kuuse alune koht mahalanegnud puude juures just selline, kuhu eriti silm ei hakka ja keegi kunagi selle õnne otsa ikka satub. Tunnike metsasolekut ja korv oli kuldselt kollane. Metsast koju jõudes oli vaja kohe oma retseptivarud üle vaadata, et ikka midagi uut ka kohe proovida saaks. Selline on ka just selle postituse valmisprodukt. Huvitav kooslus lillkapsa ja kukeseene ning feta ja hapukoore näol, kuid tulemus on väga hea. Originaalretseptis oli põhja tegemsiel kasutatud muna, kinoad ja parmesani, siis mina läksin klassikalisemat teed ja tegin muretaina.

Vaja:
250g võid
4dl jahu
4spl külma vett

1 keskmine lillkapsapea
150g kukeseeni
õli ja veidi võid praadimiseks
150g fetajuustu
kimp tüümiani
5muna
150g hapukoort
100g riivjuustu
sool, pipar

Esmalt valmista tainas - töötle köögikombaini abil või näppude vahel või ja jahu purutaoliseks massiks, lisa vesi ning töötle tainas ühtlaseks massiks. Pane kilesse ja vähemalt tunniks külmikusse.

Täidise jaoks tükelda lillkapsas väikesteks õisikuteks ning pruunista õli-võisegus koos kukeseentega 2-3 minutit. Tükelda fetajuust kuubikuteks ja haki tüümian peeneks. Klopi munad kergelt lahti ja sega hapukoorega, seejärel tõsta hulka lillkapsa-seenesegu, tüümian ja feta. Maitsesta soola-pipraga.

Suru tainas 26-28cm lahtikäiva piruka(koogi)vormi põhja ning äärtele ja küpseta 190kraadises ahjus 10 minutit. Vala täidis põhjale ja puista üle riivjuustuga. Küpseta pirukat edasi 30 minutit või kuni täidis on kuldpruun. Lase veidi jahtuda, kaunista tüümianiga ning naudi!

allikas (täidisele): Nipiraamat august 2016

Kitsejuustu-peedivõileivad

Peet ja kitsejuust, kooslus "made in heaven". Nähes seda retsepti polnud kahtkustki, et ma seda ei prooviks-esiteks mulle meeldib peet, teiseks must leib ning kitsejuust temaga kokkusobivate asjadega. Seega polnud küsimustki. Valmistamine ülimalt lihtne, kui vajalikud ained olemas ning keetmist vajavad asjad keedetud. Lao kihid kokku, ahju ja naudi. Mmmmm.

Vaja:
leiba (omale meelepärast, mina kasutasin seemneleiba)
oliiviõli
keedetud peeti
kitsejuustu (mitte väga pehmet)
tüümiani

Lõika leib vajadusel viiludeks ning määri kergelt oliiviõliga. Laota viiludele peediviilud, mille peale omakorda kitsejuustuviilud. Küpseta (grill)ahjus, kuni juust on kuldne ja veidike sulanud. Kaunista tüümianiga ning naudi.

allikas: nami-nami

Prantsuse pastillidega kook (Ranskanpastilli kakku)

Iga puhkus on ilus ja mõnus, kuid alati see lõppeb. Muidugi tahaks puhata lõpmatuseni, aga thats life. Puhkuse lõpunoodina võtsin ette ka veidi rohkem mässamist nõudva koogi. Kokkuvõttes see tegelikult keeruline pole, kui esialgu isegi nii tundub, kuna retsept pikk ja tegevusjuhis ka, kuid kokkuvõttes on lihtsalt sega, küpseta, lao ja jahuta koogiga. Ei keerulisi imeaineid ega tegevusi. Kuna puhkuse ajal ka alati Soome trip kavas, siis kevadel uue Kinuskikissa kokaraamatuga tutvudes jäi see kook kohe silma, kommid ma laevalt kaasa haarasin ja tegemise ette võtsin. Kui ma alguses kahtlustasin ja arvasin et tegemist taaskord magusahoolikute unenäoga, siis õnneks nii see ei olnud. Tegemist piisavalt maheda koogiga, lihtsalt tükid veidi hirmutavalt suured, kuna kook valmib 2liitrises kausis, mis teeb ta päris kõrgeks. Selline kook kaunistab igat peolauda, seega julgustan vähegi huvilisi seda järgi proovima.

