Tagasivaade mööduvale 2008 aastale

Kui hakkan tagasi mõtlema kohe kohe lõppevale aastale kokkuvõtvalt, siis jään vist rahule, sellega mis olnud.
Sest peamine mis sellel aastal vist kõrvaltvaatajale silma on jäänud see, et ma kogu aeg vist puhkan ja reisin. Minu õnneks on olnud käike tõesti päris palju, ja see tekitab mulle vaid rõõmu. Kuigi tööd on ka vehitud nii et nina tatine.
Kui hakkan tagasi vaatama kus siis käidud on sel aastal, hakkan kohe aasta algusest peale: Rootsi(jaanuar) - Norra (jaanuar-veebruar) - Tai (veebruar-märts) - Portugal (mai) - Soome (juuli-august) - Läti (september) - Saksamaa (september) - Prantsusmaa (september) - Hispaania-Gran Canaria (detsember). Peakski vist kõik olema, napp 1 riik puudu kümnest. Kui vaadata siis kõige "karmim" kuu on olnud september, ja seda ta oli..Olin 3 nädalavahetust jutti kodust ära ja väsimus andis lõpuks ikka tunda-kõik see magamatus ja lennusõidud. Aga ma ei kurda, reisida on vahva. Ja eks tulevaks aastaks ka vaikselt juba plaanid.
Töö poole pealt on kõik endine ja mööduv aasta olin vist sama tubli kui eelmistelgi ja püüan sama ka tuleval. Vähemalt minu üle keegi kurtnud pole.
Kuigi üks okas on siiski hinges-ka sel aastal ei õnnestunud saada oma kodu, ikka loodan vaikselt et juhtub see äkki siis järgmine aasta. Loodame siis et kinnisvara hinnad ikka langeks veel ja ega bingo loto võit ka paha ei teeks, et natukenegi kaasnevat laenuorjust vähendada:). Ja kui aus olla pole sellise müügikuulutuse otsa ka veel sattunud mis oleks meeldinud nii, et tormi peaks jooksma kohe.
Ja ega see elu nüüd paha ka pole kui kaelas pole ühtegi laenu ega liisingut. Jube hea tunne ikkagi. Ja kes teab, äkki täitub kunagi minu unistus jätta kodumaa kus see ja teine ja soetada elamine hoopis mõnusamasse kliimasse kui meil siin. Ja ega muus osas meil ju ka kõik super pole siin porimülkas, olen seda ammu juba rääkinud.
Aga jah jõulud on möödas, varsti ka 2 nädalat jõulupuhkust ning aasta viimane 366 päev(teadagi oli ju käesolev aasta liigaasta) ka kohe varsti. Vana aasta mustus on maha pestud, kala ja juurvili aurutis ning kook ka hommikust saati juba jahtumas. Ning egas muud kui vaid kõht täis süüa, nautida õhtu lõppu TV ees ning oodata 00:00 et lasta ka mõned raketid, mis minule omaselt sai viimasel minutil soetatud.
Ja maal on ikka nii hea olla-siin on vaikus ja on lumi:).
Aga siinkohal lõpetan ja asun saatma vanat aastat ära. Kuidas uus saabus, räägin juba uuel aastal.
Vahvat vana aasta lõppu kõigile!!

Sain lume ja kuuse ning mäe..

Hakkan päris algusest peale.
Rongisõit ca nädal tagasi suunaga Viljandi poole kulges väga hästi - muljed on vaid suurepärased, sõidaks edaspidigi kui vähegi saab vaid rongiga. 1 klass ikkagi, kuigi hinnavahe on nii näruselt väike, seega tavaklassi ma arvan et väga ei satukski. Igatahes olenemata varajasest kellaajast olid järgnevad 2,5H kui linnutiivul, nimelt jõudsin läbi lugeda kõik lehed mida seal pakuti, süüa ning lõpetada ka äsjailmunud Kersti Kreismann'i raamat.
Lume sain sedaviisi, et nii kui rong nina linnast välja pistis oli kohe ka lumi, mida minumeelest siiani veel linnas polegi.
Edasi sain kuuse. Esimene päev sai niisama maha lösutatud maal, kuid pühapäeval oli operatsioon kuusk. Sai mingi tund aega oma metsas ringi tammutud, kui lõpuks leidsime sellise mis kõigile peaagu meeltmööda oli. Üks pool on natuke hõredam, aga see sai sujuvalt nurka lükatud. Üle mitme aasta on täitsa kena kuuseke toas.
Ülejäänud päevad kuni jõuludeni sai niisama puhatud, mõned raamatud läbi loetud, piparkooke küpsetatud ja teisipäeval oli tagasi linna sõit.
Jõululaupäeva veetsime siis Jüris, süües ja lugedes salme jõuluvanale:). Suht vaikselt sai päevake õhtusse veeretatud. Ahjaa, mina käisin ka siis kohalikus kirikus jumalateenistusel. Olen alati tahtnud minna, kuid alati miski kas tuleb vahele või ei leia ma kaaslast. Seekord oli kõik asjastatud arvestuses kiriku teenistuse algusega. Peale 1,5H kirikus sai veel kiire ring tehtud kohalikus surnuaias küünalde panekuga ning kärmelt koju.
Esimesel pühal võtsime siis juba mõlemad suuna lõuna-eesti poole ning ees ootas taas järgmine jõulusööming ja kinkide ring. See sai ka vaikselt ära tehtud ning juba teise püha plaanid paika pandud.
Siinkohal jõuangi selleni et Kati sai mäele. Kuna eelmiste pühade paiku tegmine nö perekondliku päevaveedu Pärnus vetes hullates, siis see aasta oli kindel plaan Kuutsemägi+Pühajärve SPA ujula+Pühajärve SPA's asuv pubi. Ja nii ta läkski. Hommikupoole pakkisime end kokku ja Kuutsekal olimegi. Sain taas oma lauale vunki anda, kuigi pean mainima halva poole pealt seda, et nõlvadel oli päris palju rahvast ja jääd, mis lume alt juba väljas. Viimasega seoses sain ka natuke siis vigastada, nimelt põlv on suur ja sinine ning paistes. Naersin et isegi nädal Norrat ei teinud mulle seda:). Nüüdseks salv ja soojendus peal ning järgmine kord raudselt põlvekaitsmed kotti. Pahasti oli ka see et Kuutsekal vaid ankurtõstuk ning kord õnnestus mul laud nii valli sisse sõita tõstuki rajal, et lendasin päris korralikult uppi-ankur sõitis üles edasi ja mina siis poole mäe pealt alla tagasi. Aga Eesti olude kohta jäin oma päevaga rahule.
Edasi läksime siis Pühajärve SPA'sse et nautida veemõnusid natuke. Aga alguses kohe pidime kõvasti ootama, kuna oli tekkinud järjekord sinna. Juba sisse saades istusin ma enamuse aja mullivannis, mille vee temperatuur oli minu meelest ka jube jahe ning aurusaunas, kus siis külma kontidest välja ajasin. Kõige lõpuks veel sööming pubis ja kodutee me tagasi jalge alla võtsime.
Ja edasi mida puhkus toob ei teagi veel, eks näis, vähemalt üle nädal veel natuke ees.
Aga kokkuvõttes jõuludest - kuna tänasega sisuliselt jõulud läbi siis see aeg on olnud väga perekeskne, mida ta peakski. Kingid on olnud täpselt need mida olime soovinud, seega nendega oleme ka väga rahul. Söögid ka olnud väga maitsvad, kuigi olen püüdnud mitte üle süüa, verivorsti võib ju ka suvel vitsutada:).Ja esimene käik mäelt ka kirjas. Mida sa enam ihkad..Ikka mäele:).
Kui leian vähegi viitsimist mõned pildid arvtisse laadida, siis lisan neid ka antud jutu juurde.

Aga nüüd kaon tuttu, kuna päev on olnud väga väsitav.

Sooviks lund

Päriselt ka. Ilm on nii kõle ja tuuline olnud viimasel ajal, aga mina usun et natukenegi valget pehmet lund teeks selle mahedamaks.
Viimased päevad on olnud juba suht asjalikud, kuigi tööl olla on imelik ja harjumatu, seda enam et nagu märgid näitavad peaks tulema varsti 2 rahulikku puhkenädalat taaskord.
Juba laupäeva hommik võtan suuna Balti jaama, et sõita rongiga. Pole Eestis vist mingi 10 aastat selle elukaga liigelnud. Igatahes olen plaaninud teha Viljandi otsa et esimesteks päevadeks vanematekodus maanududa. 24daks tulen küll linna tagasi, kuna seeaasta on "linnaasta pühad", kuigi kuigi 25 hommik kiman maale tagasi et veeta seal nii ylejäänud jõul kui ka eeldatavalt aastavahetus. Seega linna lastakse mind tagasi vast alles uue aasta 4dal õhtul. Ega ma ei tahagi viimasel ajal eriti linnas olla. Tahaks rahu ja vaikust ning koju.
Ja veelkord ootan oma uut armsamat - lund, puhkuse ajal plaan minna ikkagi mägesid vallutama, niipalju kui neid siin kodumaal on. Ja lugeda tahaks ka. Pole tükk aega midagi jõudnud lugeda, pooleli on nii Lennart Meri "Hõbevalge" kui ka Kersti Kreismann'ist äsjailmunud teos. Ning palju muid plaane ka lektüüride osas mõlkumas.
Piparkooke küpsetan ka kindlast maal, eelmine aasta võtsin uuesti ette ja nii mõnus lõhn ja tunne ikka järada endatehtud koogikesi.
Oeh mõned päevad veel tööl, jõulupidu ja siis taaskord lamamine.....

Peale puhkust..

..tuli end taas kohe kodusesse töörütmi sisse seada. Neljapäeval peale maandumist ja asjade lahtipakkimist viisime kohe esimesed kingid omanikele ning tegime esimesed muljetamised.
Mina oli siin ka nii tubli et läksin veel reedel tööle. Kus peaasjalikult närisin läbi mailide ja jooksvate teemade ning mõningad muljetamised sinna juurde.
Laupäeval olime võtnud plaani teha üks suur shopping, nimelt ju jõulud lähenemas ja meil polnudki veel ühtegi kinki, kuigi hea seegi et ideed paberil kirjas. Eelmine aasta olime varajasemad. Peale minu pikka põõnamist, üle pika aja võtsin und nii nagu oli ja tõusin alles pool 2, suundusime shoppingule ning peale paart tundi olid meil ka pea kõik kingid olemas, vist vaid 1 puudu hetkel. Õhtul olin kohe ka tubli ja pakkisin kõik olemasolevad ära.
Tänane hommik hakkas õudusega, et peaks vist koristama vahelduseks. Viimane kord oli oi kui ammu. Nii oligi plaan olemas, kraamisin kogu korteri ja kõik reisist laiali jäänud asjad leidsid ka oma vana koha üles. Peale seda käisime ja vaatasime siis tuledes kuuske Raekoja platsil, mis minu meelest on natuke äbarik seekord. Tegime ringi jõululaadal ning kappasime koju tagasi. Ja nii oligi päev õhtusse lennanud. Kirjutasin mitu tundi teile lugemiseks reisiblogi ja hetkel mõtlen et ei nüüd aitab, magama ja kohe. Homme algab taaskord üks töönädal, mis täis erinevaid üritusi ja kohtumisi. Aga hea on see, kui kõik läheb hästi siis peale seda saan taas 2 nädalat jõule pidada ja uut aastat vastu võtta. Jeii..
Hirmus mõelda, et see veel käimasolev aasta on tegelikult jube kiirelt läinud ja kohe varsti viskab ette uus. Mnjaa..
Aga nüüd head tööd ja ööd...

