Jaaniaeg

Pikkadest pühadest küll juba päris hea aeg möödas, kuid peale mõningast töötamist enne jaanikut, sai arvuti hüljatud ja tagasi linna jõudes oli tööga juba nii kiire, et pole saanud siiani mahti riputada üles roogasid, mis valmisid.
Menüüs olid kilupirukas, rabarberikook ricottaga ja ohtralt liha ning rohelist kui ka muud slaatikraami.
Kuna rabarberikooki olin ennegi teinud siis seda siin kordama ei hakka.
Kuid kilupiruka retsepti olin tegelikult juba ammu leidnud Mari-Liisi blogist, kuid olin hoidnud seda just meelega jaanideks.



Kui temal olid väiksed, siis mina proovisin kohe ikka suurega, seda enam et muffinivorm oli kinni teise magustoidu all, mis kahjuks ebaõnnestus, kuid saab teinekord teise võimaluse uuesti ning loodetavasti ka õnnestunud:).
Kuid tagasi kilu juurde.

Põhi:

200g rukkijahu
200g keedetud kartuleid
75g searasva (mina kahjuks rasva ei saanud kuskilt ning asendasin margariiniga)
75g võid
2sl külma vett
0,5tl soola

Keeda kartulid, lase jahtuda. Riivi.
Pane kaussi jahu, lisa riivitud kartul, sool ning lisa sulatatud või ja margariin ning vesi ja sega yhtlaseks tainaks. Keera see toidukilesse ja pane külmkappi seisma vähemalt tunniks.

Täidis:

kilufileesid (kasutasin juba puhastatuid)
3 muna
3dl hapukoort
paar peotäit hakitud värsket tilli
Põltsamaa kanget sinepit

Klopi lahti munad. Sega hapukoore ja hakitud tilliga.
Määri pirukapõhjale õhuke kiht sinepit. Vala sellele muna-hapukoore segu ja lao kilufileed lahtiselt, nahapool pealpool täidisele, vastavalt oma fantaasiale! Küpseta eelkuumutatud 200-kraadises ahjus 30-35 minutit, kuni põhi on küpsenud ja täidis veidi värvi saanud.
Enne söömist võid kaunistada piruka värske tilliga.

Pirukas oli äärmiselt üllatava maitsekooslusega, minu jaoks tiba soolane(see võis olla ka kiludest), kuid maitses hää ning minu meelest igati sobilik eestimaisesse suvesse.

Ja ega jaanide aeg muud ei olnudki kui vaid suur söömine, natuke ka joomine ning mõnus tshill maal. Sattusime ka käima kahele jaanitulele, traditsioonilisele jaanilaadale, mis kahjuks aasta-aasta järel läheb mõttetumaks ning sai veidi aias toimetatud. Ilm küll päikesevõttu ei soosinud, sellest oli tiba kahju, kuna poolteist nädalat maal olleks oleks tahtnud korra ikka varbad liiva lükata küll. Aga noh tavaline Eesti jaan on ikka jahedavõitu ja vihmavõimalusega.