Vaja:

Põhi:
4 muna
1 1/2dl suhkrut
1dl jahu
1dl tärklist
2spl kakaopulbrit
1 1/2tl küpsetuspulbrit

Immutamiseks:
1 1/2dl piima
1tl vaniljesuhkrut

Täidis:
6dl vahukoort
200g valget šokolaadi
200g maitsestamata toorjuustu
1spl piparmündiessentsi (originaalretseptis on piparminttuaromia; lähim mis suutsin eesti keeles välja mõelda oli essents)
rohelist ja roosat toiduvärvi

Kate:
1dl vahukoort
30g valget šokolaadi
2 pakki (a' 150g) Prantsuse pastille (ranskapastilleja)*

Esmalt alusta põhja valmistamisest - vahusta munad suhkruga ning ühenda mass omavahel segatud kuivainetega. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud küpsetusvormi (30x38cm). Küpseta 200kraadises ahjus 8 minutit. Aseta saadud põhi laual olevale teisele küpsetuspaberile, mis kaetud suhkruga. Eemalda põhja küljes olev paber. Lase jahtuda.

Ühenda immutamiseks piim ja vaniljesuhkur. Võta 2 liitrine kauss ning vooderda toidukilega, selliselt et pärast saab ka kausi pealt kinni katta.

Vahusta täidise jaoks vahukoor, sulata šokolaad. Vahusta toasoe toorjuust ning lisa juurde sulašokolaad ning piparmündiessents. Ühenda seejärel omavahel vahukoor ning toorjuustusegu.

Nüüd hakka põhjast välja lõikama** 4 eri suurusega ketast - suurus muutub vastavalt kausi suurusele antud kohal kuhu biskviit läheb.

Lisa esimene ja väikseim põhjatükk vooderdatud kausi põhja, immuta ning kata 1/3 vahukoore-toorjuustukreemiga. Ülejäänud kreem jaga kaheks - ühele lisa rohelist toiduvärvi ja teisele roosat. Aseta peale teine põhjaketas, immuta ning lisa roosa kreem. Aseta peale kolmas ketas, immuta ning kata rohelise kreemiga. Kõige peale aseta suurim ja viimane ketas.Suru iga kihi lisamise järel veidi ka kooki kokkupoole. Viimase kihi peale aseta toidukile üleulatuv osa ning aseta külmkappi vähemalt neljaks tunniks.

Võta seejärel kook välja, eemalda kattev toidukile ning kummuta kook serveerimisalusele, eemalda kauss ning kattev toidukile. Vahusta katte jaoks vahukoor, mis seejärel sega sulatatud šokolaadiga. Kata kook massiga. Lase koogil taaskord tunnike külmas taheneda. Enne serveerimist kaunista Prantsuse pastilli kommidega. Naudi!

* Prantsuse pastillid - ostsin neid Tallinki laevalt; soomekeelne originaalne nimi on Ranskanpastilleja. Kui aus olla, pole vaadanud kas ka need meie kaubandusvõrgus saada või mitte. Olen neid alati silmanud just laeval ja sealt kaasa ostnud

** põhja osas, mina lõikasin juppide kaupa, per vajaminev kiht, mõõtsin umbes oletatava kihi suuruse, lõikasin välja ja vajadusel täitsin nö auke biskviidi lõikumise järel allesjäänud tükkidega. Kreem varjab iluvead, seega suurelt muretsema selle pärast ei pea

allikas: Kinuskikissa Taikoo klassikot uuteen muotoon

Tikri-mündilimonaad

Marjahooaeg on täies hoos. Kui tavaliselt oleme teinud punase sõstra ja karusmarja nö miksitud mahla, siis seekord tegin proovi ka ühe uue ja huvitava silmajäänud retsepti (Oma Maitse august 2016) järgi. Kuna mul kogemus rabarberimahlaga oli varasemalt olemas, siis eraldi tikri oma oli midagi uut ja jäin tulemusega väga rahule. Midagi teistmoodi, taaskord nö limonaadi variant, millega talvel hea suve meenutada ning suvemaitseid lauale kanda.

Vaja:
250g tuhk- või kristallsuhkrut
3 suurt sidrunit (+ veidi soovi korral serveerimiseks)
350g karusmarju
3 oksa mündilehti (+ mõned soovi korral serveerimiseks)
serveerimiseks mineraalvett (ja soovi korral jääd)

Sulata potis suhkur 250ml vee sees. Lõika sidrunitel ära mõned pikad ribad koort ning pigista viljadest mahla 100ml jagu. Lisa suhkrusiirupile sidrunikoor, mahl, karusmarjad ja piparmündilehed ning aja keema. Keeda 5-10 minutit või kuni tikrid on täitsa pehmed. Tambi marjad katki, lase jahtuda. Suru segu läbi sõela, vajutades marjaliha nii palju sõelalt läbi kui võimalik. Lase jahtuda. Serveerimiseks lahjenda u 4 spl konsentraati 100ml gaseeritud veega, lisades soovi korral juurde jääd, sidrunit või münti. Konsentraadi ja vee vahekorra soovitan siiski igaühel ise välja timmida, sõltuvalt maitseeelistustelt.

Head nautimist!

allikas: Oma Maitse august 2016