Gran Canaria 4-11.12

Nagu eelmise postituse lõpus maninisin, et põgeneme Eestist nädalaks, siis allpool tulebki ülevaade kus ja mis nägime ning lihtsalt muljeid.

4.12 - Lend Tallinn - Las Palmas
Hea oli see, et väljalend oli pealelõunat, kuna eelmine õhtu sain koju suht hilja, nii et viimased pakkimised sai jätta ärasõidupäevale. Lend nagu lend ikka, aga kuidagi väga pikaks venis, ca 6:30 tundi. Lennuk oli suhteliselt parajate istmevahedega ja süüa anti ka, kuid ikkagi ühel kohal niikaua istuda muutub painavaks. Üle pika aja sain ka tunda korralikku raputamist, ei teagi millest see tingitud oli. Õnneks oli see vaid lühiajaline ja ülejäänud aeg kulges rahulikult.
Maandusime kohaliku aja (sealne aeg 2 tundi taga meie omast) järgi hotelli kuskil 22-22:30. Esmamulje tubadest (tegu oli apartmenthotelliga, seega meil oli suur tuba koos kööginurgaga ja magamistuba ning vannituba) oli pisut pettumus, aga mida aeg edasi seda rohkem harjusime kohaga ära. Tegelikult polnud tubadel mitte kui midagi viga - kõik oli puhas, avar, aga jubedamalt külm oli seal kõik need päevad. Esimene öö magasin 2 villase teki+voodikattega ja ikka oli külm. Antud asjaolu tingis ka see et tuul puhus meie ukse poolt ja sealt tuhises seda päris korralikult sisse.
Esmane tutvus siis tubadega tehtud, asjad lahti pakitud ning voodi me vajusimegi, sest lend oli ikka jubedalt väsitanud ja ega meie aja järgi oli kell ka juba päris palju.

5.12 - Ärkasime suhteliselt vara, tegime kerge hommikukohvi ja suundusime avastama ümbruts, kuna kohalejõudes eelmine õhtu oli väljas juba suur pimedus (pimedaks läks seal kuskil 18 paiku).
Läksime ja tegime kohe tutvust rannapromenaadiga ja tegime esimesi vajalikke sisseoste kohalikust supermarketist (sööke meie paketis sees polnud, seega vähemalt hommikusöögiks pidi olema miskit külmikus alati).
12:45ks pidime minema(olime ainsad eestlased oma hotellis, seega pidime end mujale vedama) meie lähedalolevasse hotelli, kus siis toimus infotund. Giid nagu ikka luges sõnad kõigile peale, mida tohib ja mida mitte ning tutvustas natuke ümbrust ja saart üldse. Saar suur tegelikult pole, linnulennult on ühest otsast teise 55km. Aga kuna palju (va peamine kiirtee Las Palmas-lõunatipp) tuleb liigelda mägiteedel, siis ei räägita km'st, vaid oletavatast ajakulust. Temalt ostsime siis ka ainsa ametliku ekskursiooni, kus osaleda kavatsesime, Tenerife külastuse.
Peale koosviibimist võtsime suuna kohaliku bussiga ühte lähedalolevasse väikelinna - Puerto de Mogan.

Minu vaieldamatu lemmik kogu reisi vältel. Antud kohta kutsutakse ka kohalikuks veneetsiaks, kuigi sildasid ma seal just väga palju ei näinud. Aga linn ise oli armas väike sadamalinn, hästi palju lilli rõdudel, mis moodustasid omamoodi kaared tänavatel. Kõik olid kuidagi rahulikud, nautisid hetke. Jalutasime siis natuke niisama ringi ning seejärel suundusime võtma väikest einet. Taaskord pean mainima, et mina mitte väga suur kalasööja sõin siis lõhet, mis oli vapustavalt hea. Taas parim kogu reisi vältel. Kõhud täis suundusime tagasi bussipeatuse poole, et mitte jääda viimase bussi peale lootma, mida ei pruugi tulla, nagu meid hoiatati.
Tagasi kuurortis tegime vahepeatuse hotellis, misjärel suudusime tutvuma kohaliku õhtuse meluga ja tegime ka juba esimesed ostud kodustele, et mitte jätta asja viimasele päevale ja siis hulluda. Olime võtnud nõuks, kui näeme midagi mis kellegile oleks vahva, siis nii oligi.

6.12 - Peale hommikusi protseduure suundusime siis tänavatele otsima kohta, kust võiks rentida auto mõneks järgnevaks päevaks. Masin (Citröen Saxo) leitud, käisime veel korra hotelli parklast läbi et kaasavõetud GPS peale panna ja esmane marsruut sisestada.
Marsruut kujunes siis järgnevaks: Playa del Ingles - Mogan - Los Azulejos'e vaatamine - Tocodoman kaktusepark - San Nicolas de Tolentino - Mirador de Balcon vaateplatvorm - Puerto de las Nieves - Agaete - Galdar - Las Palmas - Playa del Ingles.
Ja nüüd siis täpsemalt. Esmalt võtsime siis suuna Mogani peale, esialgu oli ka plaan minna Puerto Rico'sse ja Puerto de Mogani, aga eelmine päev bussiga sõites nägime juba need kohad ära. Seega suundusime otse mägedesse, mida rohkem kuurortist väljapoole, seda mägisemaks kogu teema läks. Ja meile oli sõit seal paras väljakutse, kuna enda auto automaat ja seal seda pea võimatu leida, seega tegime taas sinasõprust manuaaliga :).Aga hakkama saime ja "punn" jäi terveks ka.
Esmalt jäi siis meile teele huvitav vaade, kuidas mäed on oksüdatsiooni tõttu kohati roheliseks värvunud, nimelt siis Los Azulejos on see:

Seal peatudes ja pilte klõpsutades anti meile ka kohaliku poolt proovida mangokooki, mis oli super maitsev.
Taas autosse ja edasi, ning järgmine peatus oli Tocodomani kaktuseparki, kus on rohkem kaktuseliike kui eales ma varem teadnud, mis olid siis paigutatud palmide ja draakonipuude vahele. Samuti tegi seal häält eesel ja mitmed paabulinnud, kes tundusid seal niisama lisaväärtusena olevat.
Peale San Nicolas de Tolentino läbimist jäime peatuma teepervel olevale vaateplatvormile, kust avanes lummav vaade ookeanile. Mõned kohustuslikud pildid ja hops tagasi autosse.
Järgmine peatus oli sadamalinn Puerto de las Nieves, kus me kahjuks ei leidnud ühtegi vaba parkimiskohta(selle tingis arvatavasti asjaolu et kohalikel oli püha ja kõik olid liikvel), mistõttu tiirutasime linnas niisama ringi ja võtsime edasi suuna Galdari peale. Nieves ise tundus sama armas linnake nagu Puerto de Mogan ning kindlasti usun et see oleks mulle meeldinud.
Galdar - see on siis vulkaanijalamil asetsev linn. Seal tegime ka pisukese peatuse, esmalt sõites püstloodis esimesest tänavast üles. Sellega oli küll selline tunne, kui nüüd peaks keegi ees olema ja ukerdama jääma, siis on jama kui keegi meie taha ilmuda otsutaks. Auto pargitud jalutasime natuke ringi. Linn oli suht tühi, mingi väike laadamoodi asi seal kohalikele vist toimus, kuid tundus et seal ka kraabiti juba asju kokku.
Peale jalutuskäiku võtsime siis suuna Las Palmase poole, kust siis kiirteed mööda tagasi lõunasse sõita. Tagasi hotelli saime kuskil 17-17:30.
Peale seda tegime veel jalutuskäigu kohalike elamurajooni San Fernandosse, mis asus meil pea akna taga ning taaskord rannapromenaadil, mis oli seekord juba tuledes.
Siis väike puhkus ja tasulise TV (tasuline selles mõttes, et kui tahtsid vaadata telekat, siis sisestasid mündid kõrvalolevasse automaati ja oplaa pilt ees mõneks ajaks) vaatamine hotellis, peale mida võtsime ette õhtusöögi/drinkimise Hard Rock Cafe's.

7.12 - Seekordne hommik kulges suht pika magamisega, peale mida olime otsustanud võtta sunna mööda kiirdteed Las Palmase poole, et minna teepeal jäävasse suurde uude kaubanduskeskusesse Las Terrazas. Üheks päevaks oli püha läbi ja seega kasutasime kohe võimalust, kuna esmaspäeval oli taas kohalikel vaba päev järgmise püha tõttu. Kuna seal pidi olema suur tehnikapood, siis see oli esmane valik et peaks ära käima. Kuid pilt mis kohapeal antud poes avanes oli kohutav. Ma arvan et jääb alla kohati ka meie "hullude päevade" trügimisele. Tegime huvipakkuvas osas kiire tiiru ja lahkusime avastama teisi poode. Keskus ise oli suht lahedalt tehtud, poode oli hulga ja kõik olid ühel tasandil, oli vaid vaja teha üks suur ring.
Peale mõningaid oste minu poolt aga lahkusime, võttes suuna saare keskosale.
Esimene peatus oli, et vaadata Caldera de Bandama vulkaanikraatrit. See oli 1km lai ja 200 m sügav. Võimas vaade avanes ka kogu ülejäänud saarele.
Edasi võtsime eesmärgiks jõuda Cruz de Tejeda'le, läbides Santa Brigida ja Vega de San Mateo ning kohutava hulga mägiteed me sinna kohale jõudsimegi. Tee sinna oli küll kohati lõputuna tunduv, kuna ikka ja jälle kui arvasin et hakkame kohe kohe jõudma, oli ikka veel näha ees lõputuna jätkuvat mägiteed. Cruz de Tejeda on siis saare üks kõige kommertslikum koht, kus siis igasugu müügiletid püsti löödud ja lastele tehakse sõitu eesliga. Kuid see polnud põhjus miks me sinna läksime, nimelt tahstime näha kuru tippu 1580m kõrgusel tähistavat kivist krutsifiksi. Samuti on seal panoraamis näha nii Tenerife El Teide (hispaania kõrgeim tipp) kui ka Roque Nublo (üks kõrgemaid Gran Canaria tippe).Need nähtud võtsime suuna tagasi kuurorti poole, kuna oli juba vaikselt hirm jääda pimeda peale, ja seda neil mägiteedel kohe üldse ei sooviks. Läbides nii Tejeda, San Bartolome de Tirajana ja veel enne lõpppeatust üks vaateplatvorm olimegi juba pimedas tagasi hotelli parklas.
Peale supermarketi ja pisukest lösutamist TV ees läksime taaskord promenaadile, kuna tahtsime teha nö tuledesäras pilte. Need tehtud,asusime otsima kohta kus einestada. Lõpuks maandusime hotelli kõrval olevasse Iiri pubisse, kus siis nö turistide "issemeelitajana"töötas pesueht eestlane. Tegime kohe väga mitu kokteili ja õlut ning suure söögi, peale mida vajusime unne hetkega, Vähemalt hea lähedal oli tuppa minna.

8.12 - Otsustaime et viime ikkagi natuke varem auto ära, kuna rendimees teatas et ta esmaspäeval vaid 12.30ni tööl, kuna neil püha, et saada tagasi oma deposiit. Kuigi olime temaga ka juba varem kokkuleppe teinud et auto viime tagasi esmaspäeva õhtul, jättes võtmed kõrvalasuvasse poodi ja deposiidi saame tagasi kolmapäeval (teisipäeval olime ise Tenerifel), aga kuna suuremal osas olime näinud kõike mida plaaninud olime, siis ei hakanud riskima.
Nii auto käest antud mõtlesime korra bussiga Las Palmasesse suuna võtta, aga kuna oli juba lõunaaeg ei hakanud pikka teed ette võtma, vaid sõitsime Puerto Ricosse, mis kohe sealsamas. Sõit kestis sinna ikkagi pea tund, kuna buss tegi pea igal nurgal peatuse ja taaskord mägiteed. Olime tegelikult seal linnas juba korra läbisõidul olnud, kui naasesime esimesel päeval Puerto de Moganist, aga tahtsime ka lähemat tutvust teha, seega oli asi otsustatud. Kohale jõudes jalutasime ringi ja lõpuks olime isegi natuke rannas, esmakordselt antud reisi ajal (ilm polnud selleks just väga soosiv). Rahvast oli päris palju, kuid tunni mis me seal olime, oli pea 30 min pilves ja 15 min üritasin olla vapper ja vette saada, sest see oli tõsiselt jahe. Ma ei mõistnud kuidas kõik hullasid seal sees, kui see tundus totaalselt freezing. Et mitte saada südameatakki, tegin end kiirelt märjaks ja väljas taas olingi. Peale seda taas bussiga tagasi oma kuurorti kus siis tegime pika jalutuskäigu rannas kurikuulsate düünide kõrval. Tuul oli nii kõle ja külm, aga nähtud nad said. Pärast veel kosutav söök ja jook taas juba tuttavas Iiri pubis.
Ja varakult tuttu, kuna ees ootas varajane ärkamine Tenerife tõttu.

9.12 - Nagu eelnevalt mainitud ärkasime vara, nii 6:00 paiku. Bussi saime loomulikult oodata ekstra 30 min, aga sõit läks siis lahti naabersaarele Tenerifele.Meie jaoks oli see rahvusvaheline ekskursioon, kuid meid eestlasi oli vast kokku 9. Giid rääkis siis kõigest nii inglise, saksa kui ka itaalia keeles. Läksime esialgu Puerto de las Nieves'sse, et sealt laevale minna. Vesi oli rahulik, aga milleipärast hakkas vahepeal päris korralikult kõigutama. Õnnelikult maabununa sõitsime läbi 2 suure linna, nii sadamalinna Santa Cruz'i kui ka La Laguna. Tegime veel enne mäkketõusu peatuse ja edasi võis sõit alata ainult üles ja üles pealpool pilvi (ligi 3000m kõrgusele), et näha kurikuulsat El Teidet. Peatust tehes oli vaade loomulikult võimas:

Sealtsamast korjasin ka mälestuseks mõned vulkaanilised kivid, mis hetkel kenasti kodus küünla ümber asetatud. Nagu oma väike vulkaan:).
Laskumine oli taaskord vaid üks bussiga keerutamine-keerutamine, kuid alla me lõpuks ka saime. Edasi oli suund Loro Parki, kus siis veetsime vabalt ca 5 tundi. Esmalt sõime lõunat ja pärast loomi uurima. Suurt muljet nagu park ei jätnukdi, loomaaed nagu ikka, kuid põhirõhu panime siis erinevatele showdele. Külastasime nii delfiinide, merilõvide kui ka vaalade show'sid. Vahvad elukad mis muud ikka öelda.
Kuigi aeg kulges seal suht kiirelt. Kui üks etendus läbi, siis vahepeal kiire käik kuhugi elukate elu-olu uurima ja siis taaskord kimamine järgmisele etendusele. Ainus mis seal tõesti muljet avaldas oli Pingviinide planeet, kus on siis suur ruum, mis on täpselt see keskkond kus antud loomakesed looduses elavad. Samuti vahelduvad seal ka aastaajad, nagu normaalses looduses. Kõvasti ikka uurimistööd ja vaeva nähtud, sest samasugust vist naljalt ei leiagi maailmas.
Peale 5 tundi loomi, oli aeg end taas bussis sisse seada, et hakata tagasi minema nö "kodusaarele". Taaskord sama tee sadamasse ja laevaga ülesõit ning mööda kiirteed juba kuurorti. Hotelli saime vast 22-22:30 paiku. Ja kohe oli ka voodi armas, väsimus oli juba võimust võtnud.

10.12 - Viimane päev kohapeal. Mõtlesime mis teha ja otsustasime võtta suuna Maspalomase poole, kuhu me polnudki veel jõudnud. Olime vaid eemalt majakat näinud, mis asub neeme tipus. Taas hopp bussi peale ja kohal me olimegi.
Jalutasime natuke ringi, käisime majaka juures ja mõningad shoppingu urkad. Ja päev oligi juba lõunasse vajunud. See kuurort tundus kuidagi rahulikum, kui meie oma, aga see vist ka tingitud sellest, et seal enam nö rikaste hotelle ja tavainimene sinna ei satugi nii väga. Tagasi jõudes võtsime plaani teha viimased ostud mis kodustele tuua ja pakkisime kohvrid kokku. Õhtul veel söök juba teada tuntud pubis ning varakult linade vahele pugesimegi, kuna hommikul oli äratus juba kell 4:00.

11.12 - Ülivarajane äratus. Buss isegi tuli õigeaegselt ning lennujaamas me juba olimegi. Peale tavapäraseid protseduure chillisime natuke kohvikus ja tegime veel mõne ostu ja nii edasi oli tuttav koht (esmakordselt nägin seda, et enamik inimesi oli pandud istuma sinna kus tulleski) lennukis ning ligi 6 tundi sõitu ja kõledasse ja külma Tallinna me maandusimegi. Kohalik aeg oli siis 15:30. Taksoga koju ja nii see reis meil lõppeski.

Rääkides natuke ilmast mis seal oli, siis oli loomulikult soojem kui meil. Päeval nii 20-25 (mõnes varjulisemas kohas) ning õhtuti nii 13-17. Kuid ausalt minul oli kohati ikka külm. Eeldan ikka palju soojemat kliimat, mitte pakkida end sisse nagu pöörane.
Aga hea vaheldus ikkagi rutiinsele kodu-töö-kodu rütmile.

PS: Parandatud kirjavigadest ja lisatud mõned pildid. Kel huvi rohkem neid vaadata, siis ülal vasakul link.

Kiire puhkus

Kui aus olla on see pealkiri kahetähenduslik - esimene pool märgib kiiret tööperioodi enne nädalast puhkust. Seega teine pool tähedab seda et kaon taas mõneks ajaks kodumaa pinnalt, kui täpne olla siis nädalaks :).
Tööl on olnud äärmiselt kiired ajad, aastalõpp ja uue aasta plaanid kõik ju vaja lahendada. Viimased 2 päeva, kaasa arvatud täna veedan koosolekutel ja vaikselt ka juba jõulumeeleolus, kuna toimub teatri ühiskülastus oma kalli kliendiga.
Õnnetult lõppes see et määrisin jah suures tuisus oma laua ja vedasi nädalavahetuseks maale, aga isegi suurte hangedega lõuna-eesti lumi oli selleks ajaks läinud. Nii kurb. Nüüd ootavad asjad jõule, loodetavasti lumiseid, et siis teisele ringile minna. Plaanid on igatahes tehtud.
Ja muust osast siis rääkides lendame homme nädalaks soojemasse paika kui Eesti.
Avastamist ootab ees Gran canaria, kus me kumbki käinud varem pole, seega loodan et tuleb põnev retk. Plaanis on rentida auto 3ks päevaks ja marsruut on enam vähem paika pandud, nii et päevaplaanid paigas suuremalt osalt. Samuti oleme otsustanud osa võtta Tenerife ekskursioonist. Ilma seal just hetkel väga vapustavat ei näidata -ca 20 kraadi sooja, aga nii pilvi kui ka päikest ühte moodi. Peaasi et siit eemale.
Nii et teile siia lund ja tuisku, mulle päikest ja sooja :)

Lumine elu....

Lõpuks on siis käes aeg kus maad on katmas valge vaip, ja seda rohkemgi kui viimased aastad minu mälusopist meenutavad meie maal. Tänane ilm on olnud minu meelest vapustav - kõik see tuul, lumi - kohe õige talve tunne tuleb peale, mida pole juba ammu tunda saanud. Kui ikka novembri lõpuks on paksud hanged maas ja seda ikka mõned kuud.Mhmm, mõnus. Kui vaid väga külma ei teeks, nii -5 on täitsa paras. Mõtlesin siia ka pilti lisada sellest mis väljas paistab, aga kuna aknad on nii kinni tuisanud, siis pole mõtet, ning välja ma ka oma hinnalist tehnikat viia ei taha :).
Hetkel maha sadama hakanud lumi pani kohe ka minu südame kiiremimi põksuma, eile sai oma valge nunnu kohe viidud määrdemeistrite käe alla, lootuses et järgmine nädalavahetus on veel nõlvad ka Lõuna-Eestis lumised ja saan oma esimesed laskumised teha, mhmm. Peavad olema.
See selleks, aga muus osas olen oma pea igapäevast liigutamist jätkanud, see nädal isegi rohkem kui tavapäraselt. Isegi eile suutsin end välja vedada ja teha paarkümmend otsa basseinis, peale mida sai lihtsalt mõnuletud mullikas. Täiuslik laupäev. Kuna nädala sees olin kimpus magamatusega, siis loodetavasti on nädalavahetus mõjunud hästi ja olen vähemalt välja puhanud. Aga eks see homme hommik näha ole. Terve nädal peaks tulema suht kiire, pea iga päev on ette näha mõni kohtumine või lõuna.
Meele teeb natuke mõruks see, et pea kuu aega rassimist trennis ei näita kaalus mingit muutust. Elan edasi lootuses, et trenn on siis lihast kasvatanud, kuna enesetunne on hea ja siiani pole tulnud mõtet asja pooleli jätta.
Kuigi meel on mõru ja väljas tuiskab, elan mõtteis päikese käes, kuna juba pea pooleteise nädala pärast lendan ära üheks kosutavaks patareide laadimiseks hispaania päikese alla. Nimelt teeme siis väikse jõulueelse tripi Kanaaridele. Oeh, soojem on seal kindlasti kui meil.
Seniks aga nautige talve, kuna nüüd tahavad tantsud tantsimist....

Kopp ees vol2.

Pealkiri peaks ütlema kõik, miks ma pole siia nii kaua juba kirjutanud. Lihtsalt kopp on ees kõigest juba pikemat aega. Ja kui tõsiselt mõelda, pole siin miskit juhtunud ka suurt ja põhjapanevat. Kuid siiski mõtlesin, et kirjutaks midagi.
Vaadates eelmist postitust, siis jätkan sealt kus pooleli jäi. Nii et juuksur sai külastatud, olek kohe parem. Alustasin ka suurema tervise-sportliku projektiga, nimelt iga päev püüan end liigutada. Kui spordiklubisse ei jõua siis võimlen kodus, nii et nüüd ootan põnevusega tulemusi. Kuid neid ma arvan lähima kuu jooksul ei ole mõtet oodata. Kuigi esimene tagasilöök oli sellega et peale nädalast trenni, suutsin taas haigeks jääda, mis nüüdseks hetkeks peaks olema seljatatud ja alustasin eile taas otsast. Enesetunne oli juba sant, seetõttu otsustasin ka uuesti kiiremas korras trenniridded kapist välja ajada. Ja oh seda rõõmu ja head enesetunnet peale trenni.
Viimased 2 nädalavahetust olen täiega viilinud igasugustest üritustest ja olesklenud kodus diivani ja raamatuga. Eelmine nädal sai käidud ja vaadatud ka üle uus "Bond", mis oli bondilik ja ei midagi väga erutavat minu jaoks, kuna pole just eriline fänn. Võis vaadata, aga vaimustus puudub. Pean vist mainima tõsiasja et edasi läheb eluke suht kultuurseks mõneks ajaks. Juba sel reedel lähen "Nii on meil moes" muusikali esilinastusele, peale selle ootab ees kohe detsmebris 2 teatrikülastust Linnateatris. Kõige selle vahepeale mahub veel nädalane puhkus kuskil eemal soojas, eeldatavalt Kanaarid ning siis juba 2 nädalat jõulupuhkust, mida püüan nautida loodetavasti lumises Lõuna-Eestis, koos omale armsaks saanud lauaga, kes nukralt ootab juba talve.
Kuid maitsev on see, et olen soetanud endale vahepeal ka uue kokaraamamatu, mille pilte on keelatud vaadata tühja kõhuga, sest sisu tundub nii ahvatlen, njämm.
Siitkohalt lõpetangi ja suundun üsna pea ees ootavale lõunale....

Kopp ees...

Kopp on ees ja mitte vähe..
Eks seda soosi ka ilm, mis on olnud terve nädalavahetuse ja nüüd veel takkajärgigi kohutav. Kuigi tööl pole ka kõige kiirem olnud, on sellest ka nii kurguaugini, tahaks vaid puhata, mis mul vist varsti ka õnnestub. Saab eemale tööst ja eestimaisest jurast!
Kui aus olla oli SPA külastus ka äärmiselt väsitav, kuna kõik need asjad mis ette võtsime, kurnasid nii kohutavalt. NO mida puhkus?
Ja kui rääkides täpsemalt mis me siis tegime.

Reede (17.10) võtsime siis ette peale pikka tööpäeva teekonna Narva-Jõesuule, kus maandusime Meresuu SPA's, mis jättis väga positiivse mulje. Toaga vedas ka, paigutati meid siis 9dale korrusele (11 on max) ja merevaade missugune.
Laupäeva hommikul kellaga tõusest(puhkusel äratuskell, juhuu!!), et jõuda hommikusöögile, nägime ka siis kohta päevavalges ja mulje oli vahva. Hommikusöök oli nagu klassika ikka, pärast mida võtsime siis suuna Narva poole, et käia linnuses. Olin seal korra varem käinud, kuid ei mäletanud suurt miskit ja kuidagi meenutused olid teistsugused. Aga see selleks. Peale mitut tundi Narva linnavahel läksime oma peatuspaika tagasi, kus võtsime suuna veekeskusesse, kus siis aelesime basseinides ja saunades oma paar tundi. Uni oli peale seda magus tulema, aga kes siis magama läheb, kui tuli peale passida massaazi. See oli ka minul vähemalt super, vahepeal oli tunne et kui laualt tõusen siis kogu keha on sinikaid täis. Mida õnneks ei olnud, aga väga hea tugev seanss oli!Pärast veel kosutav õhtusöök ja tuttu ära, kuna selline väsimus oli õhtuks kogunenud, ok ok TV ees suutsime ka kuidagi veel lebada.
Pühapäeval pärast hommikusööki võtsime siis suuna tagasi Tallinna poole, kuid väiksemate ja suuremate peatustega. Esiteks käisime Sillamäel, kuhu ma enda teada polnud varem sattunud ja tahtsin siis näha seda kiidetud promenaadi. Kõik oli sügisene, ka ilm, kuna sadas, aga mingi mulje sain kätte ja suvel tahaks kindlasti tagasi minna, kuna siis vaade kordi kenam.

Pärast seda tegime peatuse Valaste joa juures, mida ma ka varem polnud näinud ja mis jättis ka väga võimsa mulje.

Edasi põrutasime korraks sisse Rakverre, et üle vaadata uus kaubakeskus, aga kust me suht kiirelt väljusime, kuna väsimus oli peal ja midagi erilist ei kohanud ka ka.
Ja nii ta läks, meie väike väljasõit. Vahelduseks hea.
Kogu eelmine nädal ei toimunud mitte kui midagi põnevat - "töö-kodu-töö", väikeste nüanssidega, täpsemalt väike koostööpartneri üritus neljapäeval Überblingenis, kus sai end väheke tuulutatud. Aga see oli kõik. Nädalavahetusel olid minu vanemad meil külas, kelle saatsin "Trikimeest" vaatama ja kellega sai tehtud väiksed poetuurid, aga suudate mind uskuda, ma ei ostnud omale mitte midagi. Täitsa ime.
Ja nii ta ongi, käes uus nädal, peale juuksuri külastuse polegi miskit planeeritud, mis on väga hea..saabki kodus lamada..

Vahepeal

Nagu nähtamatult on saabunud oktoober, siis sama nähtamatu on olnud ka minu blogi vahepealse aja.
Peale Pariisist tulekut on olnud tegemist nii oma tervise kui tööga. Alles nüüd hakkab koitma see päev, kus saabuma hakkab tervem olukord. Lõpuks ometi.
Ja ega muud kui peale töö ja enese ravimise ma teinud polegi. Peale reisimisi lamasin maal koos raamatutega, et saada tervendavat õhku ning natukenegi puhata sellest meeletust ringi lendamisest.
Ja kui aus olla on seda tõmblemist ka edasi olnud, eelnev nädalavahetus sai käidud taaskord maal, tuleval nädalavahetusel ootab meid SPA..aga need vähemalt heas mõttes eemalolekud. Kuigi tahaks kohutavalt kodus olla ja lihtsalt magada.
Ja muud ei oskagi nagu hetkel jutustada. Pariisi piltide lingi panin ka blogi juurde üles, keda huvitab saab uurida. Ja eks lõbustan teid peale SPA puhkust uuesti, kuna plaan on ka seal ümbruses ringi vaadata, kui ilm vähegi lubab.
Aga seniks nägudeni...

Sticky & Sweet

Ja olengi siis tagasi kodumail juba mõned päevad, seljataga soe ja päikeseline Pariis, koos Madonna "sticky&sweet" turnee raames oleva kontserdiga.
Laupäeva vara-varahommik sai suund võetud läbi Soome Prantsusmaa poole, kus siis ootas meid soe ja päike, mida siin polnud päris pikka aega näha olnud.
Esimesel päeval tegime väikse linnatuuri eestlasest giidi jutu saatel, põhiliselt sai jalutatud Montmartre kandis ja hiljem Moulin Rouge kandis einestades. Peale seda kasutasime võimalust ja kimasime seal laialtlevinud rendiratastega mööda linna. Sai tehtud kohe ring peale suurematele vaatamisväärsustele liikudes mööda Seine jõe kallast - Louvre, Eiffel, Triumfikaar. Enamuse juures väga pikalt ei peatunudki, kuna Louvre ekskurisoon ootas meid ees pühapäeval ja Eiffeli juures oli lihtsalt nii nii pikad järjekorrad, et ei hakanud seal aega raiskama, tegime nö kohustuslikud pildid ja suund edasi. Kuna Triumfikaar oli kohe meie hotelli juures, siis selle vaadet saime nautida iga päev oma rõdult. Aga niisama tsillides ringi sõita ja enda ümber olevaid asju vaadates sai päris hea ülevaate, kuna olin ka esimest korda Pariisis. Õhtuks oli kohad kinni pandud restos, kus sai siis söödud parimaid palasid ja peale metrooga kesklinna tagasi saabudes veel ühed õlled ja uni oli hää, seda enam et seljataga oli pea 20h ärkvelolekut.

Pühapäeval tervitas taaskord soe ja päike ja võtsime suuna Louvre poole. Seal ootas meid soomlannast giid, kes siis elanud Pariisis 30 aastat ja tegi meile kiire ülevaate Louvre's olevast, et kel huvi saab ise edasi seal uudistada. Kuna vaatamist seal jätkub. Peale seda sai taaskord võetud rattad ja liigutud nn Ladina kvartalis ning ka käidud Jumalaema kirikus. Õhtul ootas siis ees juba Madonna kontsert Stade de France staadionil. Show oli mega, mida oli ka arvata, kuid vabu kohti oli ka ikka korralikult, aga see vist sellest tingitud et laupäeval oli seal juba esimene esinemine. Muidu tädi vinge ikka, oma vanuse kohta selliseid hüppeid ja showd teha 2 tundi jutti. Igatahes mina ja paljud teisedki jäid rahule.

Esmaspäeval, mis oli ühtlasi viimane hommik seal sai kiirelt veel lähima vaatamisväärsuse Triumfikaare otsa ronitud ning peale seda tehtud kohustuslikud nänni ostud ja edasi oligi suund juba tagasi kodupoole.
Esimese reisi kohta arvan et sai päris korralikult ringi liigutud ja peamised asjad ära vaadatud. Aga sellist emotsiooni ma nüd küll ei saanud et kohe hirmsasti tagasi tahaks. Kunagi kindlasti tahan minna, et vaadata pikemalt Louvre's, ronida ehk ka Eiffeli otsa ja niisama hängida.
Aga nüüd siis taas tagasi tööl ja kurnav seiklemine vist selleks korraks möödas. Kolm nädalavahetus lennus olla on ikka karm.
Tervis vajab ka ikka turgutamist, kuna köha ei taha kuidagi üle minna.

Viva la Vida

Heips..
Olen ka siis tagasi nii Berliinist kui ka juba töistest päevadest.
Berliinis oli täitsa vahva ja kontsert super. Kuna ma pole just Coldplay suur fänn, siis live esitlus pani mind muretsema nende albumeid. Nad olid lihtalt kaifid. O2 arena kus asi aset leidis oli minu meelest mõõtmetelt tsipa suurem kui meie Saku Suurhall, kuid siiski oli ka täitsa vaba ruumi hängimiseks. Tribüünid olid küll enam vähem täis, aga põrandal oli piisavalt vaba ruumi. Muidu oli asi tavapärane 1,5 tundi ja lõpp. Soojendajat ma üldse ei kuulnud, jõudsime umbes täpselt rihtides peaesinejaks kohale.
Ja muidu sai käidud veel Potsdamis, vaadatud-katsutud Berliini müüri mitmes erinevas paigas ning õige turistina läbides ka Brandenburgi väravad. Samuti saime tutvuda maaaluste nö kambrite-ehitistega ,kuhu siis sõja ajal inimesed oleksid saanud varjuda ja kuidas nad seal elanud oleks, see oli täitsa põnev vaadata, kuna midagi sellist meil siin ju pole.Imestan vaid seda, et mu eelmisest Berliini külastusest pole just palju möödas, vast u 8-10 aastat, aga ma ei mäleta suht mitte midagi peale selle et katsusime oma väikesete sõrmedega müüri. Aga nüüd sai siis taas kõike korratud ja üldjoontes jäin asjaga väga rahule.
Ja nüüd siis raban töö rindel ,kuigi mu haigusnähud pole veel möödunud - kui nohust ja kurguvalust olen lahti saanud, siis käes on tohutu köha ning tänaseks ka suuremat sorti häälekaotus.
Aga juba laupäeva hommikul lähen taaskord väiksele retkele - nimelt ootab vallutamist Pariis koos Madonna kontserdiga, njämm..Eiffel ja muud toredad paigad ka plaanis selle lühivisiidi jooksul ikka külastada..
Aga seniks hoidke end külma eest :)

Tervenemine

Kõik on uus septembrikuus.. Käes ongi sii sjuba sügis, kui vaadata välja aknast.
Aga minu sepetmber pole nii hästi alanud, kuna:
1. tööd on olnud ohtralt, kuna kaastöötaja puhkab
2. Lätis toimunud koolitus, kust naasesin koos 2 kaastöötajaga peaagu närvivapustusega
3. ja tagatipuks olen olnud ka terve nädala nüüd tõbine

nii et juhuu..

Ja kõigest siis pikemalt.

Tööl oli küll väike lootus, et äkki on natuke rahulikum kui üksi olen, aga teadagi mis lootus on. Nii et olen vehkinud siin igast asju teha, mis mõnesmõttes hea, kuna läheb aeg vähemalt kiirelt.
Lätis olin siis 5-6.september, sõitsin sinna üle pika aja bussiga, nimelt Hansabuss Business Line'ga. Väga vahva oli, sõit läks kiirelt, sai natuke veel töödki nokitsetud ja süüa anti ka. Muidu oli lätis koolitus, millest kujunes meie kolme, kes me käisime oma kontorist, õudusunenägu. Tegu oli üliagressiivse müügikoolitusega, et kuidas siis ideid ikka kreatiivsemalt kliendile maha müüa. Aga me eestlased ju aeglase loomuga ja mitte nii väga esinejad ka ning kui ikka paari minuti tagant tuli ideid tulistada ja neid presenteerida siis ajas närvi ikka mustaks küll. Seda enam tundsime kogu aeg et kõik on valesti ja oleme lihtsalt ikka nii lollid. Õnneks tagasitee kulges kiiremalt lennukiga.
Ning laupäeva õhtul tagasi jõudes oligi pingelangusest tõbi käes, terve pühapäeva olin pikali ja siiani pole veel tunne hea. Kuigi ilm oli Riias vs Tallinn ikka super, sooja ikka üle 20ne kraadi. Lõunanaabrite värk noh!
Terve see nädal olen end siis turgutanud sisse kallates liitrite viisi teed, teinud hunniku jalavanne, manustanud erinevaid ravimeid. Seis siis täna selline, et nohu on üle läinud, aga hiilib ligi mis minu puhul tavaline peale tatitõve, köha. Saaks sellest ka nüüd kuidagi ikka üle, siis juba inimese tunne peal.
Nädala sees käisime siis vanade heade klassiõdedega väljas. Proovisime üht megaarmsat Itaalia restorani, mis sisenendes jättis mulje kui väike kohalik köök, kus siis kõik mis tellida said oli letis näha ja asjadele/külalistele läheneti väga personaalselt. Saime tuttavaks nii "karmi ülemuse" kui ka ehtsa "mammaga". Õhtu lõppes peale veini ja pastat hoopiski Angelis maasikamargariitaga :).

Ja homme sõidan siis Berliini - Viva la vida - Coldplay'le..loodame et lastakse siis ikka puhata ka :)

Hoidke end!

Ise tehtud, hästi tehtud

Kui enamus nädala algusest oli tempokas töö ja kohtumiste laine, siis eile kutsus meid üks koostööpartner oma kliendipäevale. Üritus iseenesest huvitavas kohas - Tauno Kangro skulptuuristuudios, millele järgnes Hr. Jüri Kuuskemaa kummituste ringkäik.
Esimene osa oli väga vahva, sai ise kätt proovida siis alates traadist inimese peamise kuju käänamisest, kuni plastiliinist keha modelleerimiseni, millele skulptor ka hinde(minul ilutseb 5+) andis. Mälestusena saime kaasa siis endatehtud skulptuuri, mis oli viimistletud värviga.
Aga jah põnev oli vaadata, kuidas asja ikka nullist peale tegema hakatakse, jälgides samal ajal ka modelli (oli meil kohapeal siis aktimodell), et aru saada, miks just käed või jalad tuleb nii pikad käänata traadist. Kui traadist kuju oli valmis siis kinnitasime selle puidust alusele, kus siis hakkasime sellele ümber plastiliini panema ja juba normaalset inimest välja modelleerima. Mulle igatahes asi väga meeldis, mõtlesin et proovin teinekordki kodus midagi teha. Eile juba informeerisin ka ema, kellel palusin siis kodusel kaminal ruumi teha, et tütre näputöö sinna kenasti asetada.

Ja Jüri Kuuskemaa kimmituste käik vanalinnas oli ka äärmiselt huvitav kuulata, kuid lõpuks olid kõik juba suht väsinud nii voolimisest kui veinijoomisest ning haigutused olid kerged tulema. Alustasime jälutuskäiku Linnateatri juurest, peatudes nii Rootsi saatkonna, Mustpeade maja, Raekoja platsi ning lõpetades tuuri Lühikese jala tornis. Juba teist aastat olen tema tuuril osalenud ning alati on tema jutt äärmiselt kaasahaarav.
Aga täna reede ja peale tööd kiman maale, kuigi ilgelt suur väss on peal.Aga muidu juhtub ka see et järgmine kord on alles oktoobris. Algav septembrikuu on juba üritusi nii täis topitud, et esimene vaba nädalavahetus terendab hetkel alles 27-28.09.
Olge tublid ja ärge külmetage :)

Tegemised..

Esiteks siis üritus, mida eelmises postituses mainisin.
Neljapäeval peale pikale veninud tööpäeva oli au siis olla kutsutud IPhone öisele avalöögile Viru Keskuses. Lippasin siis korraks läbi, kuulasin Criticali, Oja ning näppisin ka natuke toodet ennast, aga ostukorvi see mul ei prantsatanud. Arvan et see toode peaks natuke turul olema, et kõik vead välja tuleksid, sest ma ei taha uskuda et neid pole..Ja peale seda võiks mõelda, kas vajan seda või mitte, kuna Ipod on olemas, telefon mis töötab ka, gps samuti ning arvuti kus lugeda uudiseid ja vaadata maile. Ja ega see hea olegi kui igal sammul see võimalus olemas. Ja minu meelest on telefon siis helistamiseks. Kuigi vana mudel oli ka kodus olemas ja sai seda isegi proovitud.Sellega siis sellised lood.
Nädalavahetusel sai käidud ka hea sõbra abielu registreerimisel, õhtu vaadatud üht lemmikut Luis De Funet sandarmi filmis ning sinna kõrvale pool kannu maasika margariitat juues.
Seejuures pühapäeval olin tubli - käisin turul, koristasin elamise ning tagatipuks vaaritasin ka süüa ja raamatut jõudsin ka lugeda. Oi ma olen tubli.
Vaadates uude juba alanud nädalasse, polegi nagu eriti tegevusi planeeritud, vastandina septembrikuule, kus pea kõik nädalavahtused on out of home - küll Lätis, Saksamaal ja kes kurat teab kus veel..

Niisama..

Tunnistan ausalt olen kirjutamisega looderdanud, kuna pole midagi põrutavat ka toimunud, as usual kodu-töö-kodu, kuigi nädal on läinud kibekiirelt.
Peale motikasõidu oleme ka ka uisutamas käinud ning kinos "Muumia" ära vaadanud ning seenemetsagi taaskord jõudnud. Sellega on küll selline lugu et mina lootsin peale selliseid vihmasid küll seeni rohkem näha, kuid mõlemal korral on saak olnud kesine.
Kuna nädalavahetus oli taaskord veetlevat kena ja soe siis üle pika aja sain ka ujuma, mõnus..
Kuuvarjutust nägin ka ja pildile püüdsin ka saada:

Eile minust siiski patriooti ei saanud ja lauluväljakule jalad ei viinud, aga see eest tegin natuke sporti ja vaatasin unega võideldes kogu üritust tv ees, kuigi sedagi vaid kuni poole 2ni öösel. Peaks mainima, et olin üllatunud et rahvast ikka NII palju sinna kohale läks, aga ju siis ikka leidub neid patrioote, kes on nõus külg külje kõrval isamaalisi laule laulma.Mina seda kohe mitte pole. Alul oli plaan kuigi ka minna ja väisata mõne aja seda, aga siiski mitteviitsimine sai võitu.
Ja see, et kolmapäevad võiks kogu aeg vabad olla, vajaks tõsist arutelu:). Tänane vaba päev on mõnus vaheldus keset töönädalat. Magasin küll mõnuga poole päevani, aga samas olen jõudnud nii sünnipäevale kui ka kuntsniku käe alla, kes siis 2 uut pilti kehale maalis. Tulemusega olen taaskord VÄGA rahul. Üks piltidest ilutseb jalal ja teine kuklal:


Homme siis algab taaskord töö, õnneks küll 2 päeva ja siis on taas tööorja rõõmuks nädlavahetus. Ja homne õhtu toob ka ühe ürituse, millest püüan rääkida pikemalt kui viitsin seda väisata ja seal midagi põnevat peaks toimuma.
Samuti saab nädalavahetus olema põnev kuna mitmed kutsed laual ja tuleb teha siis valik kuhu minna ja kuhu mitte. Raske elu ikka :)
Aga nüüd adjöö, lähen loen vahelduseks arvutile raamatut....

Round 2

Peale nädalavahetuse chilli maal, kus sai niisama logeletud kui ka seenel käidud, tegime eile koos teise roundi rattaga.
Seltskond oli juba suurem ja plaanid ka suuremad, nimelt sõita Pärnu, aga minu agiteerimisel et kell on ikka juba palju ja Märjamaa risti jõudes oli ka külm vaikselt, tulime Tallinna poole tagasi.Seda enam et kambas üks oli saanud lõpuks kätte tsikliload, lubas meile välja teha pizzad.Keegi ju juua ei saanud..
Niisiis kogunes seekord natuke rohkem kilomeetreid kui esimene kord ja väsimust ka kohe kulbiga, nii et täna piinab mind totaalne unesurm, kuna koju saime alles pool 1 öösel. Läbi linna oli ka ikka päris mõnus sõita, kõik tuledesäras ja värki.
Täna ma arvan et rattaga sõitu ei tule, kuna ühed rullikad tuleks hooldusest tagasi tuua ja siis neid kohe piinama minna.

Esimesed 115km

Ja läbitud need esimesed 115km ongi siis, nimelt meie Vessuga. Kuna eilne õhtune ilm andis lootust mitte vihmale, siis käisime proovisime kahekesi sõidu ära. Varustus ja kõik mul ju olemas ja miks mitte siis esimene tiir teha.
Alguses tegime proovi Jüri vahel ning peale tankimist sõitsime Paldiskisse, minnes küll väikse vahepeatusega Keilas, kuna vahepeal otsusas mõne piisa vett taevast sadada ja Avo tahtis kindel olla et kas minuga ikka kõik ok. Käisime siis suht tipus ära, kus olid vaid tuulegenraatorid ja majakas. Ja tagasitee tegime juba ühe pika jutina Jürini välja. Tagi, saapad, kiiver ja kindad õigustasid end igati, ainus mis segas oli valutav selg ja kange kael ning randmed (kuna ma ei suutnud leida head asendit kuidas kinni hoida), kuid hommikuks oli kõik ok ja lähen teinekordki ratta selga.
Ja see oleks ka imelik olnud, kui mina, motoperekonnast pärit nüüd kartma hakkaks. Alguses küll värin oli sees, aga nii kui ratas liikuma hakkas, ei olnud hullu midagi. Ja eks riided olid ka väga head seljas, kuigi jahedama ilmaga pean teksad oma lumelaua pükste vastu vahetama.

prõnn, prõnn....

Dieet ja Sport

Jah nii on võetud meil plaan siin mõlemil, et peab hakkama pöörama taas tähelepanu söögile, mis suust sisse läheb ja tegelema ka natuke aktiivselt sportimisega, viimast küll lähipäeva ilmad soosinud pole. Kuigi oleme olnud tublid, mõlemil linnas oldud päeval oleme teinud pika jalutusringi, kuigi ootaks kuivemat ilma et uisud alla saada. Ja poodi pole ka mitu päeva asja teinud.
Kui aus olla siis puhkuse ajal ei tegelnud me ka just rämpsu suust sisse ajamisega, aga ikkagi on olnud olemine kuidagi raske. Aga vaatame kas koos saab asjast asja.
Muus osas on õnneks vaikus. Tööl on esimesed päevad möödunud taas lainele saamisega, mis on olnud suht tagasihoidlikud tegevuste poolest, aga eks nii ongi parem.
Puhkust kajastavas postituses unustasin ka mainida oma potipõllunduse saake - kirsstomatid on valmis kui nöpsikud ja esimene laar basiilikut on pandud kuivama, et see siis talveks purki pista hoiule. Suvikõrvits võttis alles hoogu, et suurusesse kasvada. Suvel meeldib eriti minna kasvuhoonesse ja võtta sealt otse värske kurk ja tomat ja neid nautida sealsamas. Ei mingeid euronõudeid ega asju. Oma aia värk ikkagi. Maasikaid sai ka nauditud ikka täie rinnaga otse peenralt, mhmm. Ja marju peaks ka korjama teinekord, saaks teha mõne mõnusa mahlaka koogi. Ja seenele tahan jõuda. Ohh, niipalju tahaks veel jõuda, eks vaatame kas ka õnnestub.

Puhkus - kolmas nädal

Nii ja läbi ta ongi - ka minu kolmas puhkuse nädal. Olen end kogu täiega linna tagasi komandeerinud ja homsest hakkab taas töö-töö-töö. Hea seegi et ilm on nüüd juraks kiskunud. Aga mis siis toimus:
Puhkuse 2 nädala juurde lisaksin ka ühe ürituse, mis eelmises postituses märkimata jäi - Viljandi Folk, käisime avapäeval kaemas mis siis õhtul seal huvitavat on ja oli see, et suurt midagi nagu polnudki. Rahvast nagu oli aga muidu kuidagi vaikne. Kohtasime sõpru-tuttavaid, jõime õltsi ja chillisime niisama.
Ja nüüd siis 3s nädal.
Esmaspäeva varahommik siis suund Soome poole ja peale laevasõitu võtsime ette järgmise paadi, et jõuda Suomenlinna. Kogu meie seltskond oli seal saartel esimest korda ja päris huvitav oli vaadata mis tohutud massiivsed ehitised seal olid ja niisama jalutasime siis 2 saart läbi. Mina ja Avo siis sisenesime ka ühte ekspositsiooni - nimelt allveelaeva. Tegu oli suht väikse laevaga, mahutas vaid 20 meeskonnaliiget, aga huvitav oli siiski, pole ju kunagi käinud.

Helsingisse tagasi "sõudes" külastasime veel mototarvete poodi, valisin siis omale välja tagi ja saapad, et võimaluse korral meie Vessu tagaistmel sõitu teha. Kiiver ja kindad olid juba ennegi olemas. Eks näis kas asja ka saab siis.
Ja ka peale toiduvarude täiendamist jõudsimegi meie mökki, mis asus kohe Jänisjärvi kaldal ja kuskil ca 125km pealinnast. Majas me pettuma ei pidanud, kõik oli täpselt nii nagu pildid ja kirjeldatud.

Uue sõbra leidsin ka kohe, ühe omaniku armsa kutsa näol.

Õhtul panid mehed ka kohe kaasavõetud võrgu sisse ja arvestades seda, et keegi seda enne teinud polnud oli meil pirakas havi hommikuks sees:). Sai see siis puhastatud ja soolatud, et õhtul teha suppi ja fileest grilli.

Pärast "kalaoperatsiooni" võtsime suuna Lahti peale ja käisime vaatamas hüppemägesid ja sealset suusamuuseumi. Käisin seal esmakordselt ca 20 aastat tagasi, aga ei saanud me tookord kaugemale kui väravate taha. Seekord siis vaatasime Soome suusa ajalugu, tänapäeva ja proovisime simulaatori peal isegi kõrgeimast tornist alla hüpata ning laskesuusataja kombel märki lasta. Kõigil see isegi õnnestus, kuigi mitu meetrit ma hüppasin on juba meelest läinud ning märki sain vist 5st ühe. Ning vaade Lahti kõrgeimalt suusahüppemäelt oli loomulikult kaif.

Muide samal ajal tehti trenni keskmisel mäel ja nägime ühte vennikest ka oma silmaga alla tulemas.
Ja muud nagu suurt vaatamisväärsust ei külastanudki. Kappasime läbi ilmatu hulga kirbuturge, niisama poode ja chillisime hütis.
Kui reede hommikul lõpuks kodus ärkasime, siis oli tunne selline, et nüüd tuleb veel puhkusest puhkama hakata. Kuigi reedel suutsin isegi veel toa edasi reorganiseerimiseks teha mõned ostud ning laupäeval võtta päikest.
Tuba tegelikult veel ikka valmis pole, kuna riiuleid on nii võimatu leida, mis mulle meeldiksid ja sobiksid sinna. Aga hetkeseis on siis selline (toa teine nurk ja uus riidekapp):


Aga hetkel on maatolm maha pestud, asjad lahti pakitud ja muud ei miskit kui homme taas tööle..

Puhkus - teine nädal :)

Nii ja hakkabki otsa saama ka puhkuse teine nädal ja mida põnevat ma siis ette võtsin. 3 peamist märksõna on - toa ümber organiseerimine, puude vedu ja päikese võtt, seda viimast küll teistest kordi enam.
Esmaspäev algas suure poeringiga et siis tuppa uusi vajalikke asju saada - "uus riidekapp" on täitsa olemas, seda küll vana kardinapuu näol mis nüüd ketiga lakke pandud ja kenad punutud korvid selle all.Uus lamp on ka laes ja peegel ka üle pika aja taas kaunistamas seina. Ülejäänud asjad püüan leida kui võimalik eeloleval nädalal toimuval Soome külastamisel sealsetest kirbukatest. Ega suurt muud polegi vaja, mõnda riiulilt ja peegli alla ka miskit, kuhu oma asjad panna.
Teisipäev külges puid vedades, et saada ikka talvel kaminasse ja sauna tuld teha.
Alates kolmapäevast algas päikesevõtt ja seda kuni tänaseni välja, kui aus olla siis lõpuks lihtsalt enam ei jõudnud ja veetsin vahelduseks ka aega kiiges raamatut lugedes, järves ujumas käies ning eile võõrustasin häid sõpru grilli ja chilliga koos maasikamargaritadega.
Ja ongi kogu nädal.
Järgmine ja puhkuse viimane nädal algab homme varahommik, kui võtame suuna Tallinna peale ja sealt edasi üle lahe. Läheme esmakordselt nö puhkusereisile Soome, isegi ootame huviga, kuidas see me tavapärastest käimistest siis erineb. Nimelt üürisime järve kaldal maja ja plaan siis külastada ka lähedalasuvaid turismiobjekte. Ja loomulikult eksivad sekka ka tavapärased kirbukad ja poed, mis on "must" kuhu peab jõudma. Tagasi eestimaile saabun neljapäeva õhtul ning ülejäänud vaba aeg möödub raudselt päikese käes, kui seda on :).

Puhkus - esimene nädal

Hei hoo, esimene nädal ongi suure kiirusega möödunud ja midagi asjalikku ma teinud polegi, aga no esmalt tuleb end ju puhkuse lainele saada.
Kõige halvemaks on olnud ka see et ilma pole olnud..vaid viimased 3 päeva on olnud puhkaja väärilised. Need kasutasin ka suures osas päikesevõtule, kuigi jumega ma veel rahul pole :). Ujumas olen ka käinud kordi 4-5, veega on lood sellised, et selle aja peale lootsin soojemat, aga sisse olen saanud ja ujuda ka.
Palju maasikaid olen ka söönud.
Ja mis muud siis veel, ahjaa heina olen niitnud (vikatiga NB!) ja natuke Soome tripi asju hiilinud netis. Nimelt õnnestus leida veel keset suurt suve üks mökk teispool lahte ja nii me siis sinna kimamemegi oma viimast poolt puhkuse nädalat veetma. Arutasime siin et, ega polegi kunagi Soomes nö puhkamas käinud, ikka kas tuttavate juures või niisama ostureisil. Aga seekord on meestel tõsine kalastusplaan, kuna järv on meil kohe ukse ees ja naispool saab loodetavasti päikest võtta. Samuti olen uurinud, mida huvitavat võiks turisti seisukohalt uudistamas käia. Eks see siis näha kuidas meil läks ja kui rahul oleme.
Raamatut olen ka lugenud ja ilubasseini suutsime ka siis lõpuks aeda ära panna..
Alustasin vaikselt oma toa ümber organiseerimise ja remondiga. Viimasega tahaks paari päevaga hakkama saada, ideed on kõik peas olemas, asjad juba kastides ja homme on plaan külastada valgusti- ja ehituspoodi. Loodetavasti saab tulemus olema see, mida lootsin.
Ja hetkel muud ei meenugi.Võtan taaskord raamatu kaaslaseks ja tõmban end kerra et lugeda kuni uinumiseni.

Puhkus :)

Jah, nii ta lähebki et homme siis viimane päev siin laua taga ja siis puhkama. Komandeerind end kohe kõigeks selleks ajaks maale ja püüan linna poole mitte nägu näidata.
Viimane nädal on olnud tööl äärmiselt rahulik, olin tubli ja koristasin nii laua kui ka kapi suurest sogast puhtaks. Pilt kohe teine ja tunne hea et lõpuks võtsin selle ette.
Ja sportlik olen ka olnud, mitu õhtut nüüd järjest uiskamas käinud kenasti ja süüa olen ka püüdnud tagasihoidlikumalt, kuidagi tuleb ju see kaal allapoole saada, nii ei tohi jätkuda. Kuigi pean tunnistama et tänu sellele on ka enesetunne pisut paranenenud, kuigi ilge väss on peal. See tuleb vist magamatusest.
Ükspäev leidsin end isegi unistamast juba lumest, mina päikesekummardaja ja lumest, uskumatu, aga jah tahaks laua selga võtta ja ronida kuhugi ning mõnuga sealt alla laskuda. See paneks unustama end tööst ja kõigest muust, kaif.
Ujuma ma pole ka ikka jõudnud, aga kui vähegi nüüd ilma on tuleb see viga parandada, järv ja tiik ju kodu ukse all.
Puhkuseks suuri plaane polegi, eks leban vaid kiigel ja loen ja tegelen vist lõpuks ka oma aiasaadustega. Kuigi basiilik on juba valmis ja isegi toidulaualt läbi käinud, siis teisest asjadest ma suurt ei teagi mis seisus nad on. Tomatid tahaks ka ette võtta ja nendest päikesekuivatatud saadusi purki panna talveks, nämm. Saaremaa ja Hiiumaa oli ka mõtteis aga eks näis kas jõuab sinna ja Soome on ka plaanis. Kui nii võtta siis isegi miskit on ju olemas, mida olen lubanud teha :).
Ahjaa, eile veendusin taaskord Orkuti headuses. Leidsin üles ühe vana hea sõbra, kellest polnud küll vist ca 8 aastat kuulnud-näinud. Vahva. Kui juhtud seda lugema, siis taaskohtumise rõõm minu poolelt suur.
Ja muud ei miskit vist, kes tööl tehke tööd ja kes puhkab siis neile päikest:).
Eks püüan ka puhkuse ajal siis oma tegemistest midagi postitada.

Õlts :)

Nii, ongi läbi see nädalavahetus ja käes minu viimane töönädal, mis õnneks tõotab tulla rahulik, nagu esimene päev seda näidanud on.
Reedel sai siis käidud Õllekal, mis on viimastel aastatel suht kindel üritus meil olnud, ning seekord oli kaasas ka minu ema, kes väisas üritust esmakordselt ja tundub et jäi igati rahule. Sai joodud õltsi, söödud saslõkki ja nauditud muusikaelamusi - kuulasime nii filmilegende kui Franzu. Pani isegi imestama mind ennast, kes ma nende repertuaariga väga kursis pole, et kõlbab täitsa kuulata, igaljuhul meeldis. Koju saime seekord isegi taksoga, vähem kergem vastupanutee kui möödudnud 2l aastal, kus tulime jala Lauluväljakult koju, mis oli suht karm, seda enam et peal väsimus ja sees õlu:).
Laupäevane päev möödus poetuuriga, millest kui aus olla saime emaga suht kiirelt tüdimuse, kuigi midagi lahedat leidsime mõlemad omale.
Õhtul viisin oma kallid kaaslased CC Plaza sviiti "Hancock'i" vaatama. Peaks mainima et minule ta küll mingit hullu hiti muljet ei jätnud, omavahel arutades meeldis "Tagaotsitav" isegi enam. Väiksed snäkid Amarillos ja siis jalutuskäik koju.Jube kiirelt sai päev otsa ikka:).
Pühapäeval sai ema bussi peale viidud ning suht koht vegeteeritud terve päev kodus. Õhtul suundusime taaskord Õllekale, et minna HU? live kuulama. Väike õlts ja lapi kala sinnajuurde, eht! Koju saime õnneks normaalsel ajal, nii et sain tunnikese pikutada ja veel ka ühe filmi vähemaks vaadatud arvutist.
Ja nii see nädalavahetus möödus..Tänaseks olen ka juba töölt pea tubli 30 min kodus olnud ning mõtlen vaikselt mis õhtu tuua võiks.

Tsirk suveniir ja popcorn

Pealkirjas olevatest asjadest natuke hiljem, aga alustuseks pean enda vastu karm olema - nii kaua ikka vahet eelmise postitusega ja suht põhjendamatult..Aus ülestunnistus, pole olnud viitsimist.
Aga siis Jaani ajast. Alustasin jaani hoopistükkis teatri külastusega, nimelt Ugala kaldal etenduva "Ühes teises Eesti linnas". Väga meeleolukas ja lõbus tükk, soovitan kõigile soojalt. Eelmise aasta "Naabri Mariga" vast loium, aga siiski vaatamist väärt.
Peale selle jõudsin käia veel sugulase sünnipäeval, jaanilaadal ja koristada sahvrit, et olla valmis suvel sinna maabuvateks uuteks purkideks.
Jaanid olid nagu ikka-vihm, grill ja suur söömine. Kuigi söögiajaks suutis end ka päike ilmutada ja oleku kenamaks muuta, oli siiski minu meelest jaaniaeg üks suur VIHM.
Peale seda sai linna tagasi tuldud ja lõbustatud end tööga 3 päeva, millele järgnes laupäeval tsirkus ning pühapäeval niisama chill jalutades Viimsi vahel ja töllerdades Jüris.
Ja tulles siis tagasi nii pealkirja kui ka eelmainitud tsirkuse juurde, siis külastus oli vahva, igasugu loomi oli seal ,akrobaate jne tegelasi. Kuid siiski on mul kahju neist tupsudest, kes peavad seal väikesetes puurides elama ja niimoodi ringi rändama. Nad ei vääri seda. Aga pealkiri tuli selline, kuna esinejad oli Prahast ja eesti keelt ei mõistnud, aga üritasid, siis see suveniiri ja popkorni pakkumine oli lihtsalt nii naljakas, et kummitab siiani.
Nüüdseks olen end taas töölainele murdnud, kuigi kohe kohe kukub ka töönädala selgroog ja kavatsen nii ehk naa juba varakult ära hiilida.
Nädalavahetusel plaanis külastada jooma või meelelahutuspidu Õllesummerit, kuidas see kellegile on ja arvatavasti ühe suurema poetuuriga, kuna juba järgmine nädalavahetus saabub ka puhkus minu õuele ja toimub enda komandeerimine maale, kust ma ei kavatse linna naasta enne puhkuse lõppu.

Tegemised..

Ja ongi taaskord nädal möödas, midagi suurt ja põhjapanevat toimunud pole. Reedel nagu kirjutasin käisin siis Ülikoolilinnas lõpetamisel - ilmaga vedas ja aktus oli kõik väga kena ning ka sellele järgnenud lõunasöök. Polnudki kunagi enne Atlantises käinud.
Laupäeval siis oli teemaks kross, ilm ei kõlvanud küll kuhugi aga mis teha, selline meie suvi kord on. Pilte sai tehtud ka kohutavalt ja ringi joostud pika punase vihmakeebiga, mis nii mõnelegi tegi nalja.
Pühapäeval chillisin niisama ja õhtul oli taas silme ees tee Tallinna.
Terve ülejäänud nädala olen rabanud tööd teha nagu pöörane, naersin siin et pole viimastel nädalatel ka niipalju tööd kokku teinud kui nende päevadega siin kokku. See on see puhkuste aeg ja on juba kord nii et olen siis täitsa üksi oma team'st. Aga positiivne on see, et kiiremad asjad tehtud ja midagi uut ei tohiks ees üllatada.
Eks siis kiigutan siin oma jalga veel järgmised 3 nädalat ja siis saan puhkama.
Jaanipäeva veedan maal, traditsiooniline käik laadale, jaanijooksu vaatama ja niisama chillima. Ja kuramus järvevee peaks ka ära proovima, ujuda tahaks küll jubedalt.

American Woman...

..., stay away from me
American woman, mama let me be
Don't come hanging around my door
I don't want to see your face no more
I got more important things to do
Than spend my time growin' old with you
Now woman, stay away
American woman, listen what I say

Jne lood panid siis eile Suurhalli rokkima. Pean tunnistama et tõsine fänn ma pole, aga kontsert ja show oli ülikõva ning täismaja rokkis viimase akordini, kaasa arvatud mina:).
Kuna eelmisele Eesti kontserdile ma ei jõudnud, siis seekordset ootasin suure huviga, kuna autos saab ikka käiatud Lenny Greatest Hits plaati ja sealt ka siis huvi kontserti vastu. Aga oli ka ikka selliseid persoone kes suutsid meie kõrval magama jääda(?!), palun mulle öelda kuidas on see võimalik sellist laadi muusika saatel, aga no on..
Samas oli tõsine kaif vaadata seda kätemerd, mida ma siiani kohanud siinmail pole, ehk Metallica kunagi lauluväljakul, aga kuna seal see ala oli ikka suurem siis ei saanud sellist efekti kätte.
Igatahes sai siis kõvasti kaasa elatud oma 2,5 H ja koju jõudes olid käed ai ai ai kui valusad ja kõrvad lukus ning tuju oli hüper, aga eks see nii peabki olema peale sellist elamust.
Lenny on küll juba parimais aastais, aga showd see mees teha oskab.

Oh jah, homme siis maale ja loodame et ilma ka lubab, kuna tulemas nii pidulikkust kui sporti - nimelt reedel venna ja onupoja ülikooli lõpetamine ning laupäeval kohustuslik kodukross, kus tahaks oma oskusi lihvida piltmeistri alal.

Ahjaa ja muide nüüd on mul ka oma kiiver, millega soovi korral meie Vessu tagaistmel kruiisida :).

Kvaliteetaeg..

Jah, olen olnud laisk kui purikas, pole pea 2 nädalat ridagi kirjutanud, aga ütleme ausalt, ega midagi põnevat pole ka toimunud. Olen lihtsalt endale aega leidnud - sõitnud maale esimesel võimalusel ja nautinud ilusaid ilmasid ning raamatuid üle pika aja.
Ega viimased nädalad ongi möödunud pigem kodu-töö-kodu. Tööl on olnud ka piisavalt tegemist, kuigi olin alustanud sissekandeid juba korduvalt, aga siia nad ei jõudnud, kuna lihtsalt polnud midagi tarka öelda.
Eelmine nädalavahetus sai taas üle mitme nädala kimatud maale ja nauditud ilma ja raamatukogu avarusi, kuna arvasin et nüüd on taas millegipärast aega lugeda. Samuti tutvusin oma taimede olukorraga, kõik kasvab ja ootan juba huviga valmimist. Basiilik igatahes erutab meeli juba oma lõhnaga. Päikest sai ka võetud :).
Järgnev töönädal läks kuidagi kiirelt, mis muidugi on hea aga samas nädala lõpuks olin tühjaks pigistatud ka energiast. Samuti sai käidud "Sex ja Linn" eelinastusel, mis üllatas mind positiivselt, kuna see isegi meeldis mulle, kuigi sarja ausataja ma väga polnud. Peale väsitavat nädalat käisime veel tüdrukutega õnnitlemas meie juunikuu sünnipäevalast, millest kujunes taaskord vahva õhtu. Järgmine kord sai siis ka juba paika pandud, nimelt ühe vahva õhtu näol minu maakohas chilli ja grilliga ning loodetavasti ka ujumisega. Vaatamata sellele et sain koju alles laupäeva öösel kell 3, olin hommikul äärmiselt erk ja vedasin end veel bussile, et sõita maale. Sellest sai üks kosutav jätk peole. Tegime emaga endale nimelt vaarika margaritat ning sukeldusin kiiku ja raamatu seltsi(mõnus jook, soe ilm, päike..). Vat see on kvaliteetaeg!
Krahmasin seekord endale kohe 2 raamatut, millest üks sai juba lõpu peale päevast lugemist ja teine ootab nüüd linnas voodiserval. Ega muud ma vist terve kuu nüüd teha ei saagi, kuna TV on hõivatud selle vastiku vastiku jalka poolt, grr.
Pean maninima, et olen avastanud enda jaoks lugemise peale kooli lõppu ning olen nende viimaste aastate jooksul lugenud rohkem kui kooliajal kokku.
Nüüd tuleb veel 4 päeva tööl vastu pidada ja siis kohe neljapäeval otse töölt taaskord maale. Reedel püüan olla töiselt asjalik nö mobiilselt ja jõuda oma kalli vennaraasu ülikooli lõpetamisele.
Pilte pole ka jõudnud tegema, õigem on vist öelda et pole viitsinud :).

Minge maale ja nautige seda stoilist rahu ning kvaliteetaega mis sealt veel võimalik leida on..

Fotograafiline nädalavahetus..

Kõigepealt otsustasin, et Muljed vol1 postituse juurde enam pilte juurde ei lisa, vaid üritan paremiku veebi laadida ja siis siia lingi tekitada. Vot.
Aga tulles tagasi möödunud nädalavahetuse juurde, siis selle võib nimetada "vabaõhu üritus 100%", kuna laupäeva möödus Sakus krossil olles ja pühapäev ekspromt reisiga Naissaarele. Mõlemal juhul kaaslaseks fotokas.
Sakus sai peaasjalikult oldud tuulevarjus autos, ja väljusin tõesti vaid siis kui vend sõitma läks, et teda pildistada. Aga päev oli seekord seal nii pikaks venitatud et koju jõudsin alles õhtul pool 10, väikse vahepeatusega Jüris. Pilte sain päris korralikult ja ütleme nii, et neid mis tõesti vajasid DELETE nuppu oli minu meelest seekord suht vähe.
Ja pühapäev sai siis sõidetud Naissaarele, mis oligi üks suur fotoretk, aga no peafotograaf Katil said of koors akud tühjaks poole päeva peale. Otsus sinna sõita sai tegelikult tehtud juba reedel aga püsiva suure tuule tõttu veendusime laeva väljumises veelkord hommikul. Tunnike sõitu laevaga ja kohal me olimegi. Seejärel sai siis ringi kollatud saarel 6 tundi, ja ütleme ausalt tossud olid liiva täis ja kanna maitse suus. Saarest läbisime siiski selle aja jooksul vast 10% aga omamoodi põnev matk oli siiski. Imeilusad rannad, lummav loodus, mitte ühtegi inimest silmapiiril. Fotosid tegime ka kamba peale no natuke alla tuhande, aga eks neid niipalju alles ei jää. Selle laheda matka näol tekkis juba nüüdki idee külastada mõnda teist saart, kus varem käinud pole ja samamoodi päev veeta. Naissaarel olin enne küll korra käinud, aga toookord jäi ringikolamise aeg üürikeseks.
Ja peale sellist vabaõhumürgitust langesin kui haavaleht kodus pikali. Oli väsitav, aga vahva.

Muljed vol2

Peale vahvat Lissaboni oli järgmisel päeval küll suur võitlus unega, aga ometi ei saanud ma ju jätta minemata "sajandi suursündmusele" - The Backstreet Boys Saku Suurhallis.

Kuna aastaid tagasi, kui olin veel noor ja ilus, olin nende andunud fänn siis nende Eestisse tulek oli "must have" kontsert ja pettuma ei pidanud ma üheski minutis mis seal veetsin. Olenemata sellest et piletid sain seegikord tasuta, siis iseostes poleks ma ühtegi senti sellest kahetsenud. Soojendusbänd oli nagu oli, nagu oma kaaslasega arutasin, et üks paras nö keskabänd, aga no kuulata andis. Ja peaesineja tegi ikka südame soojaks, vanuritele kohaselt me istusime aga see ei teinud ka elamust kehvemaks. Ja minule kui allameetrimehele on see ainus võimalus midagigi näha lavale. See panigi vaid ka imestama, et ühtegi ekraani ei olnud seekord?!
Esitasid nad siis nii uusi kui vanu laule, aga ikkagi pean tõdema, see muss tekitab ikka sama tundne nagu ca 10 aastat tagasi. Ja nüüd võib siis rahus edasi elada, poisid on nähtud :). Ja nad on ikka sama armsad kui aastaid tagasi, oeh :)

Muljed vol1

Kook ahjus küpsemas, jalka on vallutanud TV ekraani - see kõik andis mulle siis lõpuks aega ja võimaluse tegeleda vanade postituste täiendamistega ja uute lisamistega.
Nimelt Maikuu postitus sai siis juurde mõningad klõpsu näidised, mida lubasin ja käesoleval juhul räägin natuke Portugali tripist.
Eelmine kolmapäev, enne tööpäeva lõppu võtsime siis kogu oma kollektiiviga ette tee Lissaboni. Sõit kulges mõlemal suunal läbi Frankfurdi, mis oli meile parim lahendus sinna ja tagasi jõudmiseks.
Kohale jõudsime siis eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva ja järgnev päev nägi meile ette päevast väljasõitu marsruudil: Sintra (Palacio Da Pena) - Quinta Da Regaleira - Cabo Da Rocha - Cascais - Estoril.
Ilmataat meid sel päeva just päikesega ei õnnistanud, aga elasime ka selle vihma üle, mis meid tüütas väliüritusel.

Palacio Da Pena on siis kunagise kuninga suveresidents, mille ta valmistas oma naisele kingituseks. Hetkel on see üks suurimaid turismimagneteid ja kuulub ka UNESCO maailmapärandite hulka. Seda külastades astud kui muinasjuttu, kuna seal on üks ilusaimaid parke, kaunis kogus paleesid ning losse. Oleks ilmaga ka vedanud, usun et oleks olnud see üks lummavamaid vaateid mu elus. Aga udu tegi oma töö.
Edasi läksime Quinta Da Regaleira'sse, mis on 4 ha suurune aed, mis on ehitatud Sintra mägede vahele 20 sajandi alguses. Territoorium oli suur, aga vihma kiuste läbisime seal vaid väikese osa, sealhuglas ühed väga vahvad koopad, millesarnast pole ma ka enne kohanud.
Pärast sealse vihma eest põgenemise läksime Cabo Da Rocha'sse, mis on siis läänepoolseim maismaapunkt Euroopas.
Peale suuremaid fotoshootinguid võtsime suuna Lissaboni poole tagasi ja imetlesime nii Cascaid kui ka Estorili bussiaknast. Ei hakka nendest pikemalt siin jahuma, kel huvi siis lingi alt saate info kätte.
Järgmine päev möödus peaasjalikult tutvudes linna enda vaatamisväärsustega:

Santa Justa lift - ehitatud 1902 Eiffeli õpilase poolt ning tänapäeval on sellest saanud üks suurimaid turismimagneteid Lissabonis, mis annab suurepärase vaate kogu linnale.
Alfama - on linna vanim linnaosa. Siin on tegemist vanade majade, kitsaste tänavate ja tõelise külaeluga keset suurlinna. Kuna majad on väikesed, siis enamus elu toimub tänaval. Kogu naabruskond tunneb üksteist, kuna paljud elavad seal juba põlvkondi. Kõik teavad kes kellega käib, palju teenib, millist aluspesu kannab jne. Naljakas meie jaoks oligi see et pesu kuivab rahulikult akende all väljas.
Peaasjalikult kõndisimegi mööda linna terve päeva, astudes sisse huvitavatesse kohtadesse, katedraalidesse, kirikutesse ning tegime ka ühe veinimaitsmise. Minu üldiseks lemmikuks Portugalis sai Vinho Verde (Roheline vein), mis on ainult Portugalile omane vein. Roheliseks kutsutakse seda seetõttu, et viinamarjad, millest veini valmistatakse, on toored.

Kolmandal päeval võtsime väikse pundiga ette teekonna kohalikku loomaaeda, mis oli väga vahva. Esiteks ei pidanud matkama miile, et näha loomi ja samuti oli seal asukaid, keda meie omas ei ole - kaelkirjakud, pingviinid. Igatahes jäime oma käiguga rahule. Peale seda suundusime metrooga (sellega peaasjalikult suurlinnale kohaselt liiklusimegi, minu üldine lemmik kus iganes, kuna seal ikka kohtab igasuguseid inimesi) linna. Viimasele päevale kohaselt tegelesime shoppinguga, et tuua siis nii kodustele midagi kui soetada põnevat ka omale. Õhtul saime taaskord kogu seltskonnaga kokku et võtta ette ühine viimane õhtusöök, mis kulges meil siis pea südaööni, vaatamata sellele tõusime kõik hommikul kell 4, et jõuda 5ks lennujaama. Ütleme nii et magamata jäänud und magan siiani välja, kuna iga õhtu on midagi ees, mis lihtsalt ei lase varakult unne vajuda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et reis oli vahva, vaatamata mõningatele halvasti läinud asjadele ja eks midagi tuleb ka teiseks korraks jätta.

Taaskord teele..

Jah, taaskord asun teele juba täna õhtu. Otse töölt lennujaama ja hilisõhtune sihtkoht on Lissabon. Loodan et tõotab tulla üks chill nädalavahetus, kuna tagasi kodumaile jõuan alles pühapäeva õhtul..Plaanis teha väljasõit Sintra-Cabo Da rocha-Cascais-Estoril ning ka Lissaboni tutvustav päevane ringkäik. Muul ajal loodan et möödub aeg shopping-kohvik-chill. Eks pikema ülevaate annan siis kui tagasi.
Ja nagu näha pole yhtegi pilti veel eelmise postituse juurde jõudnud, sel lihtsal põhjusel, et pole saanud arvuti taha kus need pildid on sees. Ja eks püüan ka need siis lisada kui tagasi.
Teile aga lörtsi ja vihma, nagu ilmateade ennustas ning mulle päikest ja sooja, mida sealne ilmateade lubanud on.

Kati

Maikuu

Sellest on ikka juba mitu nädalat möödas, kui suutsin siia midagi postitada, tunnistan ausalt puht laiskusest ja ega midagi põnevat pole toimunudki.
Pikk nädalavahetus algas hoopiski linnas sünnipäevaga neljapäeval ja maale sain alles siis õhtueel. Aga toimetatud siiski sai - sain basiiliku külvatud ja koduse "Teeme ära" raames kraamitud maja ümbrust. Niisama chill oli ka vahelduseks hea - grill ja väike päikesevõtt.
Tänane päev lõppeb ka taaskord sõiduga maale, homme vaja ette tähistada isa sünnipäeva, kuna järgmine nädal kaon Eestist mõneks päevaks, nimelt Portugali.
Loodetvaasti ootab ees mõnus chill, mõned ringreisid küll ette nähtud, aga jääb aega ka niisama koperdamiseks.
Sportinud olen ka vahelduva eduga, rullikad ikka tolmu päris ei kogu ja eile asendasin selle hoopiski mööda loodust kõndimise vastu, et saada selgeks oma digipeegel natukenegi. Kui pildid arvutis siis panen siia mõne parema saavutuse üles.
Ja nüüd teen tööd edasi :).

Life sucks..

See oli pealkiri mis kumises mul peas juba ligi pool nädalat, kuna olin langenud tõsiselt masendusse. Selle põhjuseks võib vist lugeda kevadet ja ilusaid ilmi, mis meid kummitavad, kuna alati kui on ilusad õhtud või kena nädalavahetus pole no mitte halligi teha ja maakoht asub nii kuradima kaugel.Iga õhtu sama jama...
Aga ütleme nii, et eilne ilus päev värskes õhus tegi natukenegi imesid - enesetunne on pisut parem. Sai käidud ehituskaupade laadal, Jüri's aiamaal ja rullitamas ning õhtu lõppedes pildistamas loodust, mis tipnes sellega et kruiisisime mööda linna kuni poole 11ni õhtul.
Aga tänane päev võttes arvesse kõiki mu ideid, mida teha või oleks vaja teha, on möödunud molütades toas. OK natuke koristasin ka. Avo läks ka juba varakult sõpradega motohooaega avama, kuna ilmad ju selleks kohe loodud. Minu sõbrad on kõik kuhugi kadunud ja nii ma siis kodus arvuti ja TV taga vahin. Kuigi mõttes on midagi head süüa teha ja külastada mõnd kaubakeskust, kuna IKKA on riideid ja asju veel vähe. Aga eks näis.
Tegelt mulle tundub et vanus rõhub asjadele, millest ma pole kunagi lugu pidanud. Nagu hirmus tahe teha midagi õues, kasvuhoones, mida mul ju linnas pole :(.
Seetõttu ootan ka juba järgmist pikka nädalavahetust, et kimada maale, kus siis ootab ees üks koristuspäev ja arvan et peaksin oma aiasaadused ka vaikselt idanema panema. Nimelt plaan siis esmakordselt oma elus midagi aeda ja kasvuhoonesse maha panna, et sealt juba suvel midagi söögiks saada. Mina ja rohenäpp - see on juba midagi. Aga jah, maha lähevad siis basiilik, suvikõrvits, uba, kirsstomatid ja prooviks ka arbuus. Eks see siis näha ole mis suve lõpuks nendest saanud on, aga loodan parimat. Plaanis on ka ise valmistada kuivatatud tomateid, mida siis talvel hea kapist võtta..

Aga seni sportige, sööge tervislikult ja hoidke meeled rõõmsad :)